[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006

See sõnaraamat on vananenud ning sobib kasutamiseks vaid teadustöös.
Kehtivat keelenormi kajastab "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018"

Kasutusjuhend, kohanimevalimik jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

.iitsama <67:iitsata, .iitsan> argi, iitsatama <52> argi rääkima, (välja) ütlema. Ära sellest kellelegi (sõnagi) iitsa v iitsata

.keegi <43:kellegi, kedagi, kellessegi, kelleski, kellestki, kellelegi, kellelgi, kelleltki, kellekski, kellenigi, kellenagi, kelletagi, kellegagi; ka argi:kellegisse, kellegis, kellegist jne> ▪. Kedagi oodatakse (üht tulijat). Anna pakk kellelegi tulijaist (ühele tulijaist). (Mitte) kedagi ei oodata. Keegi Jüri otsis sind (rääkijale tundmatu). Keegi ei ole veel kohal (üks määratud hulgast). (Mitte) kedagi ei ole veel kohal. Ei keegi = mitte keegi, ei+keegi tühine, positsioonita inimene. Need pole kellegi kombed; jutt või kedagi halv. Pole häda kedagi argi (midagi). Ega (siis) kedagi argi mis siis ikka

.keelama <67:keelata, .keelan> ▪. Keelas mul rääkida, mul rääkimise, mind rääkimast. Õpetaja keelas lapsi. Ta ei keela kellelegi oma abi. Suitsetamine keelati ära. Keela ja kaitse! argi hoidku küll, helde(ne) taevas!

kihutama <52> kiiresti sõitma v minema; takka ajama, sundima; vmo agiteerima, ässitama, õhutama. Ära kihuta, ajad kraavi. Kihuta poiss tööle. Kihutas rahvast mässule. Kihutas endale kuuli pähe argi laskis enda maha. Kihutab minema, (kellelegi) järele, ringi. Kihutab tagant, taga v takka sunnib tagant. Kihuta see mõte oma peast välja (aja minema). Vt ka üles kihutama

kirja+vahetus. Astus kolleegiga kirjavahetusse, pidas temaga kirjavahetust. Jüri ja Mari on kirjavahetuses, Jüri on Mariga kirjavahetuses, Jüril on Mariga kirjavahetus. Asutuste kirjavahetus säilitatakse. Era+kirjavahetus

koos+töö. Uurimus valmis koostöös kolleegiga, mitme teadlase koostööna. Majandus+koostöö, kultuuri+koostöö. Koostöö+leping, koostöö+partner, koostöö+protokoll, koostöö+valmidus

kõri+orel argi. Teeb, mängib kellelegi kõriorelit v kõrioreleid teeb tuupi, võtab kõri pihku

.kõssama <67:kõssata, .kõssan> ▪. Ära sellest kellelegi kõssa! Väntas kõvasti, aga mootor ei kõssanudki selle peale

.laulma <61:.laulda, laulan> ▪. Laulab sopranit. Ümiseb, joriseb, üürgab, lõõritab, kõõrutab laulda. Laulab hääle lahti. Ette, kaasa, üles laulma. Laulab (kellelegi) halleluujat, hosiannat, kiidulaulu ülek kiidab, ülistab (kedagi)

.nõudmine <12 ja 13:-mise> ▪. Mul ei ole kellegi vastu v kellelegi mingeid nõudmisi mul ei ole kelleltki midagi nõuda. Nõudmine juristide järele, kauba järele. Nõudmiseni (saadetud) kiri. Nõudmiseni hoius nõudehoius

.piiksama <67:piiksata, .piiksan>, piiksatama <52> korraks piiksuma. Ei julge asjast kellelegi piiksata(da) (iitsatada). Piiksatus

silmus <13:-e> ▪. Pistis pea silmusesse v pani endale silmuse kaela poos end üles; ülek: hukutas end; tõmbas endale õnnetuse kaela. Keerutab v punub kellelegi silmust ülek kavatseb kellelegi halba. Nöör+silmus, traat+silmus, keerd+silmus. Heegeldamisel, varraskudumisel: õhk+silmus õhksilm (-silma), kinnis+silmus. Silmus+kude silmkude, silmus+kudumine. Silmus+mähis el, silmus+nelinurk etn (maagiline märk, kasutatav ka ornamendina)

viiksatama <52> piuksatama, piiksatama. Ei julge asjast kellelegi viiksatada

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur