[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006

hooletu <8> (ilma) hooleta ▪. Kummikutega on sügisel hea hooletu käia. Hooletult

.jaksama <67:jaksata, .jaksan> suutma, võimeline olema ▪. Taat ei jaksa enam käia, kasukat osta. Tee, nagu jaksad

juh.hei ▪. Juhhei, las käia!

.jõudma <63:.jõuda, jõuan> ▪. Jõuame enne pimedat ära käia (aega on). Kas jõuad tõsta (jaksad)? Poiss ei jõua isale järele. Romaan on jõudnud {lugejani}→ lugeja kätte. Jõuti {arusaamiseni, üksmeeleni}→ arusaamisele, üksmeelele. Jutt ei jõudnud kohale v pärale jutust ei saadud aru. Edasi, ette, välja jõudma

käi <23:käia, .käia; .käiu ja .käiasid> ▪. Teritab käial v käia peal. tehn: lihv+käi, smirgel+käi. argi: sopa+käi (üleni sopane), sita+käi (paksult määrdunud). Käia+kivi

.käima <49:.käia (.käies), käin (käime ..), käisin, käis, käigu, käiv om.käiva, käinud nimis.käinu, käiakse, .käidud> ▪. Virtsu ja Kuivastu vahel käib praam. Uks käib haaki, haagis. Mantel käib mitu talve (annab kanda, peab vastu). Tuli koju käima (korraks koju, külla). Pani poe käima avas kaupluse. Vein käib (käärib). Tüdruk käib juba poistega (kurameerib). Kelle kohta see käib? keda see puudutab? Käib seaduse järgi järgib seadust. Las käia! Kuidas käsi käib? kuidas elad, kuidas sul läheb? Käima pandud = käima+pandud mootor. Käima+panemine, käima+panek. Käimas+olev võistlus. Vt ka .alla, .lahti, läbi, maha, peal, .peale, .põhja, .välja, üle, .ümber .käima

.laskma <64:.lasta, lasen; .lasksin ja lasin, .laskis ja lasi> ▪. Lase tal minna, las(e) ta läheb luba tal minna. Las(e) käia! Nii peen preili, et lase aga olla (et paremat pole ollagi). Lase tuli surnuks kustuta valgus. Laskis v lasi end mehest lahutada. Laskis v lasi hinna alla alandas hinda. Lasi püksi tegi püksid täis. Laseb liugu. Laseb vibu v vibuga, püssi v püssiga. Laseb märki. Vt ka .jalga, .lahti, läbi, maha, .mööda, .sisse, .viltu, .välja .laskma

.leidma <63:.leida, leian> ▪. Leidis võtme kätte v üles. Leidis mehe kodunt eest, leidis heina tegemast. Ei leia (head) nõu. Leidis uue ravimi (leiutas). Leiab kolmnurga pindala (arvutab). Leiab aega v mahti kinos käia. Mis talle süüks leiti? Leiab emalt, ema juurest tröösti. Leidis abi maarohtudest (sai). Sõnavõtus leiab kajastamist .. paberl sõnavõtt kajastab .. Kirjutis leidis toimetaja silmis armu. Leidis oma otsa sai surma. Leidis minuga ühise keele. On teineteist leidnud on teineteisesse armunud. Õnnetusest saadik ei ole ta end leidnud. Leidmis+rõõm. Vt ka aset .leidma

lähem <keskv 8:-a; algv läheda, lähike(ne), üliv lähim> ▪. Tädi juurest on lastel lähem koolis käia. Lähemad sugulased. Lähemal ajal lähiajal, lähemail päevil lähipäevil, lähemas tulevikus lähitulevikus. Kas sa tead juhtunust midagi lähemat? Lähemal uurimisel selgus, et ..

nõõ ▪. Hobusele: Nõõ, las käia!

.nühkima <56:.nühkida, nühin> hõõruma ▪. Nühkis kastruli harjaga puhtaks. Nühib edasi-tagasi käia argi. Nühkimis+riist = nühke+riist

pilk <20:pilgu, .pilku> ▪. Heidab pilgu kellale. Pilgu+heide ‹-.heite› = pilgu+heit. Lõi pilgu maha, langetas pilgu. Laskis pilgul toas ringi käia. Pilku köitvad, püüdvad = pilgu+püüdjad sääred. Vaatab asjale teise pilguga suhtub asjasse teisiti. Mõõtis naist pika pilguga. Esimesel pilgul = esma+pilgul tundus, et .. Armastus esimesest (silma+)pilgust. Vaatab neidu armunud pilgul v pilguga. Jäin pilguks (ajaks) mõttesse (hetkeks, natukeseks). Kõõr(d)+pilk, kõrval+pilk, ülek: kala+pilk, kotka+pilk, kulli+pilk. Pilk+kile ‹-kile› zool (silmal) = pilk+nahk; pilk+kõhr anat (kõris)

.ringi ▪. Rändab ilmas ringi. Pea käib ringi. Ajab vänta ringi. Tüdruk ajab v laseb v tõmbab poistega ringi argi. {Aastaringselt}→ aasta ringi aasta läbi, aasta otsa, terve aasta. Tegi, kirjutas jutu ringi, parem: ümber. Ei oska masinaga ringi käia, parem: masinaga ümber käia, masinat käsitseda. Ümber+ringi. Ringi+aeleja, ringi+hulkuja, ringi+rändamine, ringi+sõit. Vt ka .ringi .vaatama

.tampima <55:.tampida, tambin> taguma, trampima ▪. Tambib kartulid pudruks. Poriseks tambitud muru. Tampisime mitu tundi mööda maanteed (käia). Tambi endale pähe v peakolusse, et .. argi

tokerdama <52> sassis olema, sassi minema; koperdama; takerduma ▪. Koera karv tokerdab, on tokerdanud (pulstunud, vanunud). Ätt tokerdab käia. Tokerdav jutt

virisema <50> ▪. Pikk tee on käia, vaata, et sa virisema ei hakka. Laps viriseb, et kõht on tühi. Naine viriseb mehe kalalkäikude pärast

.vuhkima <56:.vuhkida, vuhin> (teha) vehkima, vihtuma ▪. Vuhib teed mööda edasi. Vuhib linna vahet (käia). Vuhib tööd teha (lõhub)

vänt <21:vända, .vänta> ▪. Kohviveskit, käia aeti vändast ringi. Viguri+vänt. Köie+vändad etn (köie keerutamiseks). Käia+vänt, puuri+vänt, käivitus+vänt. Vänt+mehhanism, vänt+võll

õrnalt <keskv õrnemalt, üliv kõige õrnemalt ja õrnimalt>, õrnasti <keskv õrnemini, üliv kõige õrnemini ja õrnimini> ▪. Kallistas õrnalt oma naist. Temaga tuleb õrnemalt v õrnemini ümber käia

.ümber .käima ▪. Vanapoiss ei oska naistega ümber käia (naisi kohelda). Noormehi õpetati relvaga ümber käima (relva käsitsema). Ümber+käimine