[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013

hammas <7: h`amba, hammast; mitm sisseü hammastesse ja h`ambaisse ja h`ambusse ja h`ambu, seesü hammastes ja h`ambais ja h`ambus, seestü hammastest ja h`ambaist ja h`ambust>. Võtab hambu v hambusse = hammaste vahele, hoiab hambus, laseb hambust lahti. Kont on hambus. Paneme, riputame, viskame hambad varna ülek jääme nälga. Hoia, pea keel hammaste taga ülek ära lobise. Ajab hambaid v hambad külge, on hammastega küljes (kinni) ülek näägutab. Piima+hammas, jääv+hammas, puri+hammas, silma+hammas, tarkus(e)+hammas, lõike+hammas, tehis+hammas. Sae+hammas. Aja+hammas ülek. Tumma+hammas argi, nalja+hammas, irv+hammas. bot rohttaimed: hundi+hammas, nõia+hammas. Hamba+arst, hamba+auk, hamba+hari, hamba+jälg, hamba+kaart, hamba+klamber, hamba+niit <-niidi>, hamba+pasta, hamba+pesu, hamba+plomm, hamba+konts <-kontsu> = hamba+tüügas, hamba+valu. anat: hamba+juur, hamba+kael, hamba+kroon, hamba+vaap, hamba+vall, hamba+õõs. med: hamba+kaaries = hamba+sööbija, hamba+kivi, hamba+tangid mitm. Hammas+häälik keel, hammas+juur bot (rohttaim), hammas+latt tehn, hammas+liide tehn