See sõnaraamat on vananenud ning sobib
kasutamiseks vaid teadustöös. Kasutusjuhend, kohanimevalimik jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused |
Leitud 77 artiklit
aja+.mõõtja kell, stopper vms; sport ajamärkija
ala+mõõduline allpool normiks määratud suurust, alammõõdust väiksem ▪. Alamõõdulised kalad
arv+mõõt, arv+mõõt+kava (kaardil, plaanil)
Damoklese mõõk ülek ähvardav hädaoht
e.lektri+.mõõte+riist voolu, pinge, takistuse jms mõõtmise riist
joon+mõõt looduspikkustele vastavust näitav sirglõik kaardil v plaanil
.kiirus+mõõdik spidomeeter
ladva+mõõt mets (palgi) läbimõõt peenemast otsast
läbi+mõõt diameeter ▪. Ringjoone, maakera läbimõõt
maa+mõõt <; hrl liitsõnus>, maa+.mõõtmine <12 ja 13:-mise> ▪. Maamõõdu+insener, maamõõdu+talitus, maamõõdu+tehnik, maamõõdu+riist. Maamõõtja
.meeter+mõõdustik (mõõtühikute süsteem)
mõõde <32:.mõõtme, mõõdet> dimensioon, nt pikkus, laius, kõrgus, paksus; ülek ulatus ▪. Tuba mõõtmetega 5 × 4 × 2,5 meetrit. Korruptsioon on võtnud ähvardavad mõõtmed. Välis+mõõtmed, gabariit+mõõtmed, normaal+mõõtmed
mõõdik <8:-u> (väike) mõõteriist ▪. Kaugus+mõõdik, kiirus+mõõdik, kruvi+mõõdik, nihk+mõõdik, nurga+mõõdik, säri+mõõdik, sügavus+mõõdik, valgus+mõõdik
mõõdistama <52> plaanistamiseks v kaardistamiseks mõõtma ▪. On mõõdistanud pinnavorme, ehituskrunte, talumaid
mõõdistus <12:-e> ▪. Raielangi mõõdistus. Aerofoto+mõõdistus, teodoliit+mõõdistus
mõõdu+ mõõtmis- ▪. Mõõdu+latt, mõõdu+lint, mõõdu+rihm, mõõdu+riist jt, vrd oskuskeeles: mõõtelatt, -lint, -rihm, -riist jt
mõõdu+.andev määrav, oluline, tooniandev
mõõdukas <8:-ka, -kat> mõõtu pidav, keskmine, paras ▪. Mõõdukas söömine, kiirus, hind. Mõõdukalt. Mõõdukus
+mõõduline <12:-lise> ▪. Ala+mõõduline, üle+mõõduline, suure+mõõduline, väikese+mõõduline, täie+mõõduline
mõõdu+puu (mõõtevahend); ülek millegi hindamise alus ▪. Ära mõõda teisi oma mõõdupuuga!
mõõdu+riist argi mõõteriist (oskuskeeles)
mõõdustik <19:-tiku, -.tikku> mõõdusüsteem ▪. Inglise mõõdustik. Meeter+mõõdustik
mõõdu+suhe mõõtkava, mastaap, nt 1 : 10
mõõdutu <8> mõõtmatu, piiritu ▪. Mõõdutus
mõõdu+tunne oskus mõõtu pidada ▪. Mõõdutundeline. Mõõdutundetu
mõõdu+.võtmine, mõõdu+võtt mõõtmete kindlaksmääramine; ülek jõukatsumine ▪. Ees on mõõduvõtmine v mõõduvõtt Soome sportlastega
mõõga+ema folkl saajanaine
mõõga+isa folkl isamees
mõõga+.neelaja <8> (tsirkuses)
mõõga+vend aj vaimuliku rüütliordu liige XIII saj alguses Liivimaal
mõõk <22:mõõga, .mõõka> ▪. Mõõga pea v pide v pära, mõõga rihm, tera ja tupp. Ühe teraga v üheteraline mõõk. Kahe teraga mõõk ka ülek miski, millel on nii hea kui ka halb külg. bot: võhu+mõõk, kure+mõõk. Kahekäe+mõõk, timuka+mõõk, vehklemis+mõõk, kudumis+mõõk = vöö+mõõk etn. Mõõga+arm ‹-armi›, mõõga+hoop, mõõga+meister = mõõga+sepp, mõõga+piste = mõõga+torge, mõõga+tants, mõõga+tärin, mõõga+võitlus. Mõõk+rohi bot, mõõk+kala zool
mõõk+del.fiin zool mõõkvaal argi
.mõõkjas <8:-ja, -jat> mõõgataoline ▪. Kala mõõkjas seljauim
mõõk+lehine bot mõõkjate lehtedega
.mõõklema <69:mõõgelda, .mõõklen> mõõkadega võitlema
mõõl <22:mõõla, .mõõla> bot (rohttaim) ▪. Oja+mõõl, maa+mõõl, püst+mõõl
mõõn <22:mõõna, .mõõna> veetaseme langus mereloodete faasina; ülek madalseis ▪. Tõus ja mõõn. Majanduslik mõõn. Mõõna+aeg, mõõna+laine, mõõna+periood, mõõna+vesi
.mõõnama <67:mõõnata, .mõõnan> mõõnana alanema, taanduma; ülek vaibuma, taganema, madalseisu langema ▪. Meri, vesi mõõnab. Majandus on hakanud mõõnama
mõõt <20:mõõdu, .mõõtu> ▪. Kaaluviht on massi mõõt (mõõtevahend). Vakamaa on endisaegne mõõt (mõõtühik). Mõõt mõõdu vastu. Inimene on kõigi asjade mõõt (mõõdupuu). Rätsep võtab mõõtu (mõõdab). Telliskivi mõõdud on 25 × 12 × 8,5 cm, vrd mõõtmed (oskuskeeles). Igas mõõdus, iga(t) mõõtu karbid (igasuguste mõõtmetega). Üle ja alla mõõdu. Ei anna mehe mõõtu välja. Oskab joomisel mõõtu pidada, tunneb mõõtu (peab piiri). Minu mõõt sai täis ma ei kannatanud enam välja. ülek: annab mõõtu on määravaks, annab tooni, võtab mõõtu võrdleb võimeid, katsub jõudu; võtab eeskuju. Aja+mõõt, mahu+mõõt = õõnes+mõõt, massi+mõõt, pinna+mõõt = pindala+mõõt, pikkus+mõõt, raskus+mõõt, kuup+mõõt, ruut+mõõt, arv+mõõt, joon+mõõt, nurga+mõõt, läbi+mõõt, ümber+mõõt, silma+mõõt, takti+mõõt, värsi+mõõt. Mõõdu+süsteem mõõtühikute süsteem. Vt ka mõõdu+
mõõt+arv mõõdetava suuruse arvväärtus
.mõõte+ mõõtmis- ▪: mõõte+joonlaud, mõõte+klaas, mõõte+kolb, mõõte+latt, mõõte+lint, mõõte+masin, mõõte+mikroskoop, mõõte+muundur, mõõte+sirkel, mõõte+trafo on kõik mõõte+vahendid. Mõõte+meetod, mõõte+tulemus, mõõte+täpsus
.mõõtel <9:.mõõtli, .mõõtlit> (lihtne) mõõtevahend ▪. Sademe+mõõtel meteo
.mõõte+.piir.kond mõõteriista näitude piirkond
.mõõte+riist mõõtevahend, mis esitab mõõteandmed vahetult tajutavas vormis ▪. Elektrilised mõõteriistad. Osuti+mõõteriist, number+mõõteriist, kontroll+mõõteriist, täppis+mõõteriist
.mõõte+teenistus metroloogiaasutuste süsteem
.mõõte+vahend mõõtmisel kasutatav normitud tehniline vahend, nt kaaluviht, kulumõõtur, mõõtetrafo
.mõõte+viga mõõtetulemuse erinevus mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest
.mõõtja <8> mõõtev isik; hrl argi mõõdik, mõõtur, arvesti vm mõõtevahend ▪. Maa+mõõtja. Aja+mõõtja nt kell, stopper, voolu+mõõtja argi elektriarvesti el, niiskus+mõõtja argi niiskusmõõtur meteo, nurga+mõõtja argi nurgamõõdik v -mõõtur (oskuskeeles), sademete+mõõtja argi sadememeerik v -mõõtel meteo, sammu+mõõtja argi sammuloendur (oskuskeeles)
mõõt+joon abijoon mõõtme märkimiseks joonisel
mõõt+kava mastaap, kaardimõõt ▪. Joonise mõõtkava on 1 : 10. Arv+mõõtkava, joon+mõõtkava
.mõõtma <58:.mõõta, mõõdan> ▪. Pikkust mõõdetakse joonlauaga millimeetrites. Mõõtis ostjale kolm meetrit paela. Jalutab mõõdetud sammul. Mees mõõtis naist pealaest jalatallani (silmitses hindavalt). Talunikule mõõdeti maatükk kätte v välja. Välja mõõdetud = välja+mõõdetud ehituskrunt. Mõõtmis+tulemus, mõõtmis+viga mõõtetulemus, -viga
.mõõtmatu <8> väga suur, ääretu, tohutu ▪. Mõõtmatu meri, igatsus. Mõõtmatult. Mõõtmatus
+.mõõtmeline <12:-lise> ▪. Ühe+mõõtmeline, kolme+mõõtmeline, mitme+mõõtmeline, suure+mõõtmeline, väikese+mõõtmeline
.mõõtur <9:-i> mõõteriist ▪. Kõrgus+mõõtur, rõhu+mõõtur
mõõt+ühik ühikuks võetud suurus, millega mõõtmisel võrreldakse mõõdetavat suurust ▪. Mõõtühikute süsteem mõõdusüsteem, mõõdustik
nihk+ka.liiber argi, nihk+mõõdik tehn nihik
nurga+mõõdik lihtne nurgamõõtevahend, nt mall
nurga+.mõõtur nurgamõõteseade, nt goniomeeter
piir+mõõde ‹-.mõõte› väikseim v suurim mõõde
pulma+mõõk etn noorpaari sümboolselt kurja eest kaitsev mõõk
püksi+mõõt ▪. Rätsep võtab püksimõõtu. Isa võttis poisil püksimõõtu ülek (andis ihunuhtlust)
püs't+nihik tehn, püs't+nihk+mõõdik tehn (kõrguse mõõtmiseks)
rinnas+dia+.meeter mets, rinnas+mõõt mets kasvava puu läbimõõt rinnakõrgusel
rõhu+.mõõtur füüs nt baromeeter, manomeeter
silma+mõõt ▪. Pilt on viltu – sul pole silmamõõtu
sooja+.mõõtja kraadiklaas; soojusmõõtur tehn
.soojus+.mõõtur tehn (tarbitava soojushulga mõõtmiseks)
suure+mõõduline, suure+.mõõtmeline suurte mõõtmetega ▪. Suuremõõtmelised jäätmed suurjäätmed
vee+.mõõtja argi veearvesti tehn
vilja+mõõt ▪. Külimit ja tünder on endisaja viljamõõdud
voolu+.mõõtja argi elektriarvesti el, elektrikulu mõõtmise riist
võhu+mõõk bot (rohttaim) ▪. Kollane, aed+-võhumõõk
.väikese+mõõduline, .väikese+.mõõtmeline väikeste mõõtmetega
vöö+mõõk etn (vöökudumisriist)
õõnes+mõõt vedeliku ja puisteaine mahumõõt
.ümber+mõõt ▪. Viiemeetrise ümbermõõduga süvend. Puusa+ümbermõõt, rinna+ümbermõõt
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |