[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006

ahel+küla (hõredas reas asuvate majadega)

hagu+küla geogr suuremast teest eemal reastikku asuvate majadega küla

küla <3:.külla ja külasse> maa-asula; selle elanikud; võõrusel käimise koht; lastek külaline, külaonu, külatädi; ei soovita tähenduses: maa (linna vastandina) ▪. Haldi küla. Terve küla jooksis kokku. Üle küla tüdruk (kõigist ilusam, etem). Käib külas v küla peal (võõrusel). Läks sõbrale külla, oli sõbral külas, tuli sõbra poolt külast. Anna külale kätt lastek. Küla leib v küla+leib on magus teise pere v võõras toit maitseb parem. Kirik keset küla ülek kesktee, vahepealne võimalus. Sumb+küla, rida+küla, tänav+küla, ahel+küla, haja+küla. Mägi+küla, ranna+küla, kiriku+küla, kodu+küla, naaber+küla. Olümpia+küla, tehnoloogia+küla. Hulgub küla+pidi v küla pidi v küla mööda. Küla+tee, küla+tänav = küla+tanum, küla+kiik. Küla+elanik, küla+poiss, küla+rahvas, küla+sepp, küla+vanem. Küla+jutt ‹-jutu›, küla+pidu. Küla+nõukogu nõuk. Küla+koolmeister maaõpetaja; {küla+haritlane}→ maaharitlane. Külla+kutse, külla+minek. Külas+käik

küla+kogu.kond aj, küla.kond <21:-konna, -.konda> aj

küla+kool' aj (maa-algkool)

küla+kord ▪. Käib külakorda (saab külast toidust ja peavarju); ka ülek

küla+kos't ▪. Tõi külakosti, tõi külakostiks õunu

küla+kuhi nalj üksteise otsa kukkunud inimesed, kuhi inimesi

küla+mees ▪. Küla- ja mõisamehed. Keda külamees otsib (võõras)?

küla+onu lastek võõras mees

küla+roog ‹-roa› kapsa- ja liharoog v kapsa- ja kalaroog

küla+tädi lastek võõras naine

küla+vahe ‹-vahe› ▪. Külavahe on inimtühi. Külavahe+tee külatee. Külavaheline tee küla vahelt kulgev tee

o.lümpia+küla (sportlaste majutamiseks)

.pilpa+küla ülek kergete puumajade rajoon

Pot.jomkini küla ülek (tegelikkuse ilustamise kohta)

rida+küla geogr ▪. Ridakülas asetsevad majad ühel pool teed reas

sumb+küla korrapärase plaanita küla, kus majad asetsevad kobaras koos

tehno+.loogia+küla kõrgtehnoloogiat rakendavate väikeettevõtete loomise ja arendamise keskus

tänav+küla geogr küla, kus majad asetsevad tihedalt kahel pool teed

ühe+küla+inimene, ühe+küla+mees (ühest külast pärit) ▪. Oleme Jüriga ühekülamehi, Jüri ja mina oleme ühekülamehed