[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006

ehitis <12:-e> ehitamise tulemus ▪. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Kaitse+ehitis, spordi+ehitis nt võimla, spordiväljak, tsiviil+ehitis; vesi+ehitis, nt veehaarde+ehitis, veeheite+ehitis, veekaitse+ehitis. Kile+ehitis, palk+ehitis. Abi+ehitis, kõrval+ehitis, juurde+ehitis, peale+ehitis, pealmaa+ehitis, allmaa+ehitis

elund <9:-i> ▪. Meele+elund, nt nägemis+elund silm, kuulmis+elund kõrv. Seede+elund, sugu+elund, eritus+elund, sise+elund, paaris+elund, õõnes+elund, tehis+elund. Elundi+doonor, elundi+siirdamine

gof.reerima <55:-.reerida, -reerin> lainestama, laineliselt voltima; mustrit sisse pressima ▪. Gofreeritud, gofro+, tihti parem: laine-, laines, laineline, volt-, kurd-, kurrutatud, nt lainepapp, laineplekk; (gaasitorbiku) voltvoolik. Gofreer+masin tehn lainestusmasin

grupp <20:grupi, .gruppi>, sageli parem: rühm. Ainult sõjanduses on termineil rühm ja grupp eri sisu ▪. Töö+grupp töörühm, initsiatiiv+grupp, parem: algatusrühm. Filmi+grupp, uudise+grupp info, vere+grupp, invaliidsus+grupp. I grupi invaliid. Grupi+ rühma-: grupi+juht ‹-juhi›, grupi+vanem, grupi+näitus, grupi+pilt. {Grupi+viisiline}→ rühmadena, rühmiti, rühmaviisi, rühma viisi, nt {grupiviisiline õpetamine}→ rühmaõpe. Vt rühm

.hakkama <67:hakata, .hakkan> ▪. Hakkas kinni, kokku, külge, pihta, vastu. Sai iga tööga hakkama. On hakkamas. Hakkas näppu, südamele v südame peale. Ise+hakanu, nt ise+hakanud valitseja. Vt ka .peale, pähe, .silma .hakkama

.infra+struk.tuur maj piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalik süsteem ▪. Tehniline infrastruktuur, nt teed, energiavarustus, laod, side. Sotsiaalne infrastruktuur, nt elamud, kauplused, koolid, haiglad

jalg <22:jala, .jalga; .jalgade ja .jalge> ▪. Panen kingad jalga, kingad on jalas, võtan kingad jalast. Nõrkevi jalu, tulisi jalu v tulist+jalu, palja jalu v palja+jalu, jooksu+jalu. Jooksis lapse jalust maha. Haige läks omal jalal edasi. Mees kukkus jala pealt surnuks (vrd jala+pealt otsekohe, jalamaid). Tõmbas saba jalgade v jalge vahele. Koer tõstis jalga (pissis). Heal jalal heas läbisaamises v vahekorras. Laua, seene jalg. Istun tamme, samba jalal. Jalal kuivanud kuusk. Toompeale saab mööda Pikka või Lühikest jalga. Kuus jalga pikk. Pakkus pühade jalga vmo (joogipoolist). Sai jalad alla ülek sai järje peale. Tegi poisile jalad alla argi sundis poissi kiiresti tegutsema. Tulekahju lõi perel jalad alt ülek (viis kehva olukorda). Lööme v viskame jalad seinale ega liiguta lillegi argi. Lamp+jalad, rang+jalad = o-+jalad, räsas+jalad = x-+jalad. Kõver+jalg, limp+jalg, lääp+jalg, masa+jalg, pänt+jalg. Käsk+jalg. Hoo+jalg, tõuke+jalg, uju+jalg. Kraap+jalg = kaap+jalg (teretamisel). Kannus+jalg ülek kukk. Sea+jalg, korstna+jalg, küünla+jalg, mäe+jalg, värsi+jalg. bot: hani+jalg, kilp+jalg, sõna+jalg. Hane+jalad ülek jutumärgid. Varese+jalad mitm ülek. Kolm+jalg. zool: sada+jalg, tuhat+jalg. Üks+jalg aj. Jala+hoop, jala+jälg, jala+järi = jala+pink, jala+matt, jala+narts = jala+rätt. Jala+säär, jala+keder = jala+nukk ‹-nuki› pahkluu, jala+laba labajalg, jala+kurk ‹-kurgu› labajala paindekoht, jala+pealne = jala+selg, jala+kand, jala+nina, jala+põhi = jala+tald, jala+päkk, jala+pöid. sport: jala+hoog, jala+tõste+hüpe, jala+vahetus+samm, jalge+harjutus. Jalge+vahe ‹-vahe›. Jalga+panek, jalga+proovimine, jalga+tõmbamine. Jalg+kivid (veest läbipääsemiseks), jalg+pidur, jalg+masin jalaga käimapandav masin, nt jalg+õmblusmasin

juur <30:juure, juurt> ▪. Ajab juuri alla, võtab juured alla ka ülek. Kõige kurja juur ülek (põhjus, lähtekoht). Puu+juur, rohu+juur. Juukse+juur, nina+juur, hamba+juur, sõna+juur. bot: pea+juur, külg+juur, narmas+juur. Ruut+juur mat. Juur+vili, juur+seller, juur+pistik aiand, juur+sõna keel, juur+võrrand mat. Juure+kanal anat, juure+mädanik (taimehaigus), juure+märk ‹-märgi› mat √. bot: juure+alge ‹-.algme›, juure+karv, juure+kava juurestik, juure+mügar. Juure+kahjur põllum, nt juure+ürask

.kordne <11:.kordse> ka mat ▪. Kahe ja poole kordne suurendus. 35 on arvu 5 kordne. Mõõtühikute kordsed, nt giga-, milli-. Era+kordne, esma+kordne, järje+kordne, see+kordne, palju+kordne, kümne+kordne, pool(e)teise+kordne. Ühis+kordne. Viie+kordne maja argi (viiekorruseline)

.kümblus <12 ja 13:-e> vanni- v dušivõtmine; suplus ▪. Külm, kuum kümblus. Ravi+kümblus, nt aur+kümblus, liiv+kümblus, meri+kümblus, muda+kümblus, õhk+kümblus. Keele+kümblus (keeleõpimeetod). Kümblus+ravi, kümblus+vann

laev <22:laeva, .laeva> ▪. Sõidab laevaga Helsingisse. Ootab valget laeva ülek (väljastpoolt tulevat päästjat). Reisi+laev, kauba+laev = prahi+laev, sõja+laev, külmutus+laev, jaht+laev. Tank+laev (vedelike veoks), auru+laev aurik, purje+laev purjekas, mootor+laev, hõljuk+laev (õhkpadjal). {Veealuste tiibadega laev}→ tiibur. Ruumi+laev = kosmose+laev (maailma)ruumisõiduk, nt Kuu-laev, Marsi-laev. Õhu+laev tsepeliin. ülek: elu+laev, kõrbe+laev kaamel, raha+laev rahasaadetis. Laeva+haldjas kotermann, laeva+hukk, laeva+liiklus, laeva+liin, laeva+mehaanik, laeva+meister, laeva+mudel, laeva+sõit, laeva+tööstus. {Laeva+kaart}→ pardakaart

lamp 2. <20:lambi, .lampi> ▪. Põletusaine+lambi, nt petrooli+lambi, õli+lambi pea (põleti jm), kere, taht, (tõmbe)klaas. Elektri+lambi (elektripirni argi) sokkel, hõõgniit; lamp keeratakse lambi+pessa. Elektri+lambid: hõõg+lamp, lahendus+lamp, elektroluminestsents+lamp; säästu+lamp. Lambid argi (elektrivalgustid el): laua+lamp, lae+lamp, põranda+lamp laua-, lae-, põrandavalgusti; tasku+lamp. Leek+lamp tehn (millegi kuumutamiseks). Elektron+lamp (raadiol, televiisoril). Lamp+raadio = lamp+vastuvõtja, lamp+saatja

leib <22:leiva, .leiba> ▪. Sõtkub v kastab leiba (leivatainast). Võtab leiba sööb, laseb leiba luusse. Teenib endale leiba. Iga amet annab leiba (elatist, ülalpidamist). Sai kroonu leivale v kroonu+leivale läks sõjaväkke v vangi. Pandi, läks nädalaks vee ja leiva peale. Panevad leivad ühte kappi. On ühes leivas on ühisel toidul. Poeg hakkas oma leiba. Las ta olla, ega ta leiba küsi (ei sega, ei ole tülinaks). Kõike kulub, läheb nagu leiba (palju). Jätku leiba v leivale! Käär, tükk leiba = leiva+käär, leiva+tükk. Kilo leiba = leiva+kilo. Peen+leib, tera+leib, maa+leib, põranda+leib, vormi+leib, koorik+leib. Must leib rukkileib. Näki+leib = kuivik+leib. Armulaua+leib. Või+leib, nt kala+leib, vorsti+leib, muna+leib. Leiva+ahi, leiva+auto, leiva+jahu, leiva+juuretis (haputainast), leiva+kakk, leiva+kali, leiva+kastmine = leiva+sõtkumine, leiva+kauplus = leiva+pood, leiva+küpsetamine, leiva+küpsetus, leiva+labidas, leiva+lõhnaline, leiva+lõikamine, leiva+nuga, leiva+ports, leiva+puu bot, leiva+puudus, leiva+sisu, leiva+supp, leiva+tainas, leiva+taldrik, leiva+teenimine elatise teenimine, leiva+teenistus, leiva+tegemine, leiva+tegija, leiva+tehas = leiva+vabrik. Leiva+koorik = leiva+kooruke, leiva+murikas, leiva+pala = leiva+paluke, leiva+raas = leiva+raasuke, leiva+viil ‹-viilu› = leiva+viilak = leiva+viilukas. {Leiva+tooted ja saia+tooted}→ leib ja sai, pagaritooted. Leib+juust (pätsidena)

mari <18:marja, .marja; .marju ja .marjasid> ▪. Läks metsa marjule, on marjul, tuleb marjult. Väike lisaraha kulub marjaks ära ülek väikest lisaraha on väga tarvis. Marjas (III v) kala valminud marjaga emaskala. Aia+mari, metsa+mari, kure+mari jõhvikas, maasik+mari maasikas, põld+mari põldmurakas. Kala+mari, nt lõhe+mari, tursa+mari. Sääre+mari. Silma+marjad mitm vmo trahhoom med. Marja+aed, marja+kasvatus, marja+kobar = marja+tari, marja+korjaja marjuline, marja+press, marja+põõsas, marja+vein. Marja+rohke, marja+vaene. Marja+kala, marja+tera

märgend <9:-i> liigile osutav lühend, eeskätt sõnastikus ▪. Stiili+märgend nt argi, nalj, eriala+märgend nt tehn, sport

oomega <8> kreeka täht ω ▪. Alfa ja oomega tähtsaim, olulisim, a ja o, algus ja ots. Oomega+rasvhape keem, nt oomega-3-rasvhape

perutama <52> peru olema ▪. Hobu, traktor hakkas, kukkus perutama. Perutis, nt perutaja hobune

.petma <59:.petta, petan> ▪. Petab naist tühjade lubadustega. Talt peteti kaardimängus raha välja, käest. Kui mu silmad ei peta, on .. Petetu, nt petetud abielumees. Petja

piim+mahl bot taimedes sisalduv piimjas vedelik ▪. Piimmahlaga rohttaimed on nt piimjuur ja piimohakas

pipar <37:.pipra, pipart> ▪. Kibe kui pipar = pipar+kibe. Õde on igavene pipar argi (pirtsakas). Pipart sulle keelele ülek ära sõnu ära. Jahvatatud pipar = peen+pipar, tera+pipar. Paar tera pipart = paar pipra+tera. Must ja valge pipar. Puna+pipar kirbik, paprika. Magus+pipar ja kibe+pipar, nt Cayenne’i pipar. Kibe+pipra+jahu = punane pipar, rosee+pipar, tšilli+pipar. bot: beetli+pipar, mets+pipar, vesi+pipar; pipar+rohi, pipar+riisikas, pipar+tatik. Pipra+kaun, pipra+kilu, pipra+põõsas, pipra+toos, pipra+veski, pipra+viin

pi.raatlus <12 ja 13:-e> mererööv ▪. Õhu+piraatlus õhurööv, lennukirööv. Firma tegeleb piraatlusega, nt müüb piraatsalvestisi, -tarkvara

pneumaatiline <12:-lise> tehn suruõhuga töötav, suruõhu- ▪. Pneumaatilised tööriistad on nt pneumaatiline vasar ja press (pneumovasar ja -press, suruõhuvasar ja -press)

puht täiesti, puhtalt, üksnes ▪. Ütleb nii puht kadedusest. Hrl nimis-st lahku, omds ja määrs-ga kokku: puht+formaalne = puht+vormiline, puht+erialane (nt puht+juriidiline, puht+matemaatiline, puht+tehniline), puht+sisuline, puht+praktiline, puht+teoreetiline; puht+isiklik, puht+mehelik, puht+naiselik, puht+väline. Puht+väliselt

puht+.puistu mets (ainult üht liiki puid sisaldav) ▪. Puhtpuistud (nt puhtkuusik, puhtmännik) ja segapuistud

puis+ ▪ geogr puudega: puis+niit ‹-niidu›, puis+raba, puis+rohtla savann; zool puu otsas tegutsev: puis+loom ‹-looma›, nt puis+känguru

.puuder <9:.puudri, .puudrit> ▪. Tupsutab lõuale puudrit. Kivi+puuder, kreem+puuder, tolm+puuder, kosmeetika+puuder, laste+puuder, ravi+puuder, nt tsink+puuder. {Puuder+suhkur}→ tuhksuhkur. Puudri+karp ‹-karbi›, puudri+toos, puudri+tups (puuderdamiseks)

ru.loon <20:-looni, -.looni>, parem: rul'l, nt paberi-, tapeedi-, pileti- vm rull

saal' <20:saali, .saali> ▪. Kohtu+saal, teatri+saal, kontserdi+saal, tantsu+saal, näitus(e)+saal. Kuulde+saal, vaate+saal, lugemis+saal. Kamina+saal, peegli+saal, sammas+saal. Sageli parem: ruum, tuba, nt ooteruum, operatsioonituba. Spordi+saal, parem: võimla. Saali+täis. Saal+kirik ühe lööviga kirik

salu <3:.sallu ja salusse> ▪. Läheb kase+sallu. Metsa+salu, vrd mets: salu+mets, nt salu+kuusik, salu+-lehtmets. bot: salu+hein, salu+nurmikas, salu+-tähthein. Salu+-lehelind zool

sari 1. <18:sarja, .sarja; .sarju ja .sarjasid> rühm, kobar, kogum, rida, seeria, tsükkel ▪. Marjade, õite sarjad. Muna+sari anat, seemne+sari zool. Sari pilte = pildi+sari. Margi+sari, loengu+sari, saate+sari, raamatu+sari, romaani+sari, artikli+sari. Tele(visiooni)+sari, nt sari+film, sari+lavastus. Meistri+sari sport. Toote+sari tootepere. Sari+pilet, sari+romaan, sari+saade, sari+mõrv, sari+mõrvar. Sari+tootmine, sari+väljaanne seeriatootmine, -väljaanne

seen <30:seene, seent> ▪. Seene jalg ja kübar. Käib seenel, läheb seenele, tuleb seenelt. Sõida v mine seenele oma jutuga! Kerkib nagu seeni pärast vihma (ruttu ja rohkesti). argi: kase+seen, kuuse+seen, männi+seen, haava+seen bot: kase-, kuuse-, männi-, haavariisikas. Söögi+seen, mürk+seen. Mulla+seen, vee+seen, puidu+seen. Maja+seen, hallitus+seen. Tuuma+seen (tuumaplahvatusel). Suka+seen (sukanõelumiseks), õnne+seen ülek. Seene+liik ‹-liigi›, seene+liha, seene+lõhn, seene+mets, seene+rikas. Seenele minek = seenele+minek, seenel käik = seenel+käik, seene+korjamine, seene+korv. Soola+seened, marineeritud seened, seene+kaste ‹-.kastme› = seene+soust, seene+salat. Seene+mürgi(s)tus. Seen+haigused, nt seen+tõbi med mükoos, seen+vähk aiand. Seen+lill bot (rohttaim)

sega+verd, sega+vereline ▪. Segaverd = segavereline krants. Segaverelised, nt valge ja neegri segaverelised järglased mulatid

sidus <8:-a> tihedalt seotud ▪. Savi on sidus pinnas. Sidus tekst. Sidus+tehased on käitised, mille toodang üksteisest sõltub, nt mööbli-, riide- ja värvitootjad. Sidus+ettevõte, sidus+eriala. Sidusalt. Sidusus. Vt ka sidus+

silo <3> konservitud haljassööt; teravilja, silosööda, tsemendi vms tornhoidla ▪. Märg+silo, kuiv+silo, rohu+silo. Silo+hoidla, nt silo+torn = silo, silo+tranšee, silo+auk. Silo+kombain, silo+kultuur = silo+taim, silo+mahl silosööda käärimisvedelik, silo+mass, silo+sööt ‹-sööda› = silo

{sise+.riiklik} → sise+.maine, riigi+sisene, riigi, riigi+ ▪. {Siseriiklik makse}→ riigisisene makse, nt Eesti-sisene makse. {Siseriiklik õigus}→ riigisisene v sisemaine õigus, nt Eesti õigus; Euroopa Liidu õiguse vastandina ka: liikmesriigi õigus

.slaalom <9:-i> looklev sõit läbi väravate, eelkõige mäesuusatamises ▪. Suusa+slaalom, nt suur+slaalom, ülisuur+slaalom. Süsta+slaalom, vee+slaalom, auto+slaalom. Slaalomi+rada, slaalomi+saapad, slaalomi+suusk, slaalomi+sõitja, slaalomi+võistlused, slaalomi+värav

soon <30:soone, soont> ▪. Tal on selle töö soont, selle töö peale soont (annet). Sattus (õige) soone peale, (õigele) soonele ülek sai (asjaga) järje peale, asja edenema. Sooni tasuma vmo masseerima. Kaela+sooned, käe+sooned, piha+sooned. Vere+soon, nt juus+soon kapillaar, tõmb+soon veen, tuik+soon arter; lümfi+soon. Lehe+soon leherood. Kaabli+soon el, keerme+soon tehn, juht+soon (nt suusal). Kulla+soon ka ülek, maagi+soon, vee+soon. Nalja+soon, jutu+soon. anat: soone+põimik, soone+tupp. med: soone+kitsend, soone+põletik. Soone+höövel eh. Soone+rohi bot. Soon+kasvaja med, soon+kest anat (nt silmal)

spordi+ehitis ▪. Spordiehitised on spordihooned, nt tennishall, ja spordirajatised, nt spordiväljak

sulg+ suletud, sulgev ▪: sulg+ahel, sulg+kõver mat, sulg+võte (ühe käed teise vöökohal, teise käed esimese õlgadel, nt rahvatantsus); geogr: sulg+vorm igast küljest piiratud negatiivne pinnavorm, nt sulg+lohk, sulg+org; bot: sulg+eosla (mõnedel kottseentel), sulg+rakk ‹-raku› (taime lehe õhulõhel), sulg+vili (ei avane valminult)

sulus+ sulus olev ▪: sulus+ala enklaav (teise riigi maa-ala sees), nt sulus+riik; zool: sulus+pesa (puuõõnes, pesakastis vm), sulus+pesitseja lind, kes teeb pesa puu- vm õõnde

suvi+kõrvits bot ▪. Suvikõrvitsate rühma kuuluvad nt kabatšokk ja patisson ehk taldrikkõrvits

sõrestik <19:-tiku, -.tikku> eh varrastarind, -konstruktsioon ▪. Tasand+sõrestik, nt seina+sõrestik, ruumi+sõrestik (nt kuppel). Kande+sõrestik, sarrus+sõrestik, metall+sõrestik, laud+sõrestik. Sõrestik+ehitis, sõrestik+sein

žanr <20:žanri, .žanri; 9:.žanri, .žanrit> (kunstiteose liik) ▪. Kirjandus+žanr, nt draama+žanr, novelli+žanr. Opereti+žanr

tee 1. <2> ▪. Must, roheline, Tseiloni tee. Pressitud tee = press+tee: tahvel+tee, tellis+tee. Koti+tee, vrd tee+kott. Mustasõstra+tee, sidruni+tee, piparmündi+tee, vaarika+tee. Ravim+tee, nt põie+tee, köha+tee, stressi+tee, külmetus+tee. Ürdi+tee, nt kummeli+tee, tammekoore+tee. Kella+viie+tee. Tee+ekstrakt, tee+istandus, tee+joomine, tee+klaas, tee+kook ‹-koogi›, tee+laud, tee+maja, tee+pakk ‹-paki›, tee+serviis, tee+sõel, tee+tass, tee+toos, tee+tseremoonia (Jaapanis), tee+vesi, tee+õhtu. bot: tee+kummel, tee+põõsas. Tee+-melaleuka bot = tee+puu argi

tort 1. <20:tordi, .torti> ▪. Biskviit+tort, puuvilja+tort, trühvel+tort, vahukoore+tort, vigur+tort. Võileiva+tort, nt liha+tort, kala+tort. Tordi+karp ‹-karbi›, tordi+labidas, tordi+lõik, tordi+põhi

.uudse+vili põllult esmalõigatud vili ▪. Uudseviljast, nt uudsenisust, uudserukkist leib on uudseleib

vars <28:varre, vart; varte, .varsi> ▪. Lehe+vars, lille+vars, oa+vars, pohla+vars, rabarb(e)ri+vars, vaarika+vars, õuna+vars, roni+vars. Kaste+vars bot (rohttaim). Keder+vars; kirve+vars, lusika+vars, luua+vars, piibu+vars, piitsa+vars. Käsi+vars, küünar+vars, õla+vars. bot: varre+lüli, varre+sõlm. Varre+põletik põllum, aiand (taimehaigus), varre+öölane zool (liblikas). Vars+piste tkst, vars+pistik aiand, vars+köögivili, nt vars+petersell

vastand+märk ‹-märgi› ▪. + ja – on vastandmärgid. Vastandmärkidega v vastandmärgilised arvud, nt +2 ja –7

vedur <9:-i> ▪. Auru+vedur, diisel+vedur, elektri+vedur, gaasiturbiin+vedur, mootor+vedur. Magistraal+vedur, nt kauba+vedur, reisi+vedur, manöövri+vedur. Tööstus+vedur, nt kaevandus+vedur. Veduri+depoo, veduri+juht ‹-juhi›, veduri+tehas, veduri+vile ‹-vile›. Vedur+laev, parem: puksiir mer

.viirus <12 ja 13:-e> (haigusetekitaja) ▪. Gripi+viirus, leetri+viirus, rõuge+viirus, anti+viirus, bakteri+viirus biol bakteriofaag. Viirus+haigus viroos, viirus+hepatiit, viirus+infektsioon = viirus+nakkus, viirus+tüvi, viirus+õpetus viroloogia. Viirus+haige ja viirus+kindel taim. info: arvuti+viirus (hävitab tarkvara ja andmeid v häirib andmetöötlust), nt makro+viirus, uss+viirus. Viirus+programm, viirus+tõrje+programm

viit <22:viida, .viita> juhatav tähis ▪. Tee+viit, nt eel+viit, suuna+viit. Koha+viit bibl, info, siirde+viit trük

vunda.men't <20:-men'di, -.men'ti> ▪. eh: madal+vundament = liht+vundament, nt lint+vundament, post+vundament = üksik+vundament, laus+vundament; süva+vundament, nt kessoon+vundament; vai+vundament, betoon+vundament; vundamendi+kraav, vundamendi+süvend, vundamendi+tald. Vundamendi+plaat tehn (nt tööpingil)

võimendi <9> võimendusseade ▪. el: pinge+võimendi, voolu+võimendi, võimsus+võimendi, madalsagedus+võimendi, magnet+võimendi, elektron+võimendi, lairiba+võimendi, eel+võimendi. auto: piduri+võimendi, rooli+võimendi, nt õhk+võimendi, vedelik+võimendi; võimendiga pidur, rool võimendpidur, -rool

.võistleja <8> ▪. Minust ei ole talle võistlejat (konkurenti). Kaas+võistleja, vastas+võistleja, varu+võistleja. Mitme+võistleja, nt kümne+võistleja, kahe+võistleja

võti <32:.võt'me, võtit> ▪. Ukse+võti, snepri+võti. Salakirja võti = salakirja+võti šiffer. ülek: {võti tulevikku, edule}→ tuleviku, edu võti. Mutri+võti, nt haak+võti, ots+võti = toru+võti, padrun+võti, silmus+võti, tellitav võti. muus: kitarri+võti; noodi+võti, nt viiuli+võti, aldi+võti, bassi+võti, tenori+võti. Võtme+auk (lukul), võtme+ava (võtmel), võtme+hoidja, võtme+kimp, võtme+rõngas, võtme+toorik. Võtme+ oluline: võtme+isik, võtme+küsimus, võtme+positsioon. Võtme+hein bot (sõnajalgtaim). Vt ka .võt'me+.val'mis

.õige+.keelsus keel ortoloogia, normikohane keeletarvitus ▪. Õigekeelsus+allikas, nt õigekeelsus+sõnaraamat, õigekeelsus+grammatika

.õigus+, sageli parem kui (.)õiguslik, juriidiline ▪, nt õigus+abi, õigus+nõuanne, õigus+talitus

õli <3> ▪. Valab õli tulle ülek ajab riiu suuremaks. Igavene õli argi (joodik). Eeterlikud õlid, nt eukalüpti+õli. Kütte+õli, lambi+õli, masina+õli, määrde+õli; tehn: kerg+õli, rask+õli. Kivi+õli = mineraal+õli, põlevkivi+õli, lõnga+õli vmo lahjendatud väävelhape. Taime+õli, kanepi+õli, lina(seemne)+õli, oliivi+õli, päevalille+õli, rapsi+õli, rüpsi+õli, soja+õli, kalamaksa+õli, söögi+õli = toidu+õli. Massaaži+õli, päevitus+õli, vanni+õli. Laulu+õli ülek. Õli+juhe ‹-.juhtme› = õli+torustik, õli+kiht = õli+kord, õli+kelme, õli+laev, õli+lahus farma, õli+laik, õli+lakk ‹-laki›, õli+lamp, õli+lind zool, õli+mahuti, õli+paber, õli+plekk, õli+piisk, õli+seep, õli+šampoon. tehn: õli+eraldi, õli+kanal (õlitussüsteemi osa), õli+lüliti, õli+mõõtevarras, õli+pihusti, õli+puhasti, õli+pump, õli+püüdur, õli+radiaator, õli+trafo, õli+vahetus. Õli+rikas õlikas, õli+segune