[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006

aja+lehe+pea ajalehe päis, esikülje tiitel

hal'l+pea hallide juustega inimene ▪. Hallpead austa, kulupead kummarda

heli+pea salvestatud heli taasesituse seadis

härja+pea argi ristik bot

jahu+pea argi, halv rumal, taipamatu inimene

juhm+pea halv lollpea, juhmard

kahu+pea ▪. Kahupeaga v kahupea laps. Veetlev kahupea

kana+pea argi ▪. Tal on kanapea ta jääb kergesti purju. Sinusugune kanapea ei taipa elust midagi (sina rumal)

kan't+pea argi kanti lõigatud siilisoenguga tegelane

kiilas+pea kiilas pea; kiila peaga, kiilaspäine inimene

kiriku+pea kiriku eesotsas olev kõrgem vaimulik, nt paavst, piiskop

kirja+pea asutuse v ettevõtte nimetus jm andmed kirjaplangi ülaäärel

kräsu+pea ▪. Poisil on hele kräsupea. Peres on kaks väikest kräsupead (kräsupäist last). Kräsupäine v kräsupea poiss

kuke+pea argi tühiasi, käkitegu ▪. Jürile on füüsika eksam kukepea (ära teha)

kultuuri+pea+linn ▪. Maailma kultuuripealinn 2007. aastal

kulu+pea hallpea ▪. Kulupeaga v kulupea taat (kulupäine). Auväärt kulupea

kummi+pea argi, halv vähese taibuga inimene

kähar+pea ▪. Silitas lapse käharpead (käharat, lokkis pead). Emal on väike käharpea käekõrval (käharpäine laps). Käharpäine v käharpea tüdruk

käänis+pea+nuga argi liigendnuga

küünar+nukk ‹-nuki›, küünar+pea ▪. Käsi on küünarnukist, -peast kõver. Kuue küünarnukid, -pead. Küünarnuki+tunne vastastikune toetustunne

lagi+pea pealagi ▪. Lajatab lausa lagipähe

.lamba+pea tohman, lollpea; (kaardimäng)

lina+pea ▪. Linapeaga plika (linajuustega). Kaks linapead poissi. Mari on kena linapea

meeles+pea õpetusi sisaldav pisitrükis; märkmik, taskuraamat; lõosilm bot ▪. Rabamatkaja meelespea

moora+pea (kondiitrikook)

naela+pea ka ülek ▪. Vastus tabas naelapead (läks täppi). Lõi oma sõnadega naelapea pihta

nii+pea ▪. Ära niipea tülita (lähemal ajal). Asume teele, niipea (ka nii pea) kui koidab

nudi+pea ▪. Nudipeaga sõdur. Nudipea oinas (nudipäine). Kes see nudipea on?

nööp+nõela+pea ▪. Nööpnõelapea+suurune väga väike

pagana+pea bot (rohttaim)

paljas+pea paljaspäine isik

pea <2:pea, pead, .peasse ja pähe; .peade, päid ja .peasid, .peadesse ja .päisse> ▪. Kõrvad hoiavad pea(d) ligi, ligi pead. Palja peaga, palja päi v palja+päi. Käib pea püsti = püsti+päi. Pea püsti! ära noruta! Tõmbas džempri üle pea selga. Tööd kasvavad üle pea tööd on väga palju. See pole üle+pea oluline (üldse). Üle pea ja kaela v üle+pea+kaela kiiresti, räpakalt; uperkuuti. On pea kaotanud, on peatu v nagu peata kana on segaduses. Targa peaga kainena. Võttis pea täis jõi purju; magas pea+täie välja. Peaga löök = pea+löök. Peaga poiss, poisi(l) pea jagab v lõikab poiss on taibukas. Arvutab peast; peast+arvutamine. Mõtles selle oma peaga v omast peast välja (iseseisvalt). Riskis oma peaga (eluga). Jäi oma+pead v oma+päi. Rahva helgemad pead. Vili loob pead. Luust peaga = luu+peaga nuga, luust noa+pea. Kolonni pea (algusosa). Ajalehe+pea, kirja+pea, tabeli+pea. Poisi+pea, puna+pea, kähar+pea, kiilas+pea, siili+pea argi. Sea+pea (toiduna). Kuke+pea ülek tühiasi. Inimese kohta: kana+pea, oina+pea, loll+pea, jahu+pea, puu+pea, pudru+pea, põik+pea, kant+pea, kaval+pea, tuule+pea, uljas+pea uljur, hall+pea = kulu+pea. Sarv+pea sarvedega loom. Tuulis+pea tuulekeeris. Kiriku+pea, linna+pea, perekonna+pea, riigi+pea. bot: vill+pea, tolm+pea, kobar+pea, tondi+pea; rahvapärased nimed: härja+pea ristikhein, meeles+pea lõosilm. Rukki+pea, nisu+pea, salati+pea, tolmuka+pea, liit+pea bot nt rukki õisik. Suhkru+pea. zool: punn+pea (liblikas), madu+pea (kala). tehn: heli+pea, lõike+pea, rist+pea (masinaosa), kuuskant+pea (kruvil, poldil), revolver+pea (treipingil), jagamis+pea (metallilõikepingil), keermestus+pea, peit+pea. Küünar+pea küünarnukk. Silla+pea sõj (tugiala). Sule+pea. Korstna+pea, naela+pea ka ülek, nõela+pea, sae+pea, tiku+pea. Lagi+pea = pea+lagi. Vrd kapsa+pea ja pea+kapsas. Pea+alune, pea+asetus (lootel), pea+auk (nt kleidil), pea+ehe ‹-.ehte›, pea+haav, pea+hoiak = pea+hoid, pea+kolu argi = pea+nupp, pea+nahk, pea+tugi, pea+pööritus, pea+murdmine, pea+vangutus, med: pea+vesitõbi = vesi+pea. Vt ka peas, peast, pähe, pead .kaotama, .murdma, .tõstma, pähe .andma, .hakkama, .saama, .torkama, .võtma, .õppima

pea varsti, peatselt; peagu, peaaegu ▪. Õige pea selgub kõik. Lained pillutavad paati pea siia, pea sinna (küll siia, küll sinna). Mantel ulatus pea põlvini, parem: peagu põlvini

pea ▪. Pea kinni! Sa ei pea sõitma. Vt pidama 1., 2.

pea+ ▪ peamine: pea+aine, pea+esineja, pea+jõud, pea+liige keel, mat, pea+liin, pea+mast mer groot- v suurmast, pea+süüdlane, pea+tee; keskne, tsentraalne: pea+hoone, pea+jumal, pea+kangelane, pea+kirik, pea+korrus, pea+raamatukogu, pea+telg, pea+uks; pea+spetsialistid: pea+arst, pea+insener, pea+konstruktor, pea+kunstnik, pea+mehaanik, pea+raamatu+pidaja. Pea+ettevõtja ja allettevõtja. Pea+kauplus ja harukauplus

pea+.aegu peagu ▪. Peaaegu kõik olid kohal. Oleks peaaegu unustanud, parem kui peaaegu et

pea+aju anat aju argi ▪. Peaaju+kasvaja, peaaju+närv, peaaju+põletik

pea+asi peamine, põhiline, kõige olulisem asi ▪. Peaasi – räägi selgesti!

pea+asjalikult peamiselt, põhiliselt, ennekõike

pea+di.rektor ▪. Peadirektor ja asedirektorid

pea+.ingel relig inglikoori eesotsas olev ingel

pea jagu ▪. Mari on Jürist pea jagu lühem. Meie võistkond oli vastasest pea jagu üle (tunduvalt parem). Teeb su pea jagu lühemaks (lööb maha)

pea+.jalgne zool ▪. Limuste klass peajalgsed

pea+joon ▪. Peajoontes langevad arvamused kokku (põhijoontes, üldjoontes). Kaldub peajoonest kõrvale (tegevuse põhisuunast)

pea+jõgi ▪. Peajõgi koos lisajõgedega

pea+kate nt kübar, müts, rätik

pea+.korter sõj ülemjuhataja staap; organisatsiooni, seltsi vms juhtimiskeskus ▪. NATO peakorter

pea+kot't kapuuts; torp; peaalune magamiskott

pea+lagi lagipea ▪. Pealaelt lahku kammitud juuksed. Pealaest jalatallani üleni

pea+laud etn laud, mille kohal pead soeti

pea+.linlane pealinna elanik ▪. Pealinlased ja provintslased

pea+linn ▪. Eesti Vabariigi pealinn Tallinn. Mulgimaa pealinn Viljandi

pea+luu kolp, kolju ▪. Veise pealuu. Pealuusse kulunud argi meelde jäänud. Tao endale pealuusse v pealuu sisse argi jäta meelde, õpi pähe. Aja mured pealuust välja argi (peast). Surnu+pealuu. Pealuu+murd koljumurd

pea+löök 1. löök peaga, nt jalgpallimängus

pea+löök 2. sõj vägede peajõudude löök strateegiliselt tähtsas suunas

pea+mees argi juht, pealik, ninamees ▪. Jõugu peamees. Rüütelkonna peamees aj rüütelkonna valitav vanem ning esindaja

pea+mi.nister valitsuse juht, ministrite kabineti esimees

pea+noogutus (jaatamise, nõustumise märgiks)

pea+osa ▪. Aparaadi peaosad (põhiosad). Näidendi peaosa v peaosas mängib .. Tõugu pruun peaosa (pea). Mis või kes etendas selles loos peaosa (mõjutas kõige enam asja kulgu)? Peaosa+täitja peaosaline

pea+osaline ▪. Filmi, sündmuste peaosaline

pea+ots peapoolne ots, (voodi) peats ▪. Kirstu, haua, voodi peaots

pea+.ot'simine <12:-mise> täide ja tingude otsimine juustest

pea+pael etn (tüdrukutel lahtiste juuste hoidmiseks)

pea+parandus ülek: pohmeluse leevendamine; selleks võetav naps ▪. Võtab peaparandust, paar napsi peaparanduseks

pea .peale ▪. Pea peale kukkunud nõdrameelne, segane. On kõik pea peale keeranud v pööranud (segi paisanud; tõde moonutanud)

pea+pesu pea pesemine; ülek kõva noomitus ▪. Peapesu+vesi. Poeg sai ema käest peapesu. Ema tegi pojale kõva peapesu

pea+pool peapoolne ots; pool pead ▪. Kass sõi kala peapoolt. Vasak peapool valutab. Aseme peapoolne ots (peats)

pea+proov ▪. Näidendi, laulupeo peaproov

pea+pööritus ▪. Haige tunneb peapööritust. Peapööritus edusammudest ülek

pea+raamat rmtp (majandustehingute registreerimiseks)

pea+raha maj ühe inimese pealt millegi eest makstav summa; aj (isikumaks)

pea+raputus (eitamise, keeldumise märgiks)

pea+rõhk ▪. Pearõhk langes õppimisele (peatähelepanu). Pearõhku kandev v pearõhuline silp keel

pea+rätik, pea+rät't

pea+sekretär ▪. Spordivõistluste, fennougristika kongressi peasekretär. ÜRO peasekretär

pea+spetsia.list ▪. Peaarst, peakunstnik, pearaamatupidaja on peaspetsialistid

pea+tala eh ematala

pea+telefonid mitm: kuuldeklapid, kuularid, nt telefonistil, televisioonioperaatoril

pea+toidus vmo elatis, toit ▪. Hankis, teenis (endale) peatoidust õmblustööga, õmblejana

pea+toimetaja toimetuse juht ▪. Sõnaraamatu, ajakirja, televisiooni infosaadete peatoimetaja. Kes on praegu Postimehe peatoimetaja, kes praegu Postimeest peatoimetab? Peatoimetus

pea+.tähtis kõige tähtsam ▪. Peatähtis, et lapsed söönud

pea+täis ▪. Nuttis peatäie. Võttis hea peatäie, vrd võttis pea täis. Magab peatäit välja. Peatäis viina, juua

pea+tükk ▪. Romaani, katekismuse peatükid. Peatükk omaette, omaette peatükk ülek pikk ja keeruline lugu

pea+vaht ‹-vahi› aj arestimaja ▪. Soldat viidi, pandi peavahti. Kaks nädalat peavahti!

pea+valu ▪. Ärkasin peavaluga. Olin hirmsas peavalus. Teeb, valmistab peavalu ülek teeb muret. Peavalu+hoog, peavalu+tablett

pea+vari ‹-varju› katus pea kohal, eluase ▪. Leidis, sai tädi juures(t) peavarju (os). Peavarjutu

pea+võit (nt loteriil)

pea+vöö etn (liniku köitmiseks ümber pea)

poisi+pea lühike naisesoeng

pudru+pea argi rumal, taipamatu inimene

puna+pea ▪. Punapeaga v punapea neiu. Veetlev punapea. Punapea+-vart zool

puu+pea ▪. Puupeaga nuga (puust peaga). Oli matemaatikas täielik puupea

põik+pea isemeelne, kangekaelne inimene ▪. Põikpeast v põikpäine ülemus. Põikpäiselt. Põikpäisus

pööris+pea bot lühikeste külgharudega pööris

riigi+pea isik, kellele kuulub riigis kõrgem täidesaatev võim ja kes on riigi kõrgeim esindaja välissuhetes

sagri+pea sagrispea

sarv+pea sarvedega loom

sasi+pea ▪. Poja sasipea. Õues jookseb väike sasipea (sasipäine laps). Sasipea plika (sasipäine)

siili+pea argi ▪. Lasi endale siilipea lõigata (siilisoengu). Siilipeaga poiss = siilipea

silla+pea sõj (sillaeelne kindlustus)

.suhkru+pea suur koonusjas rafinaadsuhkru tükk