See sõnaraamat on vananenud ning sobib
kasutamiseks vaid teadustöös. Kasutusjuhend, kohanimevalimik jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused |
Leitud 4 artiklit
mina ases <39:mina ja ma, minu ja mu, mind, minusse ja .musse, minus ja mus, minust ja must, minule ja .mulle, minul ja mul, minult ja mult, minuks, minuni, minuna, minuta, minuga ja muga; mitm meie ja me, meie ja me, meid, .meisse, meis, meist, .meile, meil, meilt, meiks ja meieks, meieni, meiena, meieta, meiega . Pikemad vormid eeskätt rõhulises asendis; lühemad rõhutus, aga (eriti .mulle, mul) ka rõhulises> ▪. Minust jäi ta sinna kui lahkusin, jäi tema sinna. Mis ta must arvab? Tule muga kaasa. Miks mulle ei anta, kui talle antakse? Oh sa mu meie, kus oli alles pidu! Hakkame koos lõbustama {meie}→ oma kalleid külalisi. {Meil teiega}→ meil tuleb lahku minna, meie peame lahku minema. Minu+aegne, meie+aegne. {Minu+poolne}→ minu eksimus. {Meie+poolne}→ meie abi
mina nimis <3> ▪. Suutis oma minast kõrgemale tõusta. Minu parem mina. Teine mina varjatud loomus. kirj: mina+jutustaja, mina+kangelane, mina+tegelane, mina+vorm
mina+.kesk[e]ne egotsentriline
mina’p just mina ▪. Mina’p see olengi, keda sa otsid
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |