[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006

See sõnaraamat on vananenud ning sobib kasutamiseks vaid teadustöös.
Kehtivat keelenormi kajastab "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013"

Kasutusjuhend, kohanimevalimik jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

Leitud 77 artiklit

aja+.mõõtja kell, stopper vms; sport ajamärkija

ala+mõõduline allpool normiks määratud suurust, alammõõdust väiksem. Alamõõdulised kalad

arv+mõõt, arv+mõõt+kava (kaardil, plaanil)

Damoklese mõõk ülek ähvardav hädaoht

e.lektri+.mõõte+riist voolu, pinge, takistuse jms mõõtmise riist

joon+mõõt looduspikkustele vastavust näitav sirglõik kaardil v plaanil

.kiirus+mõõdik spidomeeter

ladva+mõõt mets (palgi) läbimõõt peenemast otsast

läbi+mõõt diameeter. Ringjoone, maakera läbimõõt

maa+mõõt <; hrl liitsõnus>, maa+.mõõtmine <12 ja 13:-mise> ▪. Maamõõdu+insener, maamõõdu+talitus, maamõõdu+tehnik, maamõõdu+riist. Maamõõtja

.meeter+mõõdustik (mõõtühikute süsteem)

mõõde <31:.mõõte, mõõdet> mõõtmine. Hrl liitsõna esiosa. Vt .mõõte+

mõõde <32:.mõõtme, mõõdet> dimensioon, nt pikkus, laius, kõrgus, paksus; ülek ulatus. Tuba mõõtmetega 5 × 4 × 2,5 meetrit. Korruptsioon on võtnud ähvardavad mõõtmed. Välis+mõõtmed, gabariit+mõõtmed, normaal+mõõtmed

mõõdik <8:-u> (väike) mõõteriist. Kaugus+mõõdik, kiirus+mõõdik, kruvi+mõõdik, nihk+mõõdik, nurga+mõõdik, säri+mõõdik, sügavus+mõõdik, valgus+mõõdik

mõõdistama <52> plaanistamiseks v kaardistamiseks mõõtma. On mõõdistanud pinnavorme, ehituskrunte, talumaid

mõõdistus <12:-e> ▪. Raielangi mõõdistus. Aerofoto+mõõdistus, teodoliit+mõõdistus

mõõdu+ mõõtmis-. Mõõdu+latt, mõõdu+lint, mõõdu+rihm, mõõdu+riist jt, vrd oskuskeeles: mõõtelatt, -lint, -rihm, -riist jt

mõõdu+.andev määrav, oluline, tooniandev

mõõdukas <8:-ka, -kat> mõõtu pidav, keskmine, paras. Mõõdukas söömine, kiirus, hind. Mõõdukalt. Mõõdukus

+mõõduline <12:-lise> ▪. Ala+mõõduline, üle+mõõduline, suure+mõõduline, väikese+mõõduline, täie+mõõduline

mõõdu+puu (mõõtevahend); ülek millegi hindamise alus. Ära mõõda teisi oma mõõdupuuga!

mõõdu+riist argi mõõteriist (oskuskeeles)

mõõdustik <19:-tiku, -.tikku> mõõdusüsteem. Inglise mõõdustik. Meeter+mõõdustik

mõõdu+suhe mõõtkava, mastaap, nt 1 : 10

mõõdutu <8> mõõtmatu, piiritu. Mõõdutus

mõõdu+tunne oskus mõõtu pidada. Mõõdutundeline. Mõõdutundetu

mõõdu+.võtmine, mõõdu+võtt mõõtmete kindlaksmääramine; ülek jõukatsumine. Ees on mõõduvõtmine v mõõduvõtt Soome sportlastega

mõõga+ema folkl saajanaine

mõõga+isa folkl isamees

mõõga+.neelaja <8> (tsirkuses)

mõõga+vend aj vaimuliku rüütliordu liige XIII saj alguses Liivimaal

mõõk <22:mõõga, .mõõka> ▪. Mõõga pea v pide v pära, mõõga rihm, tera ja tupp. Ühe teraga v üheteraline mõõk. Kahe teraga mõõk ka ülek miski, millel on nii hea kui ka halb külg. bot: võhu+mõõk, kure+mõõk. Kahekäe+mõõk, timuka+mõõk, vehklemis+mõõk, kudumis+mõõk = vöö+mõõk etn. Mõõga+arm -armi, mõõga+hoop, mõõga+meister = mõõga+sepp, mõõga+piste = mõõga+torge, mõõga+tants, mõõga+tärin, mõõga+võitlus. Mõõk+rohi bot, mõõk+kala zool

mõõk+del.fiin zool mõõkvaal argi

.mõõkjas <8:-ja, -jat> mõõgataoline. Kala mõõkjas seljauim

mõõk+lehine bot mõõkjate lehtedega

.mõõklema <69:mõõgelda, .mõõklen> mõõkadega võitlema

mõõl <22:mõõla, .mõõla> bot (rohttaim). Oja+mõõl, maa+mõõl, püst+mõõl

mõõn <22:mõõna, .mõõna> veetaseme langus mereloodete faasina; ülek madalseis. Tõus ja mõõn. Majanduslik mõõn. Mõõna+aeg, mõõna+laine, mõõna+periood, mõõna+vesi

.mõõnama <67:mõõnata, .mõõnan> mõõnana alanema, taanduma; ülek vaibuma, taganema, madalseisu langema. Meri, vesi mõõnab. Majandus on hakanud mõõnama

mõõt <20:mõõdu, .mõõtu> ▪. Kaaluviht on massi mõõt (mõõtevahend). Vakamaa on endisaegne mõõt (mõõtühik). Mõõt mõõdu vastu. Inimene on kõigi asjade mõõt (mõõdupuu). Rätsep võtab mõõtu (mõõdab). Telliskivi mõõdud on 25 × 12 × 8,5 cm, vrd mõõtmed (oskuskeeles). Igas mõõdus, iga(t) mõõtu karbid (igasuguste mõõtmetega). Üle ja alla mõõdu. Ei anna mehe mõõtu välja. Oskab joomisel mõõtu pidada, tunneb mõõtu (peab piiri). Minu mõõt sai täis ma ei kannatanud enam välja. ülek: annab mõõtu on määravaks, annab tooni, võtab mõõtu võrdleb võimeid, katsub jõudu; võtab eeskuju. Aja+mõõt, mahu+mõõt = õõnes+mõõt, massi+mõõt, pinna+mõõt = pindala+mõõt, pikkus+mõõt, raskus+mõõt, kuup+mõõt, ruut+mõõt, arv+mõõt, joon+mõõt, nurga+mõõt, läbi+mõõt, ümber+mõõt, silma+mõõt, takti+mõõt, värsi+mõõt. Mõõdu+süsteem mõõtühikute süsteem. Vt ka mõõdu+

mõõt+arv mõõdetava suuruse arvväärtus

.mõõte+ mõõtmis-: mõõte+joonlaud, mõõte+klaas, mõõte+kolb, mõõte+latt, mõõte+lint, mõõte+masin, mõõte+mikroskoop, mõõte+muundur, mõõte+sirkel, mõõte+trafo on kõik mõõte+vahendid. Mõõte+meetod, mõõte+tulemus, mõõte+täpsus

.mõõtel <9:.mõõtli, .mõõtlit> (lihtne) mõõtevahend. Sademe+mõõtel meteo

.mõõte+.piir.kond mõõteriista näitude piirkond

.mõõte+riist mõõtevahend, mis esitab mõõteandmed vahetult tajutavas vormis. Elektrilised mõõteriistad. Osuti+mõõteriist, number+mõõteriist, kontroll+mõõteriist, täppis+mõõteriist

.mõõte+teenistus metroloogiaasutuste süsteem

.mõõte+vahend mõõtmisel kasutatav normitud tehniline vahend, nt kaaluviht, kulumõõtur, mõõtetrafo

.mõõte+viga mõõtetulemuse erinevus mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest

.mõõtja <8> mõõtev isik; hrl argi mõõdik, mõõtur, arvesti vm mõõtevahend. Maa+mõõtja. Aja+mõõtja nt kell, stopper, voolu+mõõtja argi elektriarvesti el, niiskus+mõõtja argi niiskusmõõtur meteo, nurga+mõõtja argi nurgamõõdik v -mõõtur (oskuskeeles), sademete+mõõtja argi sadememeerik v -mõõtel meteo, sammu+mõõtja argi sammuloendur (oskuskeeles)

mõõt+joon abijoon mõõtme märkimiseks joonisel

mõõt+kava mastaap, kaardimõõt. Joonise mõõtkava on 1 : 10. Arv+mõõtkava, joon+mõõtkava

.mõõtma <58:.mõõta, mõõdan> ▪. Pikkust mõõdetakse joonlauaga millimeetrites. Mõõtis ostjale kolm meetrit paela. Jalutab mõõdetud sammul. Mees mõõtis naist pealaest jalatallani (silmitses hindavalt). Talunikule mõõdeti maatükk kätte v välja. Välja mõõdetud = välja+mõõdetud ehituskrunt. Mõõtmis+tulemus, mõõtmis+viga mõõtetulemus, -viga

.mõõtmatu <8> väga suur, ääretu, tohutu. Mõõtmatu meri, igatsus. Mõõtmatult. Mõõtmatus

+.mõõtmeline <12:-lise> ▪. Ühe+mõõtmeline, kolme+mõõtmeline, mitme+mõõtmeline, suure+mõõtmeline, väikese+mõõtmeline

.mõõtur <9:-i> mõõteriist. Kõrgus+mõõtur, rõhu+mõõtur

mõõt+ühik ühikuks võetud suurus, millega mõõtmisel võrreldakse mõõdetavat suurust. Mõõtühikute süsteem mõõdusüsteem, mõõdustik

nihk+ka.liiber argi, nihk+mõõdik tehn nihik

nurga+mõõdik lihtne nurgamõõtevahend, nt mall

nurga+.mõõtur nurgamõõteseade, nt goniomeeter

piir+mõõde-.mõõteväikseim v suurim mõõde

pulma+mõõk etn noorpaari sümboolselt kurja eest kaitsev mõõk

püksi+mõõt. Rätsep võtab püksimõõtu. Isa võttis poisil püksimõõtu ülek (andis ihunuhtlust)

püs't+nihik tehn, püs't+nihk+mõõdik tehn (kõrguse mõõtmiseks)

rinnas+dia+.meeter mets, rinnas+mõõt mets kasvava puu läbimõõt rinnakõrgusel

rõhu+.mõõtur füüs nt baromeeter, manomeeter

silma+mõõt. Pilt on viltu – sul pole silmamõõtu

sooja+.mõõtja kraadiklaas; soojusmõõtur tehn

.soojus+.mõõtur tehn (tarbitava soojushulga mõõtmiseks)

suure+mõõduline, suure+.mõõtmeline suurte mõõtmetega. Suuremõõtmelised jäätmed suurjäätmed

vee+.mõõtja argi veearvesti tehn

vilja+mõõt. Külimit ja tünder on endisaja viljamõõdud

voolu+.mõõtja argi elektriarvesti el, elektrikulu mõõtmise riist

võhu+mõõk bot (rohttaim). Kollane, aed+-võhumõõk

.väikese+mõõduline, .väikese+.mõõtmeline väikeste mõõtmetega

vöö+mõõk etn (vöökudumisriist)

õõnes+mõõt vedeliku ja puisteaine mahumõõt

.ümber+mõõt. Viiemeetrise ümbermõõduga süvend. Puusa+ümbermõõt, rinna+ümbermõõt

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur