[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006

aju 2. <3:.ajju ja ajusse> anat ▪. Kuul tungis ajju. Mõte kerkis ajju. Ajudega mees. Ajud omal kohal. Pane ajud tööle, liiguta ajusid argi mõtle. Seda sinu aju(d) ei jaga, ei võta. Ära pinguta, ära vaeva oma ajusid. Ajude (ära)vool Ameerikasse ülek (võimekate inimeste). Pea+aju, selja+aju, ees+aju, väike+aju, piklik aju. Inim+aju, elektron+aju. anat: aju+kolju, aju+koor ‹-koore›, aju+poolkera, aju+vatsake; füsiol: aju+tegevus, aju+vedelik; med: aju+kahjustus, aju+verevalum, aju+põrutus, aju+kasvaja, aju+vapustus

aur <20:auru, .auru> ▪. Vedur on auru all (töövalmis), laseb pahinal auru välja. Vesi muutub auruks (aurustub). Jüri oli kõva, paraja auru all, Jüril olid kõvad aurud sees v oli paras aur peal argi, ülek (oli vintis). Töötab täie auruga. Pane auru juurde, võta auru maha ülek (hoogu, pinget). Bensiini+aur, vee+aur, heit+aur, hinge+aur. Kondi+aur nalj. Vrd aur+pihusti (pihustatakse vedelkütust aurujoaga) ja auru+pihusti (pihustatakse auru). Auru+vasar, auru+lokid mitm, auru+(keedu)pott, auru+pilv, auru+mootor, auru+rõhk füüs, auru+saun. Auruga, auru abil: aur+kümblus, aur+kuivatus, aur+küte tehn

ees+kuju ▪. Vapruse eeskuju. Annab, näitab teistele head eeskuju. Võta minust eeskuju, hakka minu eeskujul õpetajaks

.ette .võtma ▪. Võta see asi homme ette (võta käsile, tee ära). Peame aru, mis külalistega ette võtta (peale hakata)

haage <31:.haake, haaget> haagitud olek ▪. Äkked pandi haakesse. Käru on traktori haakes. Võta haakest lahti (vrd võta haagist lahti). Vt .haake+

hakatus <12:-e> algus; hakatis ▪. Tegin hakatust. Sajandi hakatusel. Hakatusest peale. Võta hakatuseks üks pits. Peo hakatus on kell seitse vmo

hass ▪. Hass, Muri, võta kinni!

hea <2:hea, head, .heasse; .heade, häid, .headesse ja .häisse; keskv parem, üliv parim ja kõige parem> ▪. Lahkumistervitused: Head päeva! Head reisi! Head aega! Tegi mulle head. Poisil on füüsikas ainult head ja väga head (hinded). Hea koht euf käimla. Hea küll olgu pealegi. Meil tuleb selle eest hea seista, et .. Heast peast niisama, põhjuseta. Võta heaks! Heaks kiitma, tegema. Meele+hea rõõm, heameel; altkäemaks. Ime+hea, üli+hea. Hea lõhnaga, maitsega = hea+lõhnaline, hea+maitseline. Hea+naaberlik, hea+naaberlikkus

heaks .võtma ▪. Võta heaks! Võtke heaks või pange pahaks! Rebane võttis kuke heaks vmo (sõi ära)

himustama <52> ▪. Võta, mida silm, süda, hing himustab! Himustab jalgratast, teise mehe naist, reisida

himuti nii palju, kui süda himustab, soovi järgi ▪. Võta aga kõike himuti!

hinge+pide kehakinnitus, toidupoolis ▪. Võta paar lusikatäit hingepidet, hingepidemeks

hobune <13:-se> ka sport (võimlemisriist) ▪. Istub hobuse(le) selga. Lööb hobusele raudu alla, rautab hobust. Pane hobune ette, rakkesse. Võta hobune eest, rakkest (lahti). Raudjas hobune raudjas, punakaspruun hobune. Must hobune ka ülek vähe tuntud, kuid edukas võistleja. Mära+hobune, ruun+hobune, täkk+hobune mära, ruun, täkk. Noor+hobune sälg. Ratsa+hobune, sõidu+hobune, veo+hobune. Post+hobune (posti ja inimeste veoks), küüt+hobune, voori+hobune, töö+hobune. Hobuse+jõhv, hobuse+kabi, hobuse+lakk ‹-laka›, hobuse+liha, hobuse+nahk. Hobuse+koorem, hobuse+koppel, hobuse+latter, hobuse+mees, hobuse+parisnik vmo, hobuse+suga metallist kraap hobuste puhastamiseks, hobuse+tall ‹-talli›, hobuse+tekk, hobuse+varas, hobuse+varss. Hobuse+kont = hobuse+kronu = hobuse+setukas. ülek: hobuse+kannatus, hobuse+köha, hobuse+naer tugev kannatus, köha, naer. Hobuse+masin, hobuse+reha jt, parem: hobumasin, -reha jt

hulga <keskv hulgem> palju, tublisti (koos keskvõrde v verbiga) ▪. Hulga rohkem, paremini, ilusam. Sa oled hulga kasvanud. Võta kohe hulgem. Vt ka hulk ‹hulga›

iga <3:iga; os iga ja igat> ▪. Käib siin iga päev, iga(l) reede(l), iga(l) aasta(l). On iga minut, iga hetk tulemas tuleb kohe. Töö ei tulnud iga kord välja. Iga poiss teab seda kõik poisid teavad seda. Iga poiss ei tea seda mõni poiss ei tea seda, vrd ükski poiss ei tea seda. Võta igaks juhuks vihmavari kaasa. Tulen igal juhul (kindlasti). Igas suhtes kasulik. Iga teine puudus pooled puudusid. Keetis iga(t) sorti moose. Igal oma(d) nipid argi (igaühel). Igale poole, igal pool, igalt poolt. Iga viimane kui sõna. Aastas valmistatakse kolm paari jalatseid {iga}→ ühe inimese kohta. Iga+hommikune, iga+kevadine, iga+kordne, iga+nädalane, iga+puhune

jagaja <8> ▪. Jagajale jäävad näpud. Võta jagatavaks kümme ja jagajaks kaks (10 : 2)

jagatav <8:-a> ▪. Võta jagatavaks sada ja jagajaks neli (100 : 4)

.jätma <60:.jätta, jätan, .jäetakse, .jäetud> ▪. Võta või jäta just v täpselt nii (kui). Seda ma talle ei jäta (tasun). Jätan enda teada. Jätab hüvasti, jumalaga, nägemiseni. Elu, tervist, hinge jätma. Vt ka .alla, järele, .lahti, maha, .välja, ära .jätma

.kaasa ▪. Võta asjad kaasa. Tule minuga kaasa. Elab kaasa oma rahva murele. Õnn kaasa! Tunnen sulle kaasa. Kaasa arvatud. Kogu kraam on kaasa võetud, vrd kaasa võetud = kaasa+võetud kraam. Kaasa sündinud = kaasa+sündinud omadus. Kaasa+aitaja ka jur, kaasa+jooksik = kaasa+jooksja, kaasa+minek, kaasa+tegemine, kaasa+tõmbamine. Vt ka kaasas

.keskel, .keskele, .keskelt ▪. Pudrul on võisilm keskel. Istu siia keskele! Palun kaks piletit keskemale. Võta keskelt kinni! Toa keskel, keskele, keskelt. Sõprade keskel (keskis, seltsis, ringis). Päeva keskel keset päeva, keskpäeva aegu

.kinni ▪. Uks läks kinni, on kinni, ei käi kinni. Kauplus on pühapäeval kinni. Põllul oli kivi kivis kinni (palju kive). Olen sel nädalal tööga kinni. Ta on oma harjumustes v harjumuste küljes kinni. Järv kasvab, külmub kinni. Haarab toest, ideest kinni. Poiss jäeti pärast tunde kinni. Keerab kruvi, raadio kinni. Keeras v pistis toidu kinni argi sõi toidu ära. Põgenik püüti v nabiti v võeti v peeti kinni. Mine võta kinni, kellel on õigus (ei saa aru). Mõisteti, pandi, läks kinni argi (vangi). Tee on kinni tuisanud, vrd kinni tuisanud = kinni+tuisanud tee. Kinni käiv = kinni+käiv laegas. Kinni katma, lööma, müürima, nööpima, nöörima, pigistama, siduma, suruma, toppima, õmblema. Pool+kinni. Kinni+olek. Kinni+külmumatu sadam. Kinni+püütu, kinni+püüdja, kinni+püüdmine. Kinni+silmi, kinni+sui. Vt ka eraldi artiklitena esitatud .kinni-verbid

.kokku .võtma ▪. Võtab arveid kokku. Võttis jutu paari lausega kokku. Võta end kokku, ära virise! Võttis kogu julguse kokku. Kokku+võtmine

kolmas <8:kolmanda, kolmandat ja kolmat> ▪. Kahekümne kolmas. Võta kolmas osa vett (üks kolmandik). Kolmas Maailm arengumaad; kolmas seisus (feodaalsel Prantsusmaal); kolmas sektor. Võistleja tuli kolmandale kohale, kolmandaks. Kuulsin sellest kolmanda isiku kaudu. Räägib kolmandas isikus (tema-vormis). Kolmanda klassi kajut. Poiss käib kolmandas (klassis). Laps käib kolmandat (on kaheaastane). Kolmat aega vallavanem. Teab teist-kolmat (üht-teist, midagi). Pool+kolmat. Kolmanda+järguline, keel: kolmanda+välteline = kolmandas vältes

kuues <8:kuuenda> ▪. Kahekümne kuues. Võta kuues osa vett (üks kuuendik). Jäi võistlustel kuuendaks. Poeg käib kuuendas (klassis). Laps käib kuuendat (on viieaastane)

.kuuldav <8:-a> ▪. Püüab end lärmis kuuldavaks teha. Hästi, vaevu kuuldav heli. Ei tee v ei võta õpetussõnu kuuldavakski. Laskis v tõi kuuldavale rõõmuhõiske

.kuulma <61:.kuulda, kuulen> ▪. Kuuleb ühe kõrvaga halvasti. Kuulsin hüüdeid. Kuulsin kedagi tulevat. Olen tema kohta v temast palju head kuulnud. Lase kuulda, mis uudist on (räägi). Räägib kõigi kuuldes. Ei võta kedagi ega midagi kuulda. Ei tee keelajat kuulmagi. argi: kuule v kuulge (kõnetlussõna), kuule (nüüd) asja v imet v juttu (üllatus- v tõrjumishüüatus)

kõht <20:kõhu, .kõhtu> ▪. Kõht on täis, tühi. Kõht on korrast ära, kinni, lahti. argi: naisel on kõht ees, naine kasvatab kõhtu (on rase). Hoiab kõhu kõrvalt kokku (söögi arvelt). Orjab kõhtu ülek: teenib igapäevast leiba; armastab süüa. Aja v võta jalad kõhu alt välja argi liigu kiiremini. Külma kõhuga mees ülek (ülirahulik, ükskõikne). Ala+kõht = all+kõht, õlle+kõht. Kõhu+tunne sisetunne. Kõhu+haav, kõhu+koobas = kõhu+õõs anat, kõhu+lihas, kõhu+mure ‹-mure› toidumure, kõhu+nahk, kõhu+täide toit, kõhu+täis, kõhu+sein anat, kõhu+uim ‹-uime› zool, kõhu+press füsiol, kõhu+valu. med: kõhu+kinnisti, kõhu+kinnisus, kõhu+lahtisti lahtisti, kõhu+lahtisus, kõhu+puhitus, kõhu+tüüfus. Kõhu+haigus seedeelundite haigus, vrd verine kõhu+tõbi düsenteeria. Kõht+jalgsed zool teod, kõht+seis vet (lootel)

kõrvane <13:-se> lisatoidus ▪. Võta silku kõrvaseks. Leiva+kõrvane, kartuli+kõrvane

kõrvetis <12:-e ; hrl mitm> (söögitorus) ▪. Võta kõrvetiste vastu soodat

käes ▪. Aeg on käes, kaob käest. Lapsel on tähed käes (selged). Laps on käest ära (on ülekäte läinud, üleannetu). Käes! Tuli meelde! Võti on valvuri käes, võta valvuri käest võti. Päikese käes, käest. Vt ka .kätte

kärsatama <52> kärsata laskma, kõrvetama ▪. Võta pirukas ahjust välja, kaua sa seda kärsatad!

käsile ▪. Võtab töö käsile, töö on käsil. Võta end käsile pinguta, võta end kokku. Võtab süüdlased käsile (nõuab seletust, noomib v nahutab). Käsil olev = käsil+olev töö. Käsile+võtmine

.kätte .võtma ▪. Võta end kätte (kokku, käsile). Võttis kätte ja läks mehele. See on kätte+võtmise asi (tuleb lihtsalt otsast pihta hakata)

ligi ligidal(e), lähedal(e); kaasa(s), ühes; peagu, peaaegu, natuke vähem kui ▪. Hoiab seina ligi, surub end maa ligi v maad ligi v ligi maad. Ei lähe lapse ligigi. Tikub, tükib v ajab tüdrukutele ligi. Tõmbab mehi ligi (veetleb). Võta võileivad ligi (kaasa). Ligi poole tunni eest. Ligi+meelitamine, ligi+olek, ligi+tikkuja, ligi+tõmbamine, ligi+tõmme külgetõmme, veetlus, ligi+tõmbav välimus

liidetav <8:-a> ka mat ▪. Võta liidetavaiks 7 ja 9 (7 + 9)

lugu <16:loo, lugu, .lukku ja .loosse> ▪. Rahaga on lugu kehv. Meie töö läheb aja+lukku. Võta laenu ja kogu lugu! Müüs tulpe, kroon lugu argi. Söögist pole lugu, kui juua jätkub. Peab naljast lugu. Nii on need lood ja laulud (olukord, asjalugu). Pilli+lugu, armu+lugu, muinas+lugu. Aja+lugu, elu+lugu, eel+lugu, haigus+lugu, saamis+lugu. -ajalugu: arhitektuuri+lugu, kirjandus+lugu, kultuuri+lugu. -õpetus: kodu+lugu, loodus+lugu, piibli+lugu. Lugu+laul

maha .võtma ▪. Fassaadilt võeti tellingud maha. Mets on maha võetud. Võta mantel maha! Tahan kaalus v kaalu maha võtta. Võtab kiirust maha aeglustab (sõitu). Direktor on kohalt {maha võetud}→ vallandatud, vabastatud, tagandatud. See küsimus tuleb päevakorrast {maha võtta}→ kustutada, välja jätta. {Riidehari võeti tootmisest maha}→ riideharja tootmine lõpetati, riideharja enam ei toodeta. {Võttis oma kandidatuuri maha}→ loobus kandideerimast. Maha+võtt = maha+võtmine

masin <8:-a> ▪. Kõik tööd tehakse masinatega. Sinu masin üle saja ei võta argi (auto). Töötab kudumis+masinal. Jõu+masin, töö+masin. Auru+masin, elektri+masin, käsi+masin; hakk+masin, kirjutus+masin, niidu+masin, pesu+masin, puur+masin, tõste+masin, õmblus+masin; kodu+masin, köögi+masin, sõja+masin ka ülek, põrgu+masin. Masina+kohv, masina+müra, masina+osa, masina+rike, masina+ruum, masina+tehas, masina+tööstus, masina+aeg maj, masina+õpetus tehn. Masin+lüps, vastand käsitsilüps; masin+teljed, vastand käsiteljed. Vrd masina+parandus (parandatakse masinat) ja masin+parandus masinaga tehtav parandus; masina+puhastaja ja masin+puhastaja. Vrd tegevus ja selle tulemus: masin+tootmine ja masina+toode, masin+tikkimine ja masina+tikand. maj: masin+tund, masin+vahetus, masin+päev. Masin+tõlge, masin+õpe raaltõlge, -õpe. Masin+loetav raalloetav

minema <54:.minna, lähen, läksin, läks, mingu, minev, läinud nimis.läinu, minnakse, .mindud; käskiv: ains 2. p mine, mitm 1. p mingem ja läki ja lähme, ärgem mingem ja ärme lähme> ▪. Mine (nüüd) ikka, mine’nd ikka. Mine (sa) tea v mine võta kinni, mis ta mõtleb. Mine minema (ära)! Kuidas läheb? – Läheb ka, mis seal ikka. Minema kihutamine = minema+kihutamine. Alla, edasi, ette, järele, kaasa, kinni, tagasi, vastu, üle minema. Vt ka alt, .kokku, .lahku, .lahti, läbi, maha, .mööda, .peale, .põhja, .sisse, .viltu, .välja, ära, .ümber minema; läinud

.mõistuse+natuke nalj ▪. Võta oma mõistusenatuke kokku ja aita

müt's <20:müt'si, .müt'si> ▪. Pane müts pähe, müts on peas, võta müts peast v maha. ülek: Tal on müts pea küljes kinni, pea külge kasvanud, munad mütsi all ta ei võta mütsi peast, kui peab. Ühe mütsi all ühel nõul, ühel meelel. Võtan tema ees mütsi maha austan teda, tunnustan teda. Söön oma mütsi ära, kui .. pean täiesti võimatuks, et .. Ära mine mütsiga lööma ära võta seda asja liiga kergelt. Karusnahast, karusnahka, karusnahkne müts = karusnahk+müts = karus+müts = karva+müts. Karakull+müts, nahk+müts, muru+müts etn, nokk+müts, pigi+müts, pott+müts ka etn, soni+müts, tutt+müts, talve+müts, kapteni+müts, koka+müts, narri+müts, päkapiku+müts, kooli+müts, ujumis+müts. ülek: lume+müts, vahu+müts, uni+müts. Mütsi+kõrv (kõrvikmütsil), mütsi+märk ‹-märgi› (vormimütsil), mütsi+nokk = mütsi+sirm, mütsi+tutt, mütsi+tegija

neljas <8:neljanda, neljandat ja neljat> ▪. Kahekümne neljas. Võta neljas osa vett (üks neljandik). Jooksja jäi neljandale kohale v neljandaks. Tütar käib neljandas (klassis). Laps käib neljandat (on kolmeaastane). Neljandat v neljat korda. Neljanda+järguline

noh ▪. Noh, mis uudist? Võta, noh! Ei noh, kus nüüd mina

näh ▪. Näh (nüüd), läkski meelest! Näh, võta! = Võta, näh!

näpp <20:näpu, .näppu> ▪. Kott on näpu vahel v näpu otsas v näpus. Raamat sattus v puutus v juhtus v jäi mulle (juhuslikult) näppu (kätte, pihku). Eksinu peale hakati näpuga näitama ülek (halvustavalt osutama). Näpud on põhjas raha vm on otsas. Kõrvetas tehinguga näpud ülek (sai õpetust). Pettumuse kohta: Võta näpust! ülek: pikkade näppudega mees = (pika+)näpu+mees varas, näpu+amet = näpu+mood varastamine. Näpu+jälg sõrmejälg, näpu+viga, näpu+niisuti (rahalugemisel jm), näpu+nöör tkst näppudel punutud pael, näpu+pass aj (sõrmejäljega). argi: näpu+harjutus proovitöö, näpu+töö käsitöö

osa <3:.ossa ja osasse; osi ja osasid> ▪. Saare läänepoolne osa v lääne+osa. Jaotas ringi kümneks osaks. Võta kaks osa piima ja kolmas osa vett (kolmandik). Osa külalisi v külalistest lahkus varsti. Suuremal osal inimestel v inimestest. Osa jääb ainsusse: osal inimestel, osas majades, osa teadete järgi. Nädala osa toitu. Kunsti osa v osa+tähtsus elus. Jäi kõrvalseisja ossa. Sai kõigest heast osa. Võttis koosolekust osa. Keha+osa, linna+osa, masina+osa, väe+osa; metall+osa, tagavara+osa = varu+osa; algus+osa, esi+osa, põhi+osa, selja+osa; pea+osa, nimi+osa, kõrval+osa, tenori+osa, filmi+osa; lõvi+osa ülek. Osa+saamine, osa+vastutus, osa+täitja, osa+raamat teater, osa+rõhk füüs (gaasil). keel: osa+alus, osa+sihitis, osa+lause. loogika: osa+otsustus, osa+vastupidine subkontraarne. mat: osa+hulk alamhulk, osa+korrutis. Vt ka osas

paha <3:pahu ja pahasid; keskv pahem, üliv pahim ja kõige pahem> ▪. Pahas tujus = paha+tujuline. Paha lõhnaga = paha+lõhnaline halvalõhnaline. Süda läks pahaks, mul on paha (olla). Paha haigus argi suguhaigus. Pahad päevad argi menstruatsioon. Pahimal juhul. Paha aimamata = paha+aimamatult. Läks paha peale, tabati paha pealt. Pahaks läinud = pahaks+läinud salat. Võta heaks või pane pahaks! Pahaks+panev pilk. Pahaks+panu. Meele+paha = paha+meel. Paha+endeline, paha+soovlik

(.)palju. Vastand vähe ▪. Palju tööd, lapsi. Palju tervisi v terviseid! Võta nii palju kui võimalik, võta võimalikult palju. Kui palju see maksab? Ei tea, kui palju raha kulub. Palju kiirem jooksja. Jookseb palju kiiremini. Hirm+palju v hirmus palju, lõpmata palju. Ühe+palju. Niisama palju. Palju kuuldud, räägitud, kiidetud lugu. Palju+kõneleja, palju+lugeja (palju lugev), palju+teadev, palju+teadja, palju+võitu

plat's <20:plat'si, .plat'si; seisundivorm .plat'sis ja plat'sis> ▪. Kirikuesine plats. Näitas mulle platsi kätte (istekoha). Võta platsi! istu! Plats puhtaks! Tule varakult platsi (kohale). Kuldnokad on platsis. Palli+plats, mängu+plats, spordi+plats, laada+plats, turu+plats, haua+plats, iste+plats, lüpsi+plats, ehitus+plats, laadimis+plats, parkimis+plats, muru+plats. Platsi+mäng sport. Platsi+näitaja vmo kohanäitaja

päriselt ▪. Teda ei saa päriselt usaldada (täielikult, täiesti). Kas päriselt või mängult? Võta see raamat päriselt endale (päriseks)

sel'tsiks seltsiliseks, kaaslaseks ▪. Ole, tule mulle seltsiks. Võta koer (endale) seltsiks

siin+samas ▪. Oota siinsamas, jäta siiasamasse v siiasamma, võta siitsamast

sina ases <39:sina ja sa, sinu ja su, sind, sinusse ja .susse, sinus ja sus, sinust ja sust, sinule ja .sulle, sinul ja sul, sinult ja sult, sinuks, sinuni, sinuna, sinuta, sinuga ja suga; mitm teie ja te, teie ja te, teid, .teisse, teis, teist, .teile, teil, teilt, teiks ja teieks, teieni, teiena, teieta, teiega . Pikemad vormid eeskätt rõhulises asendis; lühemad rõhutus, aga (eriti .sulle, sul) ka rõhulises> ▪. Mis ma sust ikka tahan. Mis suga teha. Sulle jätkub kindlasti. Ega ma sinuks ole, et kartma löön. Võta sa kinni, mis tal viga on. Oh sa poiss, kus kihutavad. {Küll meil sinuga, Joosu, on alles põli}→ küll meil on alles põli, Joosu. Sinu+aegne, teie+aegne. {Sinu+poolne}→ sinu ülesanne. {Teie+poolne}→ teie ettepanek

suhu .võtma ▪. Ära võta jumala nime ilmaasjata suhu (ära nimeta). Võttis suhu ka argi (erutas peenist suuga)

säh ▪. Säh, võta! Säh sulle kooki moosiga

sügav+külm argi ▪. Pane sügavkülma, on sügavkülmas, võta sügavkülmast

tahes ▪. Mis tahes asi v mis asi tahes. Öelgu mida tahes, rääkigu millest tahes. Tulgu kes tahes, kellega tahes, millal tahes. Olgu kus tahes, milline tahes. Otsi kust tahes. Võta kui tahes palju v kui palju tahes. Tahes või tahtmata = tahes-tahtmata paratamatult. Iga+tahes

.teatav <8:-a> ▪. Uudis tehti kõigile teatavaks uudis(t) teatati kõigile. Sai teatavaks, et .. Võta teatavaks, et .. Solidool on teatav määrdeaine (üks, mingi, mingisugune). Teatavaks tegemine = teatavaks+tegemine

telefon <6:-i, -i> ▪. Räägib telefoniga. Juhataja kutsuti telefonile v telefoni juurde. Helistage telefonil 631 3731. Sulle on telefon, võta telefon vastu. Meie telefon v telefoni+number on .. Kodu+telefon, töö+telefon, digitaal+telefon, mobiil+telefon, raadio+telefon, satelliit+telefon, laua+telefon, seina+telefon, sise+telefon, video+telefon. Erootika+telefon, hädaabi+telefon, usaldus+telefon. Telefoni+abonent, telefoni+arve, telefoni+automaat taksofon, telefoni+helin = telefoni+tirin, telefoni+kaabel, telefoni+kaart, telefoni+kabiin = telefoni+putka, telefoni+kõne, telefoni+kõnelus, telefoni+liin, telefoni+post, telefoni+raamat, telefoni+rike, telefoni+seks, telefoni+teade ‹-.teate›, telefoni+toru, telefoni+traat, telefoni+valve, telefoni+võrk, telefoni+ühendus. Telefoni+müüja (kes müüb telefoniaparaate; kes müüb telefoni teel)

tilk <22:tilga, .tilka> piisk ▪. Tilk verd = vere+tilk. Valas endale tilga teed (natuke). Ei võta tilkagi ei tarvita alkoholi. Sarnased nagu kaks tilka vett. Nagu tilk (vett) kuumale kivile v kerisele, nagu tilk meres äärmiselt vähe. Piima+tilk, vee+tilk, vihma+tilk. farma: aniisi+tilgad, palderjani+tilgad; nina+tilgad, silma+tilgad, isu+tilgad, köha+tilgad. Nalja+tilk argi naljategija. Tilga+kujuline, tilga+lukk ‹-luku› (kohvimasinal), tilga+püüdel = tilga+püüdja (nt õlipudelil). Tilga+kaupa = tilga kaupa = tilga+viisi = tilga viisi = tilk+haaval. Tilk+analüüs keem, tilk+määrimine tehn, tilk+vedel nii vedel, et võib tilkuda

tuld .võtma süttima; ülek innustuma ▪. Märjad halud ei võta tuld. Kõik võtsid heast ideest tuld. Tuld+võttev materjal (kergsüttiv). Tuld+võttev iseloom ülek

tõde <16:tõe, tõde> ▪. Teab, varjab tõde. Ennustus läks, sai tõeks. Ära võta kõike tõe pähe. Tõde seati jalule, tuli päevavalgele. Tõele au andes, tõele näkku v silma vaadates peab tunnistama, et .. Usub, töötab tões ja vaimus (siiralt, innukalt, andunult). Aabitsa+tõde, alg+tõde, eba+tõde, elu+tõde, käibe+tõde, pool+tõde, põhi+tõde, raamatu+tõde. Tõe+armastus, tõe+janu, tõe+jutt ‹-jutu›, tõe+otsing, tõe+tunnetus, tõe+väärtus loogika. Tõele+vastavus. Vt ka tõsi

täht-tähelt ▪. Pani nime täht-tähelt kirja. Ära võta mu ütlemist täht-tähelt

vedu <16:veo, vedu, .vettu ja .veosse> ▪. Traktor läks heina+vettu. Vestlus ei võta vedu. Auto+vedu, elekter+vedu, hobu+vedu, konteiner+vedu, maismaa+vedu, mere+vedu, raudtee+vedu, transiit+vedu = läbi+vedu, kauba+vedu, salakauba+vedu, metsa+vedu, sõnniku+vedu; järele+vedu, kohale+vedu, koju+vedu, kokku+vedu, sisse+vedu import, välja+vedu eksport. auto: esi+vedu, taga+vedu. Köie+vedu, vägikaika+vedu. Veo+auto, veo+dokument, veo+hobune, veo+kast, veo+kaugus, veo+kiirus, veo+kindel, veo+kaup, veo+konks, veo+kulu, veo+köis, veo+lennuk, veo+loom ‹-looma›, veo+raud (traktoril, adral), veo+rihm, veo+riist, veo+sild auto, veo+takso, veo+tee, veo+traktor, veo+voorimees. maj: veo+ettevõte, veo+kadu, veo+kaubandus, veo+kindlustus, veo+kiri lastikiri, veo+leping, veo+talitus, veo+tariif, veo+tehing. el: veo+koormus, veo+mootor. tehn: veo+kett, veo+ratas, veo+telg, veo+võll. kal: veo+noot ‹-nooda›, veo+õng lant, vedel

.võtma <60:.võtta, võtan, .võetakse, .võetud> ▪. Võtab 70 senti tükist. Kartul on omast käest võtta. Kust sa seda võtad? miks sa nii arvad? Võttis mult tõotuse (lasi tõotada). Võttis endalt elu tappis end. Teda ei võta ükski kuul (ei tee talle midagi). Linnus võeti tormijooksuga (vallutati). Võttis tüdruku vägisi (vägistas). Võtab asja tõsiselt (suhtub). Võta paremale (hoia). {Võtab}→ ületab takistust v takistuse. Vaatame, mis ta teha võtab (mis ta teeb). Võtab ja joob kõik maha. Jüri võtab tüdruku tantsima. Võtab ähkima (paneb). Võtab naha märjaks. Võtame näiteks Jaapani. Võtab viina (joob). Kala võtab (hakkab õnge, näkkab). Päike võtab (hakkab peale), tüdruk võtab päikest (päevitab). Silm ei võta ei näe. Pea, mõistus ei võta ei taipa. Ema võtab tütre kallal (riidleb), tütar saab ema käest võtta. Hassetab koera: Muri, võta! Pagan võtku v võtaks! Võtke heaks või pange pahaks! Kaasa, kinni, peale, tagasi, täis, välja võtma. Näppu, ritta, sappa, sülle, vangi, õnge võtma. Hoiule, jutule, kasutusele, kirbule, käsile, rendile, tööle, vahele, vastutusele võtma. Hoogu, ilmet, istet, kuju, leili, liisku, loogu, loosi, maad, matti, mõõtu, osa, ruumi, vedu, õppust, ühendust võtma. Omaks, nõuks, teadmiseks, teatavaks, vaevaks, viisiks, õigeks, õnneks võtma. Eeskuju v eeskujuks võtma. Naist v naiseks võtma. Kaasa võetud = kaasa+võetud kraam. Aega võttev = aega+võttev asjaajamine. Välja võtmata = välja+võtmata palk. Vangi+võetu. Vt ka .alla, .arvesse, .ette, heaks, .juurde, .kokku, .kätte, .lahti, läbi, maha, pähe, .sisse, suhu, sõna, tuld, .vastu, .õigeks, ära, üle, üles .võtma

vähe <7> ▪. Ühest tunnist nädalas jääb väheks (väheseks). Nii vähest ei jätku. Võta laps väheks ajaks oma sülle (vähekeseks)

vähem <keskv 8:-a; algv .väike(ne)> ▪. Võta riideid vähemaks. Ei lepi vähemaga. Ta ei tea asjast (kõige) vähematki v vähimatki, tal pole asjast (kõige) vähematki v vähimatki aimu. Vähemad lapsed. Vähemad vennad ülek (nõrgemate, kehvemate kohta). Iga vähem kui hääl kajab selgelt vastu

.õiget pidi, .õiget+pidi ▪. Võta pliiats õiget pidi v õigetpidi kätte

õng <21:õnge, .õnge> ▪. Söödab õnge v õngi kinnitab sööta õngekonksu(de)le. Õngega kalapüük = õnge+püük. Heitis õnge välja ka ülek, viskas õnge sisse v vette. Keskpäeval kala õnge (os) ei võta, õnge otsa v õnge (sisseü) ei hakka. Paljud lihtsameelsed hakkasid, kukkusid petturite õnge otsa v õnge, lasksid end pettureil õnge võtta ülek (lasksid ennast petta). Mina selle jutu peale õnge ei läinud ülek mina seda juttu uskuma ei jäänud. Vanamees on noore tüdruku õnges v õnge otsas, tüdruk on vanamehe õnge tõmmanud v õnge püüdnud ülek, argi (oma mõju alla saanud). Tursa+õng, elektri+õng, paaris+õng, põhja+õng, kärbse+õng, elussööda+õng, ujuk+õng, jää+õng, tali+õng. Hundi+õng etn õngekujuline hundipüünis. Õng+püünis. Õnge+haige nalj kirglik õngitseja, õnge+kala, õnge+konks, õnge+kork, õnge+mees õngitseja, õnge+märk ‹-märgi›, õnge+nöör, õnge+sööt ‹-sööda›, õnge+tina. Sisseü-ga: õnge+hakkamine, õnge+võtmine

ära .võtma ▪. Võta mantel (seljast) ära. Poiss ei mõtlegi tüdrukut ära võtta (tüdrukuga abielluda). Ära+võtmine. Ära võetavad = ära+võetavad osad irdosad

äss ▪. Äss, Muri, võta!

ühendus <12:-e> ▪. Painduv ühendus = paind+ühendus. Astub toimetusega ühendusse. Võta ühendust. Ei saanud ühendust (telefoniga). Ühendus katkes. On ühenduses, peab ühendust allilmaga. Nimetuses: Euroopa Ühendus (European Community ingl). Mürgituskahtlusega ühenduses, parem: mürgituskahtluse tõttu tuli teha maoloputus (vt ka seos). Kaubandus+ühendus, majandus+ühendus, kodaniku+ühendus, vaba+ühendus. Otse+ühendus. Bussi+ühendus, laeva+ühendus, lennu+ühendus, posti+ühendus, raadio+ühendus, telefoni+ühendus. info: võrgu+ühendus, sissehelistus+ühendus, püsi+ühendus. Maja+ühendus el. Ühendus+joon, ühendus+kanal, ühendus+koht, ühendus+kraav, ühendus+käik, ühendus+liin el, ühendus+lüli, ühendus+muhv tehn, ühendus+polt tehn, ühendus+pulk, ühendus+sõlm, ühendus+tee, ühendus+toru, ühendus+viis ‹-viisi›, ühendus+õmblus

.ümbere argi ümber ▪. Võta endale suurrätik ümbere