[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006

arve <31:.arve, arvet> dokument tasuda tuleva summa kohta; arvestus, arvepidamine; argi konto ▪. Kelner tõi arve. Maksime, tasusime, õiendasime arve. Gaasi+arve, hotelli+arve, kauba+arve, jooma+arve, eel+arve, lõpp+arve. Vrd konto. Jooksev arve argi jooksev konto maj. Arveldus+arve, hoiu+arve, panga+arve argi arveldus-, hoiu-, pangakonto maj. Peab väljaminekute kohta v üle arvet. Parim tulemus läheb arvesse. Võeti arvele, on arvel, kanti arvelt maha. Kõiki pahandusi ei saa Jüri arvele panna ülek. Om-ga: arve+plank ‹-plangi›, arve+raamat

.haldama <68:hallata, .haldan> valitsema, administreerima ▪. Riik haldab kõiki suuri veekogusid

iletama <52; keda> vastik olema, vastikust äratama ▪. Vaatepilt iletas kõiki

järje+pan[n]u vahetpidamata; järgemööda, järjest ▪. Magas järjepan(n)u kaks ööpäeva. Teretas kõiki järjepan(n)u

kaalutlema <50>, kaalutelema mõttes läbi kaaluma ▪. Kaalutleb kõiki võimalusi. Kaalutlev inimene. Kaalutletud otsus

kalku.leerima <55:-.leerida, -leerin> arvestama, kaalutlema; maj kalkulatsiooni tegema, arvutlema ▪. Kalkuleerib kõiki võimalusi. Kalkuleerib hinda

kaude kaudselt, vihjamisi ▪. See puudutab otseselt või kaude meid kõiki. Andis kaude mõista

kavalus <12:-e> ▪. Trumpas rivaali kavalusega üle. Tunneb kõiki nõkse ja kavalusi. Sala+kavalus, sõja+kavalus

keelitama <52> veenma, auku pähe rääkima ▪. Keelitas kõiki kaasa tulema

kehevil kehkvel, elevil, kehevile ▪. Tüdruk oli kehevil, lõi kehevile. Uudis ajas kõik(i) kehevile

kimbutama <52> ▪. Poistekamp kimbutas nõrgemaid. Meest kimbutas rahapuudus. Kimbutab kõiki oma nõudmistega

.kiskuma <56:.kiskuda, kisun; .kistakse ja kisutakse, .kistud ja kisutud> ▪. Kisub teist karvust. Kisub suitsu argi suitsetab. Kisub vihmale. Laul kiskus kuulama (tõmbas, meelitas). Kisub nutta v nuttu. Kleit kisub kaenla alt (on kitsas). Siin talus on ennegi kisutud (tülitsetud). Ära kisu kõiki asju! Alla, kaasa, kokku, maha, välja, üles kiskuma. Riided olid lõhki kistud, vrd lõhki kistud = lõhki+kistud riided. Kaasa+kiskuv kõne. Vt ka .viltu .kiskuma

.kohtlema <69:kohelda, .kohtlen; mida> (kellegagi) ümber käima ▪. Kohtleb loomi sõbralikult. Kohtles kõiki taktitundega. Kohtleb noorukit lapsena, nagu last

korrast järjestikku, kordamööda; kord-korralt ▪. Teretas kõiki korrast. Vihmasadu läks korrast kõvemaks. Vt ka kord 2.

.kutsuma <55:.kutsuda, kutsun> ▪. Kutsus tüdruku tantsima, tantsule. Kutsumata külaline. Sõbrad kutsuvad Juhanit Jussiks. See raamat ei kutsu (end) lugema (ei tõmba, ei ahvatle). Kutsus jõmpsika korrale. Kõiki kutsuti (üles) koostööle. Oled selleks kutsutud ja seatud ülek (välja valitud, määratud). Vt ka .ellu, esile, tagasi, .välja, üles .kutsuma

magnet <9:-i> püsivalt magneetunud keha; ülek miski v keegi ligitõmbav, paeluv ▪. Pariis on magnet, mis tõmbab kõiki kunstnikke. Turismi+magnet ülek. Elektro+magnet. füüs: magnet+kompass, magnet+moment, magnet+nõel, magnet+voog, magnet+väli; el: magnet+ahel, magnet+antenn; tehn: magnet+lukk ‹-luku›, magnet+trummel; magnet+miin sõj, magnet+ravi med. Vt ka magneto+

paluma <50> ▪. Palub jumalakeeli, (kogu v kõigest) südamest. Palub emalt v ema käest luba. Palub meilt abi v meid appi, (meid) end aidata. Palub kõiki v kõigil lahkuda. Palub andeks v andestust. Palun vabandust, et .. (Ma) palun pakk võid. Viisakussõna: paremat kätt, palun. Jüri palus Mari kätt v Marit endale naiseks. Palub minu eest jumalat (palvetab). Vaatas mind paludes, paluval pilgul v paluvalt

pime+silmi pimesi ▪. Astus pimesilmi üle läve. Uskus pimesilmi kõiki lubadusi

pimestama <52> ▪. Pimestav valgus. Vihast pimestatu. Neiu pimestas kõiki oma iluga ülek (kütkestas, võlus). Pimestavalt valged = pimestav+valged hambad. Vt ka .silmi pimestama

rabama <50> ▪. Rabas malgaga rotti, roti järele. Rabab poisil turjast. Rabati rehte, rukkeid (löödi terade eraldamiseks vihke vastu seina v rabamispinki). Rabavad hommikust õhtuni (tööd teha). Rabas kõiki oma julgusega. Uudis rabas kui pikne, rabas jalust, olen uudisest rabatud. Rabamis+pink etn

rikastama <52> rikka(ma)ks tegema; keem, mäend kontsentreerima, omadusi parandama ▪. Rikastatud maak. Reis rikastas kõiki muljetega

tajuma <50> psühh tegelikkust vahetult tunnetama, meeltega vastu võtma; ära tundma, märkama ▪. Inimene ei taju kõiki helisid. Tajus ohtu. Tajumis+häire, tajumis+võime

töö <2:.töösse ja töhe> ▪. Teeb tööd töötab. Murrab, rabab, rügab, rühmab tööd (teha). Oskab kõiki töid. Töö käib. Jõudu tööle! Mees, masin hakkas tööle. Pange pead tööle! Võeti tööle, vabastati töölt (vrd vabastati ajutiselt raskest tööst). Töösse suhtumine = töösse+suhtumine. Süveneb töösse v töhe. Remont v remondiga on tükk tööd. Kotis on poolik kudumis+töö. Tühi töö asjatu tegevus. Näritud saabas on kutsika töö. Vargad tegid puhta töö, vrd koolitas end puhta töö peale. Aja+töö, doktori+töö, eel+töö, elu+töö, heli+töö, juhu+töö, järel+töö, kirve+töö, koos+töö, käsi+töö, käte+töö, labori+töö, lisa+töö, lõpu+töö, maalri+töö, meeste+töö, meistri+töö, metalli+töö, naha+töö, oote+töö, oskus+töö, põllu+töö, päeva+töö, sunni+töö, suve+töö, teenindus+töö, trei+töö, tüki+töö, uurimis+töö, ühis+töö. Töö+aasta, töö+ala, töö+armastus, töö+aruanne, töö+distsipliin, töö+graafik, töö+hull = töö+narkomaan, töö+hüpotees, töö+invaliid, töö+jaotus, töö+juhend, töö+kaaslane, töö+kittel, töö+kogemus, töö+kohustus, töö+kultuur, töö+kulu, töö+käsk, töö+laud, töö+lõik, töö+meeleolu, töö+meetod, töö+norm, töö+operatsioon, töö+ori, töö+oskus, töö+ruum, töö+rõõm, töö+rühm, töö+rütm, töö+staaž, töö+tund, töö+tõend, töö+vaheaeg, töö+vahend, töö+vigastus, töö+vilumus, töö+võte, töö+õnnetus, töö+ülesanne, töö+mesilane aiand. Töö+kava = töö+plaan, töö+keskkond, töö+olud = töö+tingimused. {Töö+intervjuu}→ töö+vestlus. Töö+kõlblik, töö+kõlbmatu seade. Töö+rohke, töö+vaba aeg. jur: töö+suhe, töö+õigus. ped: töö+kasvatus, töö+vihik, töö+õpe. põllum: töö+konditsioon (hobusel, härjal), töö+laius (kombainil), töö+sügavus (seemendil). sõj: töö+teenistus, töö+toimkond. tkst: töö+joonis, töö+seadis, töö+takt (mootoril). Töö+juhataja = tööde+juhataja. Tööta+tööline töötu

.tüütama <67:tüüdata, .tüütan> ▪. Tüütab kõiki oma kahtlustega. Mis sa last v lapsest tüütad! Virisemine on kõrini ära tüüdanud

.vaagima <57:.vaagida, vaen> kaaluma ▪. Vaeb peopesal kapsapäid. Vaeti kõiki võimalusi

valgustama <52> ▪. Valgustab taskulambiga endale teed. Heledalt, heledasti, heledaks valgustatud ruum. Valgustas kuulajatele kõiki üksikasju (selgitas), valgustas kuulajaid kõigis üksikasjus. Valgustatud absolutism aj

vormi+nõue formaalsus ▪. Kiri on kirjutatud kõiki vorminõudeid silmas pidades

õpi+himu ▪. Tüdruk hämmastas kõiki oma õpihimuga. Õpihimuline

õud <24:õu, .õudu; .õude ja .õudusid> ▪. Kõiki haaras, valdas õud (õudustunne). Õud+näsalik zool (kala)