[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006

a.fäär <20:afääri, a.fääri> pettusele rajatud ettevõte; kahtlane juhtumus, sekeldus ▪. Poliitiline afäär. Laskus, mässis end mingisse afääri. Armu+afäär, äri+afäär

aja+sääst aja säästmine; säästetud aeg

aju+jää triivjää, tuule ja hoovuste toimel triiviv jää

alam+määr miinimum, minimaalne määr ▪. Vrd palga, pensioni alammäär ja alammäära+palk ‹-palga›, alammäära+pension. Vanuse, karistuse alammäär

.alla .jääma nõrgemaks v kaotajaks osutuma ▪. Jäi võitluses vaenlasele alla. Alla+jäänu kaotaja. Alla+jäämine kaotus

all+jää+kala+püük

armastus+.väärne, armastus+väärt lahke, viisakas; armastust vääriv, meeldiv, sümpaatne ▪. Käitus armastusväärselt. Puistas armastusväärsusi

atmo+sfäär õhkkond, ka ülek; füüs, tehn süsteemiväline rõhuühik ▪. Maa atmosfäär. Füüsikaline = normaal+atmosfäär (tähis: atm), tehniline atmosfäär (tähis: at). Atmosfääris toimuv tuumaplahvatus (atmosfäärne). Loometööks soodus atmosfäär ülek (ümbrus, meeleolu). Atmosfääri+akustika, atmosfääri+füüsika, atmosfääri+elekter õhuelekter, atmosfääri+rõhk õhurõhk

au+.väärne, au+väärt lugupeetav, austamisväärne ▪. Auväärsed v auväärt õpetajad

barü+sfäär geol maakera tuum

bassi+hääl madal mehehääl, bass ▪. Räägib bassihäälega. Bassihäälne hüüd

batü+sfäär geogr süvaveekuul

bio+sfäär biol, geogr elukond ▪. Biosfääri+kaitse ‹-.kaitse›, biosfääri+kaitseala

ees+äär ▪. Peenra eesäärde külvame astreid

ekso+sfäär meteo (atmosfäärikiht)

.ette+kääne ▪. Otsib keeldumiseks ettekäänet. Toob ettekäändeks peavalu, jääb peavalu ettekäändel koju

foto+lääts fotoaparaadi objektiivi lääts; ülek fotoaparaat ▪. Fotoläätse ette jäänud lapsed

foto+sfäär Päikese atmosfääri helendav alumine kiht

fääri keel

häbi+.väärne, häbi+väärt häbistav, häbi tegev

hää <2> hea

hääl <30:hääle, häält> ▪. Hääle kõrgus, valjus, tämber. Tõstab, tasandab häält. Poiss murrab häält, poisil on hääle+murre. Hääl on ära. Räägib valju häälega, valjul häälel, valju hääli. Teeb kuke häält. Laulab kooris teist häält. Seab, paneb klaveri häälde (häälestab). Klaver on hääles, häälest ära. Lööb, paneb autole hääled sisse argi (käivitab). ülek: mõistuse hääl, südame+hääl, vere+hääl. Annab oma hääle opositsiooni kandidaadi {eest}→ poolt. Ühel häälel üksmeelselt. Mehe+hääl, naise+hääl, vrd muus: mees+hääl, nais+hääl. Laulu+hääl, kaebe+hääl; pilli+hääl, loodus+hääl. Kurgu+hääl, nina+hääl, rinna+hääl. Poolt+hääl, vastu+hääl (hääletamisel). Hääl+signaal. Hääle+allikas, hääle+kõla, hääle+toon, hääle+varjund, hääle+värin, hääle+kadu med. Hääle+laine helilaine. anat: hääle+jätke (kõris), hääle+kurd, hääle+pilu. muus: hääle+harjutus, hääle+partii, hääle+register, hääle+rühm (laulukooris), hääle+seade ‹-.seade›

hääle+apa.raat anat, muus häälepilu ja häälekurrud

hääle+.kan'dja (ajaleht v ajakiri) ▪. Partei, seltsi häälekandja

hääle+kool' muus hääle arendamise süsteem ▪. Itaalia häälekooliga laulja

hääle+kõvendaja <8> vmo valjuhääldi

hääle+murre füsiol hääle muutumine puberteedieas ▪. Häälemurde+iga ‹-ea›

hääle+paelad [mitm] argi häälekurrud ▪. Häälepaelad läksid lahti hakkas rääkima

hääle+toru halv häälekandja, suuvooder

hääle+.õigus ▪. Hääleõigusega v hääleõiguslikud koosolijad

hüdro+sfäär geogr Maa vesikest: pinnaveekogud, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvesi

.hül'ge+jää hülgepüük jääl ▪. Mehed läksid hülgejääle, on hülgejääl, tulid hülgejäält

hü.ään <20:-ääni, -.ääni> zool ▪. Vööt+hüään, tähnik+hüään; hüään+koer

ida–lääne, ida-lääne ▪. Ida–lääne v ida-lääne suund. Ida–lääne-suunaline v ida-lääne+suunaline

iono+sfäär meteo atmosfääri väliskiht ülalpool stratosfääri

.juurde+pääs ▪. Juurdepääs dokumentidele. Juurdepääsu+tee. Juurdepääs(e)matu ja juurdepääsetav

järele .jääma alles jääma; lakkama; maha jääma ▪. Majast jäid järele varemed. Tuisk jäi järele (vaibus). Kell jääb päevas 10 minutit järele. Järele jäänud = järele+jäänud raha

järele+.jäänu (kes v mis on järele jäänud) ▪. Sajast kroonist järelejäänu jäta endale. Jälitati väheseid järelejäänuid

jää <2> ▪. Aknad on jääs (jääga kaetud, jäätunud). Meri on jääs. Järv on jääst vabanenud. Kuiv jää keem süsihappelumi. Mandri+jää, kiilas+jää, tehis+jää, aju+jää, rüsi+jää. Jää+auk, jää+kord, jää+kristall, jää+liustik liustik, jää+mägi, jää+pank, jää+sild ülek. Jää+ballett, jää+karussell, jää+purjekas. Jää+jahutus, jää+kompress, jää+kott ‹-koti›. Jää+äärne, jää+vaba. Jää+alune kalapüük = all+jää+kalapüük. geol: jää+kriim, jää+vaheaeg. mer: jää+kaart, jää+luure, jää+olud mitm. meteo: jää+udu, jää+vihm. zool: jää+karu, jää+kajakas, jää+koskel, jää+lind, jää+rebane polaarrebane

jää+aeg geol ▪. Jääaja+eelne, jääaja+järgne. Jääaegne

jääde vt .jäätmed

jää+hal'l jääväljaku(te)ga spordihoone

jää+hoki ▪. Jäähoki+kepp, jäähoki+meeskond, jäähoki+mängija (täpsemad kui hokikepp jt)

jääk <20:jäägi, .jääki> üle- v järelejäänud osa ▪. Jääk 150 krooni (nt hoiukontol). 27 : 5 = 5, jääk 2. Puudu+jääk, üle+jääk. Jääk+aine, jääk+kasum maj, jääk+liige mat, jääk+näht med, jääk+pinge. keem: jääk+hape, jääk+leelis

jää+kaas ülek, jää+kate ▪. Järv on paksu jääkaane v jääkatte all, vabaneb jääkaane v jääkatte alt

jää+.keegel (talispordiala) (curling ingl)

jää+kirme[tis] õhuke jääkord, hrl vee peal

jää+klaas' jäälilletaolise mustriga klaas

jääk+õhk füsiol sügavaima väljahingamise järel kopsu jääv õhk

jää+kõrb ‹-.kõrbe› tohutu jää ja lumega kaetud ala ▪. Antarktika jääkõrbed

jää+külm ▪. Jääkülm vesi, raud, pilk, vastuvõtt. Jääkülmus

jää+laam suur jääpank, liikuv jääväli, parem kui jää+mas.siiv ▪. Triivivad jäälaamad

jää+lagu[nemine] ▪. Käes on jäälagu(nemine) kõikidel jõgedel

jää+lill hrl mitm ▪. Aken on jäälilledes

jää+.lõhkuja <8> jääs teistele laevadele teed rajav laev

jääm <21:jääma, .jääma> jäämine

.jääma <49:.jääda, jään (jääme ..), jäin (jäime, jäite), jäi, jäägu, jääv om.jääva, jäänud nimis.jäänu, .jäädakse, .jäädud> ▪. Jääme õhtule. Jäi vastuse võlgu. Jää hüvasti, jumalaga, terveks! Eemale, ilma, kõrvale, külge, taha, vahele, välja, üle jääma. Vt ka .alla, järele, .kinni, maha, .peale, ära .jääma

jää+.murdja silla tugisambaid jää eest kaitsev rajatis; jäälõhkuja

.jääne <13:.jääse> jääga kaetud; jääd sisaldav ▪. Jääne maa, jook

.jäänu <8> (kes v mis on jäänud) ▪. Oli mures tegemata jäänu pärast. Alles+jäänu, ellu+jäänu, järele+jäänu, maha+jäänu, üle+jäänu

jää+pal'l sport ▪. Jääpalli+kepp, jääpalli+meeskond, jääpalli+mängija = jääpallur

jää+purikas ▪. Katuseräästas tilguvad jääpurikad. Mari oli Jüri vastu külm kui jääpurikas

jää+purjetama sport ▪. Jääpurjetamine

jäär <21:jäära, .jäära> päss, kohitsemata isane lammas; ülek tiirane mees ▪. Sugu+jäär. Jäär+tall ‹-talle›. Jäära+sarv, jäära+päine ülek kangekaelne, jonnakas, põikpäine

jää+rada sport (kiiruisutamiseks, mootorispordiks) ▪. Mootorrataste jääraja+sõit

jää+raud etn (saapal, kabjal); vmo uisk

jää+rüsi jääkuhjatis

jää+sul'p, jää+supp jäätükkide ja vee segu ▪. Laev liikus jääsulbis v jääsupis aeglaselt edasi

jäät+ kasutamata jäetud, maha- v kõrvalejäetud ▪. Jäät+kaevandus mäend mahajäetud kaevandus, jäät+maa

jää+tants (iluuisutamises v jääballetis)

jää+tee mööda jääd kulgev liiklustee; (külm teejook)

jäät+maa harimata seisev maa

jää+triiv ajujää liikumine veekogu pinnal

jääv <8:.jääva, .jäävat> püsiv, muutumatu ▪. Jääv suurus. Pole midagi jäävat. Maha jääv v maha+jääv kodu. Jääv+hammas

jää+vang ‹-vangi› jäävangistus (hrl sisekohakäänetes); jäävangistuses olija ▪. Laev jäi sadamasse jäävangi, pääses jäävangist. Jäävangis jõgi. Helikopter päästis jäävangid

jää+vesi jääst sulanud vesi; jäätükkidega külm jook

jää+õlu kerge õlu, mis pärast kääritamist kiiresti jahutatakse

.kalda+.äärne ▪. Kaldaäärne jää, heinamaa. Kaldaäärsel kasvav puu

karva+.võrd[ki], karva+.väärt[ki] natuke, õige vähe ▪. Esikohast jäi karvavõrd puudu. Karvaväärt puudus, et .. Ei anna karvavõrdki v karvaväärtki järele (mitte sugugi)

.kinni .jääma ▪. Värav, verejooks ei jää kinni. Auto jäi liiva sisse kinni. Jäi pahanduse eest pärast tunde kinni. Lehm jäi kinni (kinnisperioodiks). Hing jääb rindu kinni (ei saa hingata). Kinni+jäämine

koha+kääne keel ▪. Sise+kohakääne, välis+kohakääne

kromo+sfäär astr üks Päikese atmosfääri väliskihte

.kulda+väärt suurepärane ▪. Kuldaväärt sõnad, inimene

kõhu+nääre anat ▪. Kõhunäärme+juha, kõhunäärme+põletik med

kõne+käänd (rahvaluule lühižanr) ▪. Kõnekäänuline väljend

kõne+väärt ▪. Ei ole kõneväärt ei vääri jutuksvõttu. Kõneväärt sündmus

kääks <20:kääksu, .kääksu> ▪. Pill tegi kaebliku kääksu. Uks avanes kääksuga

käänd <20:käänu, .käändu> käänak ▪. Jõudis elutee käänule. Mõtte+käänd, viisi+käänd. Kõne+käänd

käänd+sõna keel noomen, s.o nimi-, omadus-, arv- ja asesõna

käänd+tel'g auto käänmik

kääne <31:.käände, käänet> käänamine; ka keel, astr ▪. Jutt tegi järsu käände. Ette+kääne. keel: koha+kääne, käände+lõpp, käände+vorm sõna mingis käändes, käänd+tüüp (käändkonnas)

kääni+võrk kal endisaegne pärata tõmbevõrk

käänu+koht ▪. Jõe käänukoht

käär <20:kääru, .kääru> kõverus, käänd, käänak; ülepätsiviil (-viilu) ▪. Rada teeb kääru. Tegi kääru sisse tuli ringi, kaarega. Lahe+käärus on paat (lahesopis). Käär leiba = leiva+käär. Aju+käärud

käär+hüpe hüpe jalgu kääritades

.kääri ▪. Suusad läksid kääri, on kääris (käärikujuliselt laiali). Kääris jalad (ette-taha harkis). Hüpleb kääri-kokku, kääris jalu = kääris+jalu

kääri+ käärimis- ▪: kääri+tõrs, kääri+kelder

.kääri+.hüplemine hüplemine kääri-kokku

kääri+lõige kääridega lõikamine; lõige, (välja)lõigatu ▪. Käärilõikes siluett

käär+iste ‹-.iste› spagaat

kääri+töö lõikamine, lõiketöö, nt juuksuril, juurdelõikajal