[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006

au <1; os au> ▪. Kaitseb oma au. Mulle langes osaks au, sain au osaliseks. Tehke meile seda au, et .. Külaliste auks. On puhkuse auga ära teeninud (igati, igas suhtes). Laulis väimehele au ja kiitust v au+kiitust. Klassi au ja uhkus. Kellega on mul au (rääkida)? Mehe+au, rüütli+au, mundri+au, spordi+au, neitsi+au neitsilikkus. Au+avaldus, au+eskort, au+päev, au+ring (võitja lisaring), au+võlg. Au+esimees, au+kodanik, au+külaline, au+raamat

.haige <8> ▪. Haige laps. Jäin haigeks. Läksin haigest peast, haigena v haigelt tööle. Lamaja, surija haige. Arst kuulab haiget. Põlv teeb haiget, sain haiget. Oli haige selle mehe järele ülek. Haige aeg, kirjandus ülek. Pool+haige, puru+haige. Suhkru+haige argi suhkurtõbine med. Gripi+haige, kopsu+haige, sugu+haige, vaimu+haige, mere+haige, nakkus+haige, voodi+haige. Astma+haige astmaatik, skisofreenia+haige skisofreenik. ülek: raamatu+haige, spordi+haige, televiisori+haige. Haige+kittel, haige+tuba, haige+ravitseja vmo = haige+talitaja vmo põetaja

jagu .saama <millest> üle v võitu saama; aru saama ▪. Sain haigusest jagu. Vanaema ei saa poisist jagu. Ei saadud mehe jutust jagu. Jagu+saamine

jumala muidu, jumala+muidu puhta muidu, väga odavalt; hrl kokkukirjutatuna: ilmaaegu, asjatult, niisama ▪. Ostsin selle jumala muidu v jumalamuidu. Sain jumalamuidu riielda

jän'n <20:jänni, .jänni; seisundivorm .jännis ja jännis> ummik, kitsikus, kimbatus, häda ▪. Kaardid ei jooksnud, aga vähemalt jännist sain välja, olen väljas. Ei jää ühegi tööga jänni (kimpu, hätta). Olen omadega jännis (kimpus, hädas)

kaif <20:kaifi, .kaifi> argi joobeseisund, joovastus ▪. Otsib ecstasy’st kaifi, on kerges kaifis. Sain filmist tõelise kaifi ülek. Kaifi+uim

.kätte .saama ▪. Sain kirja kätte. Varas saadi teo pealt kätte (tabati teolt). Sai viiulimängu kätte (õppis selgeks). Kätte saadavad = kätte+saadavad andmed. Kätte+saamatu kõrgus. Kätte+saamine

kübe[me]ke[ne] <12:-kese> ▪. Kübeke pipart. Oota kübeke! Sain kübekese targemaks. Tolmu+kübe(me)ke(ne)

laen <20:laenu, .laenu> laenatu; keel teise keele eeskujul tekkinud keelend ▪. Tegi, võttis laenu. Sain pangalt v pangast laenu, pank andis mulle laenu. Palus taldrikuid laenuks. Panga+laen, hüpoteek+laen. Lühi+laen = lühiajaline laen lühiajaline krediit, pikk+laen = pikaajaline laen pikaajaline krediit. Motiivi+laen, viisi+laen (nt rahvaluules, muusikas). Sõna+laen = laen+sõna. Laenu+dokument, laenu+intress = laenu+kasvik, laenu+kapital (laenuks võetud), laenu+pank, laenu+summa, laenu+tehing, laenu+tähtaeg. Laenu+andja kreeditor, laenu+võtja deebitor

laeng <8:.laengu, .laengut> ▪. Sain raamatust tugeva laengu argi (innustusin, vaimustusin). Elektri+laeng, haavli+laeng, tuuma+laeng, süüte+laeng, magnet+laeng. ülek: mõtte+laeng, tunde+laeng. Laengu+arv keem

.miski <43:millegi, midagi, millessegi, milleski, millestki, millelegi, millelgi, milleltki, millekski ja mikski, millenigi, millenagi, milletagi, millegagi; argi: millegisse, millegis, millegist jne; 9:.miski, .miskit, .miskisse, .miskis> ▪. Miski v midagi paistab eemalt. Midagi v miski(t) ei paista. Ei miski = mitte miski. Ei midagi = mitte midagi. Mees või midagi. Miskit moodi sain töö valmis. Pole miskit parata argi. Ära pane seda mikski (s.o millekski, miskiks) ära tee sellest välja. Ega midagi, hakka aga astuma (olgu nii). Mingi ei+miski mingi täiesti tühine asi

mõningane <12:-se>, mõningas <8:-ga, -gat> mõnetine, mõnesugune ▪. Sain kogu loost mõningase pildi. Asi nõuab mõningast v mõningat vaeva. Mõningal määral. Rõhutaksin mõningaid asjaolusid paberl (mõnda asjaolu, paari asjaolu). Igast reeglist on mõningad erandid, parem: mõni erand, mõned erandid

märg <21:märja, .märga; keskv märjem, üliv kõige märjem> ▪. Sain vihma käes märjaks. Märja käes, märjas läheb raud roostetama. Rüüpas leivale märga peale (jooki). Tal kõrvatagused alles märjad ülek ta on väga, liiga noor. Tal on silmad märja koha peal ülek ta on varmas nutma. Läbi+märg, pool+märg, kaste+märg (III v ), vihma+märg. Humala+märg = kesva+märg = odra+märg = õlle+märg -märjuke(ne), õlu. Märg+raske = märjast raske, märg+must = märjast must v tume. Märg+gangreen med roiskkärbus, märg+mädanik põllum, mets (taimehaigus), märg+preparaat biol, märg+lihvimine tehn, märg+puhastus, märg+puhtima põllum. Märja+tunne

.mööda .saama ▪. Sain küla viimasest talust mööda. Raske päev sai mööda

nahk <22:naha, .nahka; seisundivorm .nahkas ja nahas> ▪. Nahast ese = nahk+ese. Nahka köidetud v nahk+köites raamat. Pani v pistis toidu nahka, toit on nahkas v nahas. Päev läks toimetuste nahka, on toimetuste nahkas v nahas. Sain seda omal nahal tunda. Päästis oma naha, pääses terve nahaga. Ei taha nahka turule viia ülek (riskida, end ohtu seada). Paksu nahaga inimene ülek (kriitika, solvangute jms vastu tundetu). Sai teiselt naha peale (peksa), andis teisele naha peale, küttis teisel naha kuumaks. Sellest ei tule v ei saa head v õiget nahka (ei saa asja). Mehelt taheti seitse nahka võtta, mitut nahka koorida ülek (nõuti ülemäära palju). Ähvardus: Hoia oma nahk! Tõmbas ostjal naha üle kõrvade tüssas ostjat. Ajas mulle hirmu nahka v naha vahele, mul on hirm nahas v naha vahel. Ei tahaks tema nahas olla (tema olukorras). Poeb (kas või) nahast välja on ülipüüdlik. Naha ja karvadega ülek kõige täiega. On alles nahk halv (inimese kohta). Mis nahka mees ta on (missugune)? Alus+nahk, marrask+nahk, päris+nahk, näo+nahk. Inim+nahk, kala+nahk, naaritsa+nahk. Juht+nahk, karus+nahk, park+nahk, pastla+nahk, seemis+nahk, tehis+nahk, toor+nahk. Piima+nahk, vorsti+nahk. Lennu+nahk, neitsi+nahk, trummi+nahk. Kuri+nahk, saatana+nahk, sindri+nahk (kirumissõnad). Ahvi+nahk, kuradi+nahk, tondi+nahk (riidesordid). Naha+kiht, naha+kurd ‹-kurru›, naha+käärid mitm (maniküürivahend), naha+poor, naha+salv ‹-salvi›, naha+sügelus, naha+vigastus. Naha+kaup, naha+nuga (nt kingsepal), naha+parkal = naha+parkija parkal, naha+toode, naha+töö, naha+tööline, naha+tööstus, naha+vabrik. Naha+aisting psühh, naha+hooldus, naha+lõige kunst, naha+parasiit. anat: naha+näsa, naha+pigment. füsiol: naha+hingamine, naha+rasu rasunäärmete eritis, naha+refleks. med: naha+lööve, naha+mädanik, naha+põletik, naha+seentõbi. Nahk+galanterii = nahk+pudu, nahk+jalatsid, nahk+jope, nahk+mööbel, nahk+selg (raamatul), nahk+tald, nahk+tihend. zool: nahk+kilpkonn, nahk+korall (õisloom). Nahka+panek

näpu+näide õpetus, juhatus, juhtnöör ▪. Sain sõbralt näpunäiteid toalillede kasvatamiseks v kasvatamise kohta, toimisin sõbra näpunäitel, tegin sõbra näpunäidete järgi

obadus <12:-e> metallist aas; argi tugev hoop ▪. Paneb haagi obadusse. Sain uksega obaduse selga. Raud+obadus, ukse+obadus

prii+küüt ‹-küüdi› tasuta sõit v vedu ▪. Sain osa teed priiküüti, sain priiküüdiga linna, olin priiküüdiline

.saama <49:.saada, saan (saame ..), sain (saime, saite), sai, saagu, saav om.saava, saanud nimis.saanu, .saadakse, .saadud> ▪. Saad malka maitsta. Linn sai sõja ajal kannatada. Meile saab nüüd helistada. Sa ei saa mulle midagi teha. Sain uue jalgratta. Sain asjast aimu. Kingad said poriga. Tüdruk sai mehele. Kaasavaraks saad lehma. Poiss tahab meremeheks (saada). Kaup on saada (saadaval). Kell saab üks. Lapse kleit saagu pigem lühike kui pikk. Uus postkontor {saab olema}→ tuleb v saab igati ajakohane. Kas sa saad voodisse v magama! Hilja õhtul saab perenaine tube kraamima (pärast kõike muud selle töö kallale). Tal {saab olema}→ on küllap v leeb järgijaid. {Need rahad saavad olema}→ need rahad saadakse, selle raha me saame. Kohtumine {sai toimuma}→ toimus enne valimisi. Saab tehtud teeme v teen ära. Sai pisut müratud. {Süüdlane võib saada trahvitud}→ süüdlast võidakse trahvida. Kannatada+saanu, viga+saanu. Vt ka aru, jagu, .kokku, .kätte, .lahti, läbi, maha, .mööda, pähe, .sisse, .surma, .teada, .toime, üle, .ümber .saama

sekeldus <12:-e> asjaõiendus, tülin, jama argi ▪. Sain tollist sekeldusteta läbi

.selgus <12 ja 13:-e> ▪. Piirjoonte selgus. Pealtnägijate seletused tõid loosse selgust. Jõudsime v saime selgusele, mis oli juhtunud. Sain asjas v asja kohta selgust, mul on asjast v asja kohta selgus käes. Eba+selgus

summa <7> ▪. Viie ja kahe summa on seitse viis liita kaks on seitse. Sain suure summa (raha) v suure raha+summa. Võla+summa, trahvi+summa, kahju+summa, kindlustus+summa, kogu+summa

.teadlik <19:-liku, -.likku> ▪. Olen sellest teadlik tean seda; sain sellest teadlikuks sain seda teada. Teadlik vale (sihilik, tahtlik). Teadlik lugeja (asjatundlik, haritud). Ala+teadlik, eba+teadlik, ise+teadlik, sihi+teadlik, vähe+teadlik. Teadlikult

virgutus <12:-e> ▪. Sain su jutust virgutust, tegin seda sinu virgutusel

.õigesti <keskv .õigemini, üliv kõige .õigemini ja .õigeimini>. Vastand valesti, vääralt ▪. Toimisid õigesti, õigemini enam ei saagi. Kas ma ikka sain sust õigesti aru? Õigesti toitumine, parem: õige toitumine. Teeksid õigemini, kui jätaksid minemata. Jüri isa, õigemini kasuisa, on surnud. Eba+õigesti valesti, vääralt

õnne+soov õnnitlus ▪. Sain sünnipäevaks palju õnnesoove. Õnnesoovi+kaart, õnnesoovi+telegramm. Õnnesoovija õnnitleja