[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013

See sõnaraamat on vananenud ning sobib kasutamiseks vaid teadustöös.
Kehtivat keelenormi kajastab "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018"

Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2013).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2014.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

ala alalõpmata, alatasa. Ei tasu ala kaevelda

ala <17u: alasid ja alu> maa-ala, territoorium, paikkond; valdkond. Vallutatud alad. Oma ala meister. Töötab hariduse alal (vallas), vrd haridusala töötaja, parem haridustöötaja. Kirjandus õiguse alalt, parem õiguskirjandus. Viievõistluse alad. Metsa+ala, mägi+ala, polaar+ala. Jahi+ala, puhke+ala, naaber+ala, haljas+ala. Leviku+ala levila, areaal. Valg+ala valgla. Pind+ala, ruum+ala; katmik+ala aiand, sagedus+ala el. Ameti+ala, elu+ala, eri+ala, tootmis+ala, reaal+ala, humanitaar+ala

ala+ allpoolne, alumine, vastand üla-: ala+serv allserv, ala+kõht allkõht, ala+nokk noka alumine pool, ala+leht bot (varre alusel), ala+rinne mets (puurindes); millegi alla kuuluv: ala+komisjon alam-, allkomisjon, ala+liik (vrd alamliik); vaeg-, mittetäielik, mitteküllaldane, sageli vastand üle-: ala+koormatus, ala+rõhk, ala+vorm normaalsest kehvem (sportlik) vorm, ala+talitlus füsiol; ebapiisavalt: ala+rakendama, ala+toituma, ala+täitma. fot: ala+ilmutus, ala+säritus mitteküllaldane ilmutus v säritus veana, vrd vaegilmutus, -säritus vähene ilmutus v säritus tehnilise võttena

Ala <17: kuhu -le>

alal alles, tallel. Tähikud tuleb alal hoida

alam 1. <2: -a> keskvõrdeline omds: ameti, arenemise vm poolest madalamal seisev, algelisem. Alamad vaimulikud = alam+vaimulikud. Alamad taimed rakistaimed, alamad vähid = alam+vähid. Alamat sorti v alamast soost v alamast seisusest = alam+seisusest inimesi, alamat rahvast = alam+rahvast ei kutsutud. Peab end teistest alamaks. Alama astme v alam+astme õpingud. Alam+aadel väikeaadel, vastand kõrgaadel. biol: alam+hõimkond, alam+klass, alam+liik <-liigi>, alam+selts, alam+sugukond. Alam+rühm mat rühma alamhulk, alam+mõõt (väikseim lubatud), vrd alamõõduline, alam+piir (kõige madalam v alumine), alam+süsteem. Alam+komisjon ala-, allkomisjon, alam+komitee ala-, allkomitee. Vt ka ala+

alam 2. <2: -a> nimis: riigialam, endisaegse riigi kodanik; ametiastmelt v sotsiaalselt madalamal olev isik. Vene riigi, Rootsi kuninga alamad. Alamad on ülemate meelevallas

`al'k <22e: al'gi, `al'ki> zool (merelind)

õlak <2: -u> pagun. Mereväeohvitseri õlakud. Õlakutega suvemantel. Setu naistesärgi õlakud etn (õlalapid). Vrd õland

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur