[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013

enese om <0: enese, ennast, enesesse; eneste, `en'did, enestesse; nim puudub>, `enda. Peseb ennast v end. Sõime ennast v end v endid liiga täis. Ostis enesele v endale maja (omale). Olen seda eneses mõelnud (endamisi). Oled enese v enda meelest kangesti tark (oma arust). Jüri peab Marit juba enese v enda omaks. Miks sa enda prille ei kanna? miks sa kannad teiste prille? Kas direktor on {enda juures} → oma toas, oma kabinetis? Läks enesest v endast välja kaotas enesevalitsuse. Ta on täitsa enesest ära, endast väljas. Enesest(ki) v endast(ki) mõista enesestmõistetavalt. Ennast täis uhke, upsakas. Mitmuse asemel on sageli parem ainsus: Lapsed leidsid endale uue mängukoha; Kulud tasuvad ennast aastaga. Enese+harimine, enese+täiendamine, enese+kehtestamine, enese+leidmine, enese+kordamine, enese+piinamine, enese+pillamine, enese+salgamine. Enese+abi, enese+alandus, enese+hinnang, enese+imetlus, enese+kasvatus, enese+kiitus, enese+uhkus, enese+unustus, enese+usaldus, enese+väljendus, enese+väärikus, enese+õigustus, enese+ületus. Enese+distsipliin, enese+kontroll, enese+reklaam. Vt `enda, ise