[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006

sea+hernes bot (rohttaim) ▪. Aas+-seahernes, mets+-seahernes, rand+-seahernes, soo+-seahernes

sea+kõrv (toiduna; küpsis); bot (seen)

sea+liha ▪. Sealihast sült = sealiha+sült seasült

sea+lõua+rohi bot (rohttaim)

sea+.moodi argi väga palju, rohkesti ▪. Tööd on seamoodi

sea+nahk ▪. Veab seanahka ülek looderdab. Seanaha+vedaja ülek looder, seanaha+vedamine. Seanahast v seanahkne portfell

sea+nina vannasader; aj kiilukujuline lahingukord ▪. Seanina+ader

sea+nupp bot (rohttaim)

sea+pesa ülek segamini tuba vm

sea+pohl argi leesikas bot

sea+põrsas põrsas

sea+silm ‹-silma› ülek: nõrgalt valgustav väike lamp, tuluke; mitm: väikesed kissis silmad

sea+sõrg, sea+sõrg+sõl'm

sea+sörk ülek ▪. Laseb seasörki

sea+tang ‹-tangu› paelussi muna sealihas

sea+.tapja ka argi viin

sea+tapp 1. ‹-tapu› bot (rohttaim)

sea+tapp 2. ‹-tapu› seatapmine ▪. Seatapu+puss

sea+temp ‹-tembu› sigadus ▪. Teeb seatempe sigatseb

sea+tina vmo plii keem

sea+traav ülek seasörk ▪. Laseb seatraavi

sea+tubakas van.t lumeroos bot

sea+vabrik sealiha tootmise ettevõte

see ases <41:selle, seda, sellesse ja .sesse, selles ja ses, sellest ja sest, sellele, sellel ja sel, sellelt ja selt, selleks ja seks, selleni, sellena, selleta, sellega; mitm need, nende, neid, nendesse ja .neisse, nendes ja neis, nendest ja neist, nendele ja .neile, nendel ja neil, nendelt ja neilt, nendeks ja neiks, nendeni, nendena, nendeta, nendega . Lühemad vormid eeskätt rõhutus asendis> ▪. Osutab viimasena mainitule: Jaan lööb Jürit. See lööb vastu; Kaltsium ja selle ühendid. (Vrd Jüri kiusab Marit. Ta on temast sisse võetud; Riie meenutab kalevit, ainult ta on sellest õhem.) {Lapsed – see on}→ lapsed on meie tulevik. Pesta leiges, see on kuni 40-kraadises vees. Kes see koputas? Kes need tulid? Kellel see aega on lehti lugeda. Tuba number see ja see. Võtku sind see ja teine! euf võtku sind kurat! Töö jäeti kus see ja teine v kus seda ja teist (sinnapaika). Seda ta jõlgub seal iga pühapäev (sellepärast, ah sellepärast). Seda küll muidugi. Kus nüüd seda v kus sa sellega oh ei, mine nüüd, hoopiski mitte. Seda enam, et .. Selle asemel et .. selmet .. Asi on selles, et .. Vähe sellest, et .. Sellest hoolimata, et .. Selle+aegne, selle+nimeline, selle+nädalane, selle+sisuline, selle+teemaline

see+juures sealjuures

see+järel selle järel, pärast seda

see+kord sel korral, sedakorda, sedapuhku ▪. Seekordne

see+kõrval selle kõrval, peale selle

see+läbi selle tõttu, selle pärast, sedakaudu ▪. Asi tuli seeläbi avalikuks, et ..

see’p see just, see nimelt ▪. See’p see ongi

see+.peale selle peale, seejärel, pärast seda ▪. Mis sa seepeale kostad?

see+poolest selle poolest

see+pärast sellepärast, selle tõttu, seetõttu

see+sama <41 + 3:selle+sama, seda+sama; need+samad> (rõhutades) sama ▪. See on seesama poiss. Tellib sedasama mis teised. Sedasama moodi. Üks ja seesama jutt, ühed ja needsamad näod

see+samane <41 + 13:selle+samase, seda+samast; need+samased>, see+samune <41 + 13:selle+samuse, seda+samust; need+samused> argi seesama, see

see+sinane <41 + 13:selle+sinase ja selle+sinatse, seda+sinast, sellesse+sina(t)sesse ja .sesse+sina(t)sesse; mitm need+sina(t)sed, nende+sinaste, neid+sina(t)seid, nendesse+sinastesse ja .neisse+sina(t)seisse . t-ga on vormid arhailisemad> vmo see

see+sugune niisugune, selline ▪. Mis seesugusega teha?

see+.tarvis selle tarvis, selle jaoks

see+.tõttu selle tõttu, sellepärast, seepärast

see+.vastu ▪. Üks on lühike ja paks, teine seevastu pikk ja peenike

see+võrra selle võrra, sedavõrd

see+üle selle üle

seib <20:seibi, .seibi> auguga ketas, ümmargune liistak ▪. tehn: kaitse+seib, tugi+seib, vedru+seib, vilt+seib

sel sellel. Vt see

ses selles. Vt see

sub+ ▪ lähis-: sub+antarktiline, sub+arktiline, sub+polaarne, sub+troopiline; alam-, all-: sub+dominant helilaadi neljas aste; ala-, vaeg-: sub+akuutne alaäge, sub+febriilne kergpalavikuline, sub+sekretsioon vaegnõristus; -alune: sub+kortikaalne koorealune, sub+kutaanne nahaalune

sub+al.piinne geogr mäestiku teatud kõrgusastmele omane

sub+kul.tuur allkultuur, nt noortekultuur

sub+ordina.tiiv+, sub+ordina.tiivne <11:-.tiivse> alistav, allutav ▪. keel: subordinatiivne konjunktsioon alistav sidesõna, subordinatiiv+tarind põimtarind

sub+ordinatsi.oon teenistusalluvus; keel alistus(seos), subordinatsiooniseos; loogika alluvussuhe

sub+ordi.neerima alistama, allutama

sub+ordi.neeruma <51> alistuma, alluma

sub+produ´ktid [mitm], parem: rups

sub+.tiiter alltiiter, tekst filmi all

sub+.tiitrima subtiitriga varustama

sub+troopika lähistroopika ▪. Subtroopiline lähistroopiline