[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006

auto.maat+kesk+jaam (annab ühenduse telefonistita)

.kerge+kesk+kaal (raskejõustiku kategooria)

kesk <mida> keset (mida), (mille) keskel, (mille) keskele ▪. Kesk taevast, ööd, õitsvaid lilli

kesk+ ▪ keskmine, keskel asetsev: kesk+ala, kesk+aste ‹-.astme›, kesk+koht, kesk+osa; kesk+erakond pol, kesk+lõik mat, sõj, kesk+lööv eh, kesk+register muus, kesk+aju anat, kesk+sugu keel neutrum, kesk+pealine antr; keskne, juhtiv, tsentraalne: kesk+arhiiv, kesk+komitee hrl nõuk, kesk+ladu, kesk+nõukogu, kesk+raamatukogu, kesk+valitsus, kesk+võim

kesk+aeg (vana- ja uusaja vahel) ▪. Varane, hiline keskaeg = vara+keskaeg, hilis+keskaeg. Keskaegne

kesk+.aeg.kond geol mesosoikum

kesk+asutus keskne, juhtiv asutus ▪. Ministeeriumid ja muud keskasutused

kesk+.ealine keskeas, ealt keskmine ▪. Keskealine naine, kuusik. Keskealiste peoõhtu

kesk+haridus ▪. Keskharidusega noored. Kesk+eriharidus

kesk+hommik aeg kella 9-10 paiku hommikul; selleaegne eine; ilmakaar, kus sellal asub päike ▪. Aeg oli alles keskhommikus. Söövad, peavad keskhommikut. Päike on keskhommikus, on jõudnud keskhommikusse. Keskhommikune söök, päike

.keski <9:.keski, .keskit, .keskisse> argi vt .keegi

kesk+iga ‹-ea› (umbes 40. ja 60. eluaasta vahel) ▪. On jõudnud keskikka; on parajas, kuldses keskeas; on üle keskea

kesk+jaam telefonijaam ▪. Automaat+keskjaam, kodu+keskjaam, käsi+keskjaam

kesk+jooks ▪. Jõe ülem-, kesk- ja alamjooksul

kesk+joon (jagab midagi keskelt kaheks) ▪. Mängijad rivistusid keskjoonele

kesk+juht ‹-juhi› keskastme juht

kesk+kaal (raskejõustiku kategooria) ▪. Kerge+keskkaal. Keskkaallane

kesk+.katla+maja

kesk+klas's varakuselt keskmine klass ühiskonnas, keskkiht

kesk+koht ruumiline keskpaik; talje ▪. Valgus langeb laua keskkohta. Keskkohast sisse võtta taljest ahendada

kesk+kool' ▪. Kaugõppe+keskkool, linna+keskkool, maa+keskkool, õhtu+keskkool, kutse+keskkool. Keskkooli+haridus, keskkooli+lõpetaja abiturient, keskkooli+õpilane

kesk+kõrv anat ▪. Keskkõrva+põletik med

kesk+küte ▪. Keskküttega maja. Aur+keskküte, vesi+keskküte. tehn: keskkütte+katel, keskkütte+radiaator, keskkütte+torustik. Keskkütja = keskkütte+kütja

kesk+laine el ▪. Kesklainel töötav raadiojaam. Kesklainelt tuli head muusikat. Om-ga: kesklaine+saatja

kesk+liit liitude keskorganisatsioon

kesk+linn linna keskosa, südalinn

kesk+lukustus <12:-e> ▪. Autol on kaugjuhitav kesklukustus

kesk+lõuna keskpäev, südapäev, lõuna ▪. Kesklõuna aegu. Kesklõunane päike

kesk+maa+jooks keskmise pikkusega jooksudistants (800–2000 m) ▪. Keskmaajooksja

kesk+maa+ra.ket't sõj keskmise tegevuskaugusega rakett

kesk+.mäestik geogr (1000–2000 m merepinnast)

kesk+mäng (avangu ja lõppmängu vahel male- v kabepartiis)

kesk+.mängija (korvpallimängus)

kesk+nurk mat nurk, mille tipuks on ringi keskpunkt

kesk+nädal kolmapäev ▪. Kesknädalane ajaleht. Kesknädaliti, argi ka kesknädalati

kesk+närvi+süs.teem anat ▪. Selgroogsete kesknärvisüsteem (ehk aju) ja piirdenärvisüsteem

kesk+paik ▪. Tänava, sajandi keskpaigas. Keskpaika tuba, nädalat argi. Keskpaik on hele argi kõht on tühi

<mille> kesk+.paiku ▪. Jaanuari, XX sajandi keskpaiku

kesk+plaan' esi- ja tagaplaani vaheline ala (nt maalil, fotol) ▪. Puud on kesk-, mets taga-, oksad esiplaanil

kesk+punkt ▪. Ringi keskpunkt. On tähelepanu, huvi keskpunktis (keskmes)

kesk+päev südapäev; ilmakaar, kus sellal asub päike ▪. Hommikust sai keskpäev. Päike oli keskpäevas. Keskpäeva+päike, keskpäeva+tund kell 12, keskpäeva+joon astr, keskpäeva+lill bot. Keskpäevane päike, leitsak

kesk+pärane ei päris hea ega halb ▪. Keskpärased värsid, võimed. Tasemelt alla, üle keskpärase. Keskpäraselt. Keskpärasus = keskpära

kesk+suvi südasuvi ▪. Kesksuvine

kesk+sõna keel partitsiip ▪. Oleviku ja mineviku kesksõnad

kesk+sõrm keskmine sõrm, pikkpeeter

kesk+tal'v südatalv ▪. Kesktalvine

kesk+tee ▪. Otsis keskteed, leidis kuldse kesktee ülek hoidus äärmustest

kesk+.tormaja keskmine edurivimängija (jalgpallimängus)

kesk+.tõmbe+jõud füüs tsentripetaaljõud

kesk+.tõuke+jõud füüs tsentrifugaaljõud

kesk+valitsus liitriigi valitsus osariigi valitsuse suhtes v riigi valitsus kohaliku omavalitsuse suhtes

kesk+võrre keel komparatiiv, võrdlusomadussõna, nt suurem, ilusam, ootamatum

kesk+väljak keskne väljak; väljaku keskmine osa ▪. Linna keskväljak. Nimena Keskväljak. Mäng kandus keskväljakule

kesk+.väärtus mat juhusliku suuruse paiknemist iseloomustav arv

kesk+.õhtu aeg kella 17-18 paiku (suvel); ilmakaar, kus sellal asub päike ▪. Saime lõunat alles keskõhtul. Päike on juba keskõhtus, üle keskõhtu

kesk+öö südaöö ▪. Uinus vastu, enne keskööd. Kesköösel = keskööl = kesköösi. Kesköö+tund. Kesköine

kesk+öö+.päike astr loojumatu päike polaaralal

kodu+kesk+jaam asutuse, ettevõtte vm sisetelefonijaam ▪. Hotelli kodukeskjaam