ÕS 2006 TÜÜPSÕNAD

Iga tüübi esimene tüüpsõna on põhiline, mille najal saab kõiki käesolevas raamatus selle numbriga tähistatud sõnu õigesti käänata või pöörata. Teised on täpsustavad alltüüpsõnad.
Kui tüüpi kuulub ka omadussõnu, siis on võrdlusastmed näidatud eraldi lõigus võrdlus.

1

1.koi, koi, koid, .koisse, .koide, .koisid, .koidesse
 par.tii, par.tii, par.tiid, par.tiisse, par.tiide, par.tiisid, par.tiidesse
 võrdlus: pai, paim, kõige paim

2

2.luu, luu, luud, .luusse, (.)luude, luid ja .luusid, (.)luudesse ja .luisse
 tro.fee, tro.fee, tro.feed, tro.feesse, tro.feede, tro.feesid jatro.feid, tro.feedesse ja tro.feisse

3

3.pesa, pesa, pesa, .pessa ja pesasse, pesade, pesasid ja pesi, pesadesse ja pesisse
 saba, saba, saba, .sappa ja sabasse, sabade, sabasid ja sabu, sabadesse ja sabusse
 arutelu, arutelu, arutelu, aru.tellu ja arutelusse, arutelude, arutelusid, aruteludesse
 võrdlus: vilu, vilum, kõige vilum
 kõva, kõvem, kõige kõvem ja kõvim
 
Märkus.
  1. Sõnul, millest saab kasutada lühikest ainsuse sisseütlevat ja mitmuse osastavat, on need enamasti artiklis toodud. Sobival juhul võib keeletarvitaja neid juurde moodustada, hoolitsedes, et kontekstist oleks vorm selgesti välja loetav, nt läkaköhha, kiviklippu, peakollu, (jäi nälga ja) jannu, tajju, huviklube, (ahtaid) kuje, maailmanabu.
  2. Mõned lühirööbikud on muude sõnadega vormihomonüümid: ribu (ribasid), vagu (vagasid), palu (palasid), .kakku (kagusse), .kluppi (klubisse) — samakujulised sõnavormid kuuluvad ka sõnade ribu, vagu, palu, kakk, klupp vormistikku. Neid ei tuleks siiski karta sellises kontekstis, kus vorm on selgesti tuntav, nt vagu lambaid mahub palju ühte lauta, kandlepalu.
  3. Mõnest sõnast on kalduvus kasutada vormiaredamat t-list ainsuse osastavat. Üksikutel sõnadel (nt iga, homo, logo, midi, sumo) on artiklis esitatud nii t-ta kui ka t-ga ainsuse osastav, aga t-lõppu ei tohiks pidada veaks mõne muugi uuema laensõna osastavas.
    Tavaks, mitte kohustuseks on kasutada t-lõppu isiku ja kohanimede ainsuse osastavas: Anut, Jürit, Marit, Eenpalut, Türit, Muhut. Seetõttu siis ka: jonn+jüri ja jonn+jürit, toru+jüri ja toru+jürit, karva+mari ja karva+marit.

4

4.suvi, suve, suve, suvesse, suvede, suvesid, suvedesse

5

5.tuli, tule, tuld, .tulle ja tulesse, tulede, tulesid, tuledesse

6

6.seminar, seminari, seminari, seminari ja seminarisse, seminaride, seminare, seminaridesse ja seminaresse
 ak.vaarium <6: -i, -i; 9: -i, -it>, ak.vaariumi, ak.vaariumi ja ak.vaariumit, ak.vaariumi ja ak.vaariumisse, ak.vaariumide ja ak.vaariumite, ak.vaariume ja ak.vaariumeid, ak.vaariumidesse ja ak.vaariumesse ja ak.vaariumitesse ja ak.vaariumeisse
 
Märkus. Õigekeelsuskomisjon on pidanud võimalikuks, et kõik 6. tüübi sõnad, millel lõppkonsonandi ees on kirjapildis kaks vokaali (ak.vaarium), käänduvad rööpselt ka 9. tüübi järgi. Sõnaraamatu autorid on sõnuti otsustades jätnud 9. tüübi üksikutel juhtudel siiski andmata, kui see on liiga ebareaalne, nt .ookean, .panteon. Ent VÕKi otsuse kohaselt ei ole 9. tüübi vormid ka nende sõnade puhul vead.

7

7.ratsu, ratsu, ratsut, ratsusse, ratsude, ratsusid, ratsudesse
 kere, kere, keret, .kerre ja keresse, kerede, keresid, keredesse
 võrdlus: tubli, tublim, kõige tublim
 
Märkus. Sõnul, millest saab kasutada lühikest ainsuse sisseütlevat, on need enamasti sõnaartiklis esitatud, nt .kõnne ja kõnesse, .perre ja peresse, .pokri ja pogrisse.

8

8.õpik, õpiku, õpikut, õpikusse, õpikute, õpikuid, õpikutesse ja õpikuisse
 ohutu, ohutu, ohutut, ohutusse, ohutute, ohutuid, ohututesse ja ohutuisse
 võrdlus: ohutum, kõige ohutum ja ohutuim
 .kindel, .kindla, .kindlat, .kindlasse, .kindlate, .kindlaid, .kindlatesse ja .kindlaisse
 võrdlus: .kindlam, kõige .kindlam ja .kindlaim
 
Märkus. Vt 49. tüübi märkus .jäänu jts ning 54. tüübi märkus .tulnu jts kohta.

9

9.redel, redeli, redelit, redelisse, redelite, redeleid, redelitesse ja redeleisse
 .väeti, .väeti, .väetit, .väetisse, .väetite, .väeteid, .väetitesse ja .väeteisse
 võrdlus: .väetim, kõige .väetim ja .väeteim
 .number, .numbri, .numbrit, .numbrisse, .numbrite, .numbreid, .numbritesse ja .numbreisse
 
Märkus. 9. tüübis on rööpvormistik 6. tüübi ak.vaariumalltüübi sõnadel. Vt 6. tüüp.

10

10.ase, aseme, aset, asemesse, asemete, asemeid, asemetesse ja asemeisse

11

11..raudne, .raudse, .raudset, .raudsesse, .raudsete, .raudseid, .raudsetesse ja .raudseisse
 võrdlus: .raudsem, kõige .raudsem ja .raudseim
 pri.maarne, pri.maarse, pri.maarset, pri.maarsesse, pri.maarsete, pri.maarseid, pri.maarsetesse ja pri.maarseisse
 võrdlus: pri.maarsem, kõige pri.maarsem ja pri.maarseim

12

12.oluline, olulise, olulist, olulisse ja olulisesse, oluliste, olulisi, olulistesse ja olulisisse
 võrdlus: olulisem, kõige olulisem ja olulisim
 peegeldus, peegelduse, peegeldust, peegeldusse ja peegeldusesse, peegelduste, peegeldusi, peegeldustesse ja peegeldusisse
 .ül'dine <12 ja 13>, .ül'dise, .ül'dist, .ül'disse ja .ül'disesse, .ül'diste, .ül'disi ja .ül'diseid, .ül'distesse ja .ül'disisse ja .ül'diseisse
 võrdlus: .ül'disem, kõige .ül'disem ja .ül'disim ja .ül'diseim
 
Märkus.
  1. tus- ja matus-sõnade lühem sisseütlev on homonüümne vastava tu- või matu-sõna käändega: halvatusse < (sisseütlev sõnadest) halvatus või halvatu, (.)kaitsetusse < (.)kaitsetus või (.)kaitsetu, .lõpmatusse < .lõpmatus või .lõpmatu. Pikem sisseütlev on ühemõtteline: halvatusesse, (.)kaitsetusesse, .lõpmatusesse.
  2. Õigekeelsuskomisjon on pidanud võimalikuks, et kõik ainsuse omastavas kolmesilbilised ja III-vältelised sõnad (.ül'dise, .põhjuse) käänduvad rööpselt nii 12. kui ka 13. tüübi järgi. Tüübistamislihtsuse huvides on alltüübi koosseisu arvatud ka seesugused lane-, line-, kene-, mine-nimisõnad (.eestlane, .tööline, .lõokene, .löömine).
  3. Sõnaraamatus on esitatud i-line mitmuse osastav kõigist neljasilbilise omastavaga sõnust. Õigekeelsuskomisjon on selle lugenud veaks sõnadest, kus kaasrõhku võidakse asetada ka tagant 3. silbile ja puudub lõpposa -lisus või -matus. Käesoleva raamatu järgi on võimalikud .asfaldiseid ja .asfaldisi, .kompvekiseid ja .kompvekisi, .samblikuseid ja .samblikusi, .reastikuseid ja .reastikusi (seega peale 13. tüübi ka 12. tüübi vormid).

13

13.soolane, soolase, soolast, soolasesse, soolaste, soolaseid, soolastesse ja soolaseisse
 võrdlus: soolasem, kõige soolasem ja soolaseim
 tehas, tehase, tehast, tehasesse, tehaste, tehaseid, tehastesse ja tehaseisse
 
Märkus. 13. tüübis on rööpvormistik 12. tüübi .ül'dine-alltüübi sõnadel. Vt 12. tüüp, märkus b.

14

14.põletikune, põletikuse, põletikust, põletikusesse, põletikuste, põletikuseid (ka põletikusi), põletikustesse ja põletikuseisse (ka põletikusisse)
 võrdlus: põletikusem, kõige põletikusem ja põletikuseim (ka põletikusim)
 
Märkus. Õigekeelsuskomisjoni otsuse järgi on sulgudes esitatud vormid vead.

15

15.mõistetavus, mõistetavuse, mõistetavust, mõistetavusse ja mõistetavusesse, mõistetavuste, mõistetavusi (ka mõistetavuseid), mõistetavustesse ja mõistetavusisse (ka mõistetavuseisse)
 
Märkus. tus- ja matus-sõnade lühem sisseütlev on homonüümne vastava tu- või matu-sõna käändega: .ootamatusse < (sisseütlev sõnadest) .ootamatus või .ootamatu, rakendatusse < rakendatus või rakendatu. Pikem sisseütlev on ühemõtteline: .ootamatusesse, rakendatusesse.

16

16.rida, rea, rida, .ritta ja .reasse, ridade, ridu ja ridasid, ridadesse
 sõda, sõja, sõda, .sõtta ja sõjasse, sõdade, sõdu ja sõdasid, sõdadesse
 
Märkus.
  1. Sõnul, millest saab kasutada lühikest ainsuse sisseütlevat ja mitmuse osastavat, on need enamasti artiklis toodud. Sobival juhul võib keeletarvitaja neid juurde moodustada, hoolitsedes, et kontekstist oleks vorm selgesti välja loetav, nt veejukka, veejuge.
  2. Mõned lühirööbikud on muude sõnadega vormihomonüümid: .ikka (.easse), .lukku (.loosse), sadu (sadasid). Neid ei tuleks siiski karta sellises kontekstis, kus vorm on selgesti tuntav, nt jõudis raugaikka, läheb teaduse ajalukku, sadu ja tuhandeid.
  3. Kui selles tüübis haruldast i-mitmust on siiski võimalikuks peetud, siis on see esitatud sõnaartiklis, nt suuris sõjus.

17

17.jõgi, jõe, jõge, .jõkke ja .jõesse, jõgede, jõgesid, jõgedesse

18

18.nali, nalja, .nalja, .nalja ja naljasse, .naljade, .nalju ja .naljasid, .naljadesse ja naljusse
 sõber, sõbra, .sõpra, .sõpra ja sõbrasse, .sõprade, .sõpru ja .sõprasid, .sõpradesse ja sõbrusse
 võrdlus: kuri, kurjem, kõige kurjem
 nõder, nõdrem, kõige nõdrem ja nõdrim
 
Märkus.
  1. Mõnel sõnal puudub lühike mitmuse osastav, nt puri, veli.
  2. Mõnest sõnast ei saa moodustada kasutuskõlblikku i-mitmust, nt kahi, roe, puri, veli, mäger, koger.
  3. Sõnul, millest saab kasutada tugevaastmelist seisundivormi, on see esitatud sõnaartiklis, nt kiber, .kipras; kubel, .kuplas.

19

19.õnnelik, õnneliku, õnne.likku, õnne.likku ja õnnelikusse, õnnelike (õnne.likkude vmo), õnne.likke (õnne.likkusid vmo), õnnelikesse (õnne.likkudesse vmo)
 võrdlus: õnnelikum, kõige õnnelikum ja õnnelikem
 
Märkus. Osa sõnu nende seast, mille ainsuse nimetava eelviimane silp on III vältes, kaldub argikeeles 8. tüüpi, nt auklikute, mitmikute, lõplikuid, luustikuid pro .auklike, .mitmike, .lõp.likke, .luus.tikke. Kirjakeeles on soovitatav järgida 19. tüübi käänamist.

20

20.mitmuse osastavas -e
 paks, paksu, .paksu, .paksu ja paksusse, .paksude, .pakse ja .paksusid, .paksudesse ja paksesse
 võrdlus: paks, paksem, kõige paksem ja paksim
 fo.rel'l, fore´lli, fo.relli, fo.relli ja fore´llisse, fo.rellide, fo.rel'le (ja fo.rellisid), fo.rellidesse ja fore´l'lesse
 kabinet', kabineti, kabi.netti, kabi.netti ja kabinetisse, kabi.nettide, kabi.net'te (ja kabi.nettisid), kabi.nettidesse ja kabinet'esse
 
Märkused vt 22. tüüp.

21

21.mitmuse osastavas -i
 külm, külma, .külma, .külma ja külmasse, .külmade, .külmi ja .külmasid, .külmadesse ja külmisse
 võrdlus: külmem, kõige külmem ja külmim
 täht, tähe, .tähte, .tähte ja tähesse, .tähtede, .tähti ja .tähtesid, .tähtedesse ja tähisse
 
Märkused vt 22. tüüp.

22

22.mitmuse osastavas -u
 õrn, õrna, .õrna, .õrna ja õrnasse, .õrnade, .õrnu ja .õrnasid, .õrnadesse ja õrnusse
 võrdlus: õrnem, kõige õrnem ja õrnim
 leib, leiva, .leiba, .leiba ja leivasse, .leibade, .leibu ja .leibasid, .leibadesse ja leivusse
 
Ühismärkused 20., 21. ja 22. tüübi kohta.
  1. Mitmesilbilistes võõrsõnades on sid-lõpuline mitmuse osastav nüüdiskeeles taandumas ning on alltüüpsõnade fo.rel'l ja kabinet' käänamisel esitatud üksnes de-mitmuse vormide täielikkuse huvides.
  2. Sõnul, millest saab kasutada tugevaastmelist seisundivormi, on see enamasti esitatud sõnaartiklis, nt auk, .aukus; kärn, .kärnas. Pole aga täpselt määratav, millal võib nende asemel kasutada ka tavalist, nõrgaastmelist seesütlevat; mõned selles suhtes kindlamad juhud on sõnaartikleis esitatud, nt .lukkus ja lukus, .hinges ja hinges. Ei sobi nt lokis (juuksed), loogas (oksad), pruudis (tüdrukud).
  3. Kuigi i-mitmuse vormid on esitatud kõigist tüüpsõnadest, ei tähenda see, et neid tegelikult moodustataks ka igast seda tüüpi sõnast. i-mitmust pole tavaks moodustada, olgugi lühike mitmuse osastav olemas:
    • kui tulemuseks on ühesilbiline tüvi, nagu liud {liul}; kahe silbi säilitamine tuleb sellistel juhtudel kõnesse arhailisustaotluse korral, nt vaskisil liuul, metsalise lõuus, rauus käed;
    • kui tekib kolme vokaali järjend, mis ei lõpe u-ga: luud {luuisse}; küll aga lai, laiusse;
    • kui laadivaheldusliku sõna tüvi moondub häirivalt: {roosisse, morsil, mullis, loheks, kurilt, kärist} pro .rooskadesse, .morskadel, .muldades, .lohkudeks, .kurgedelt, .kärgedest.
  4. Mõned i-mitmuse vormid on muude sõnadega vormihomonüümid: kurvil (.kurbadel), ajul (.aegadel), sulis (.sulgedes) — samakujulised sõnavormid kuuluvad ka sõnade kurv, aju, suli vormistikku. Neid ei tuleks siiski karta sellises kontekstis, kus vorm on selgesti tuntav, nt vaatab kurvil silmil, vanul ajul, verisulis.
  5. Võrdlusastmed moodustatakse järgmiselt:
    • i-tüvelised tuhm, tuhmi – tuhmim, kõige tuhmim
    • a-tüvelised külm, külma – külmem, kõige külmem ja külmim
    • u-tüvelised järsk, järsu – järsem, kõige järsem ja järsim
    Võrdlusastmed on esitatud tüüpsõnade juures ning kõigil u- ja a-tüvelistel omadussõnadel ka sõnaartiklis.
  6. Lühike ülivõrre pole kasutatav, kui ei ole kasutatav i-mitmus. Kus keskvõrdes on tüvevokaali asemel e, ei sõltu lühiülivõrde moodustamine i-mitmuse sobivusest.
  7. Kui laadivaheldusliku omadussõna tüvi moondub häirivalt, siis sõnaraamat lühikest ülivõrret ei soovita, nt ramb : ramma, keskv rammem ja rammam, üliv kõige rammem ja kõige rammam, {rammim}; turd : turra, keskv turrem ja turram, üliv kõige turrem ja kõige turram, {turrim}; märg : märja, keskv märjem, üliv kõige märjem, {märim}.

23

23.sai, saia, .saia, .saia ja saiasse, .saiade, .saiu ja .saiasid, .saiadesse ja saiusse
 võrdlus: lai, laiem, kõige laiem

24

24.pood', poe, .poodi, .poodi ja .poesse, .poodide, .pood'e ja .poodisid, .poodidesse
 võrdlus: laug, laum, kõige laum
 
Märkus. Korrapärast i-mitmust selles tüübis ei ole. Kui siiski vaja on (nt luules), siis saab selle vältevahelduslikus nõrgas astmes, nt (laskem maitsta hõrgel) praadel, (lõunamere) vooges (II vältes).

25

25.hein, heina, .heina, .heina ja heinasse, heinte (ja .heinade), .heinu ja .heinasid, heintesse ja heinusse (ja .heinadesse)
 vits, vitsa, .vitsa, .vitsa ja vitsasse, .vitste (ja .vitsade), .vitsu ja .vitsasid, .vitstesse ja vitsusse (ja .vitsadesse)
 
Märkus. Ümarsulgudes vormid osutavad selle tüübi kokkukuuluvusele 20.—24. tüübiga, on aga tegelikus tarvituses haruldased.

26

26.käsi, käe, kätt, .kätte ja .käesse, käte, käsi, kätesse ja käsisse
 
Märkus. Teistes sõnades peale käsi i-mitmust peagu ei kasutata.

27

27.uus, uue, uut, .uude ja uuesse, uute, .uusi, uutesse ja uusisse
 võrdlus: uuem, kõige uuem ja uusim

28

28.vars, varre, vart, .varde ja varresse, varte, .varsi, vartesse ja varsisse

29

29.kaas, kaane, kaant, .kaande ja kaanesse, kaante, .kaasi, kaantesse ja kaasisse

30

30.suur, suure, suurt, .suurde ja suuresse, suurte, .suuri, suurtesse ja suurisse
 võrdlus: suurem, kõige suurem ja suurim

31

31.mõte, .mõtte, mõtet, .mõttesse, mõtete, .mõtteid, mõtetesse ja .mõtteisse
 hinne, .hinde, hinnet, .hindesse, hinnete, .hindeid, hinnetesse ja .hindeisse
 võrdlus: kiire, .kiirem, kõige .kiirem ja .kiireim
 
Märkus.
  1. Mõnest sõnast on võimalik ka lühike ainsuse sisseütlev ja enamasti on see siis sõnaartiklis esitatud, nt kare : (põld kasvas) .karge, küte : (pani ahju) .kütte, lape : (pane ämber ukse) .lappe, pale : (tõstis püssi) .palge.
  2. Vt 49. tüübi märkus .jäänu jts ning 54. tüübi märkus .tulnu jts kohta.

32

32.pääse, .pääsme, pääset, .pääsmesse, .pääsmete, .pääsmeid, .pääsmetesse ja .pääsmeisse
 ranne, .randme, rannet, .randmesse, .randmete, .randmeid, .randmetesse ja .randmeisse

33

33.ratas, .ratta, ratast, .rattasse, rataste, .rattaid, ratastesse ja .rattaisse
 kallas, .kalda, kallast, .kaldasse, kallaste, .kaldaid, kallastesse ja .kaldaisse
 võrdlus: ablas, .aplam, kõige .aplam ja .aplaim

34

34.rukis, .rukki, rukist, .rukkisse, rukiste, .rukkeid, rukistesse ja .rukkeisse
 võrdlus: kallis, .kallim, kõige .kallim ja .kal'leim

35

35.armas, .armsa, .armsat ja armast, .armsasse, .armsate, .armsaid, .armsatesse ja .armsaisse
 võrdlus: .armsam, kõige .armsam ja .armsaim

36

36.tõrges, .tõrksa, .tõrksat ja tõrgest, .tõrksasse, .tõrksate, .tõrksaid, .tõrksatesse ja .tõrksaisse
 võrdlus: .tõrksam, kõige .tõrksam ja .tõrksaim

37

37.küünal, .küünla, küünalt, .küünlasse, küünalde, .küünlaid, küünaldesse ja .küünlaisse

38

38.aken, .akna, akent, .aknasse, akende, .aknaid, akendesse ja .aknaisse

39

39.isikulised asesõnad (mina, sina, tema)
 Kogu vormistik on sõnaartikleis.

40

40.enesekohased asesõnad (.enda, enese, ise, ise+.enda, ise+enese)
 Kogu vormistik on sõnaartiklis ise.

41

41.näitavad asesõnad väljaspool tavalisi käändtüüpe (need, see, nood, too, see+sama, too+sama, see+samane, too+samane, see+samune, too+samune, see+sinane)
 Kogu vormistik on sõnaartikleis.

42

42.küsi- ja sideasesõnad väljaspool tavalisi käändtüüpe (kes, mis)
 Kogu vormistik on sõnaartikleis.

43

43.umbmäärased asesõnad väljaspool tavalisi käändtüüpe (.keegi, .keski, .miski, .kumbki, .ükski)
 Kogu vormistik on sõnaartikleis.

44

44.üks, kaks, iga+üks
 Kogu vormistik on sõnaartikleis.

45

45.pool+teist, pool+teist+kümmend, pool+teist+sada
 Kogu vormistik on sõnaartikleis.

46

46.viis+teist[+kümmend], viie+teist[+.kümne], viit+teist[+kümmend] ja viit+teist+kümmet, viie+teist+.kümnesse, viie+teist+.kümnete, viie+teist+.kümneid, viie+teist+.kümnetesse ja viie+teist+.kümneisse
 
Märkus. Argikeeles on veel järgmine käänamine: viis+teist, viie+.teisme <-.s->, viit+teist, viie+.teismesse, viie+.teismete, viie+.teismeid, viie+.teismetesse.

47

47.viis+kümmend, viie+.kümne, viit+kümmend ja viit+kümmet, viie+.kümnesse, viie+.kümnete, viie+.kümneid, viie+.kümnetesse ja viie+.kümneisse
 
Märkus. Tihtipeale käändub eesosa kaasa ka muudes käänetes peale ainsuse omastava ja osastava: nt .viide+.kümnesse, viiest+.kümnest, viiel+.kümnel, viied+.kümned — needki vormid on õiged.

48

48.viis+sada, viie+saja, viit+sada ja viit+sadat, viie+sajasse, viie+sadade, viie+sadasid, viie+sadadesse
 
Märkus.
  1. Tihtipeale käändub eesosa kaasa ka muudes käänetes peale ainsuse omastava ja osastava: nt viiest+sajast, viiel+sajal, .mitmeid+sadu ehk .mitmeid sadu (kordi) — needki vormid on õiged.
  2. Veerand+sada käändub nagu tavaline liitsõna, st eesosa ei käändu.

49

49..jooma, .jääma, .keema, .käima, .leema, .looma, .lööma, .müüma, .pooma, .saama, .sööma, .tooma, .viima, .võima
 Kogu vormistik on sõnaartikleis.
 
Märkus. II ja III välde pole harvemini kasutatavais vormes kuigi kindlad. Näiteks on sõnaraamatus antud lihtsamasse, 8. tüüpi kuuluv .jäänu, kuid võimalik on ka 31. tüübi kohane jäänu, eriti liitsõnus alles+, ellu+, järele+, maha+, üle+jäänu.

50

50.elama, elada, elan, elasin, elas, elagu, elav, elanud, elatakse, elatud; elamine
 .treima, .treida, trein, .treime .., .treisin, treis, .treigu, treiv (om .treiva), .treinud, .treitakse, .treitud; .treimine
 ihalema, ihaleda, ihalen, ihalesin, ihales, ihalegu, ihalev, ihalenud, ihaletakse, ihaletud; ihalemine
 esitlema <50> ja esitelema <54>, esitleda ja esi(.)tella, esitlen ja esitelen, esitlesin ja esitelin, esitles ja esiteli, esitlegu ja esitelgu, esitlev ja esitelev, esitlenud ja esitelnud, esitletakse ja esitellakse, esitletud ja esi(.)teldud; esitlemine ja esitelemine
 
Märkus.
  1. esitlema- ja esitelema-alltüübis on 50. tüübi vormid harilikumad, neutraalsed, 54. tüübi omad harvemini sobivad, stiili tegevad.
  2. 50. tüübis on rööpvormistik 53. tüübi sõnadel (tegeleda).

51

51..muutuma, .muutuda, .muutun, .muutusin, .muutus, .muutugu, .muutuv, .muutunud, .muututakse, .muututud; .muutumine
 
Märkus.
  1. 51. ja 55. tüübi piirialal on verbe, mida saab pöörata nii vältevahelduseta kui ka vältevahelduslikult, ilma et kirjapilt muutuks. Nt .heljuma, .huljuma, .hõljuma, .lausuma, .säilima, .veerema on sõnaraamatus märgitud 51. tüübi sõnadena, s.o kõigis vormes IIIvältelistena. Neid võib pöörata aga ka vältevaheldusliku 55. tüübi järgi, nii et olevik, umbisikuline tegumood jt nõrga astme vormid on II-vältelised.
  2. 51. ja 55.–56. tüübi piirialal olevad verbid, mille astmevaheldus väljendub kirjapildis, on sõnaraamatus märgitud kahte tüüpi kuuluvaina: astmevahelduseta 51. tüüp ja astmevahelduslik 55. või 56. tüüp. Need on: .hukkuma, .häl'bima, .kaikuma, .küündima, .lehtima, .lekkima, .lõppema, .pürgima, .rappuma, .sattuma, .settima, .soiguma, .sulgema, .sul'gima, .süttima, .tekkima, .vappuma, .vettima, .võppuma. Sõnu .laastama ja .saastama saab pöörata nii 51. kui ka vältevaheldusliku 67. tüübi järgi ning .öördama nii 51. kui ka laadivaheldusliku 68. tüübi järgi.

52

52.kirjutama, kirjutada, kirjutan, kirjutasin, kirjutas, kirjutagu, kirjutav, kirjutanud, kirjutatakse, kirjutatud; kirjutamine

53

53.tegelema, tegelda <53> ja tegeleda <50>, tegelen, tegelesin, tegeles, tegelgu ja tegelegu, tegelev, tegelnud ja tegelenud, tegeldakse ja tegeletakse, tegeldud ja tegeletud; tegelemine
 
Märkus. Seega on ele-liitelisi verbe võimalik pöörata nii kahetüvelistena kui ka 50. tüübi kohaselt ühetüvelistena.

54

54.tulema, .tulla, tulen, tulin, tuli, tulgu, tulev, tulnud <.tulnu 8>, tullakse, .tuldud; tulemine
 
Märkus.
  1. esitelema-alltüübi kohta vt 50. tüüp, märkus a.
  2. Kuigi sõnaraamat annab ainult 8. tüüpi kuuluva .tulnu, on võimalik ka 31. tüübi kohane tulnu, eriti liitsõnus tagasi+, üle+tulnu. Sama käib sõnade .olnu ja .surnu kohta.

55

55..õppima, .õppida, õpin, .õppisin, .õppis, .õppigu, .õppiv, .õppinud, õpitakse, õpitud; .õppimine
 
Märkus.
  1. 55. ja 51. tüübi piirialal on verbe, mida saab pöörata nii vältevahelduslikult kui ka vältevahelduseta, ilma et kirjapilt muutuks. Nt .haisema, .kustuma, .kätkema, .küpsema, .nõtkuma, .suitsema, .vaaruma on sõnaraamatus märgitud 55. tüübi sõnadena, s.o olevikus, umbisikulises tegumoes jt nõrga astme vormides II-vältelistena. Neid võib pöörata aga ka astmevahelduseta 51. tüübi järgi, nii et kõigis vormes on III välde.
  2. 55. ja 51. tüübi piirialal olevate verbide kohta, mille vältevaheldus väljendub kirjapildis, vt 51. tüüp, märkus b.

56

56..sün'dima, .sün'dida, sünnin, .sün'disin, .sün'dis, .sün'digu, .sün'div, .sün'dinud, sünnitakse, sünnitud; .sün'dimine
 
Märkus. 56. ja 51. tüübi piirialal olevate verbide kohta, mille laadivaheldus väljendub kirjapildis, vt 51. tüüp, märkus b.

57

57.lugema, lugeda, loen, (.)loeme .., lugesin, luges, lugegu, lugev, lugenud, .loetakse, .loetud; lugemine

58

58..saatma, .saata, saadan, .saatsin, .saatis, .saatku, .saatev (om .saatva), .saatnud, saadetakse, saadetud; .saatmine

59

59..petma, .petta, petan, .petsin, .pettis, .petku, .pettev (om .petva), .petnud, petetakse, petetud; .petmine

60

60..jätma, .jätta, jätan, .jätsin, .jättis, .jätku, .jättev (om .jätva), .jätnud, .jäetakse, .jäetud; .jätmine

61

61..laulma, .laulda, laulan, .laulsin, .laulis, .laulgu, .laulev (om .laulva), .laulnud, .lauldakse, .lauldud; .laulmine

62

62..tõusma, .tõusta, tõusen, .tõusin, .tõusis, .tõusku, .tõusev (om .tõusva), .tõusnud, .tõustakse, .tõustud; .tõusmine

63

63..murdma, .murda, murran, .murdsin, .murdis, .murdku, .murdev (om .murdva), .murdnud, .murtakse, .murtud; .murdmine

64

64..mõskma, .mõsta, mõsen, .mõs'ksin, .mõs'kis, .mõsku, .mõskev (om .mõskva), .mõsknud, .mõstakse, .mõstud; .mõskmine

65

65.pesema, .pesta, pesen, pesin, pesi, .pesku, pesev (om peseva), .pesnud, .pestakse, .pestud; pesemine

66

66.nägema, näha (nähes), näen, (.)näeme .., nägin, nägi, .nähku, nägev (om nägeva), näinud, nähakse, .nähtud; nägemine

67

67..hüppama, hüpata, .hüppan, .hüppasin, .hüppas, hüpaku, .hüppav, hüpanud, hüpatakse, hüpatud; .hüppamine

68

68..tõmbama, tõmmata, .tõmban, .tõmbasin, .tõmbas, tõmmaku, .tõmbav, tõmmanud, tõmmatakse, tõmmatud; .tõmbamine

69

69..õmblema, õmmelda, .õmblen, .õmblesin, .õmbles, õmmelgu, .õmblev, õmmelnud, õmmeldakse, õmmeldud; .õmblemine