[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006

.altar <9:-i> püha laud kirikus; ohverduskoht ▪. Õpetaja astub altarisse, on altaris. Altaril põleb küünal. Põlvitab altari ees. Jüri viis Mari altari ette (viis laulatama, võttis naiseks). Ohverdas, tõi oma elu teaduse altarile ülek. Tiib+altar, kapp+altar, kodu+altar, barokk+altar. Ohvri+altar. Altari+esine, altari+kapp ‹-kapi›, altari+lina, altari+maal = altari+pilt, altari+ruum

an'ti.paatia <8> vastumeelsus. Vastand sümpaatia ▪. Mari tunneb Jüri vastu antipaatiat. Igaühel oma sümpaatiad ja antipaatiad

ei ▪. Kas ei või jaa? Ei söö {ja ei, ning ei}→ ega joo. Ei Jüri ega Mari pidanud tõenäoliseks, et .. Kas sa torti ei taha? – Miks ei taha, tahan küll. {Mida ma ka ei tee}→ mida ma ka teen v ükskõik, mida ma teen, ikka ei ole hea. Annaks ei tea mis, et tööd saada. Ei iial mitte iial. Ei-sõna

esi+mees ▪. Ühistu esimeheks valiti Mari Järv, ase+esimeheks Jüri Jõgi. Linnakohtu esimees

.hõikama <67:hõigata, .hõikan> ▪. Jüri ja Mari hõigati kantslist maha Jüri ja Mari abiellumissoovist on kirikus ametlikult teatatud

jää+purikas ▪. Katuseräästas tilguvad jääpurikad. Mari oli Jüri vastu külm kui jääpurikas

kahe+kõne dialoog ▪. Jüri ja Mari kahekõne, kahekõne Jüri ja Mari vahel

kihl <22:kihla, .kihla> pant, pantlepe; mitm: kihlus; peiu kingitused mõrsjale ▪. Vedas vennaga pudeli veini peale kihla. Mari võttis Jüri kihlad vastu, ei võtnud kihlu, kihlasid vastu. Kihla+kaart, kihla+kink ‹-kingi›, kihla+sõrmus

.kihluma <51> ▪. Jüri ja Mari kihlusid. Mari kihlus Jüriga. Jüri kihlus Mariga

kirja+vahetus ▪. Astus kolleegiga kirjavahetusse, pidas temaga kirjavahetust. Jüri ja Mari on kirjavahetuses, Jüri on Mariga kirjavahetuses, Jüril on Mariga kirjavahetus. Asutuste kirjavahetus säilitatakse. Era+kirjavahetus

.kokku .leppima ▪. Leppisid omavahel kõiges kokku. Hinna suhtes, parem: hinnas ei ole veel kokku lepitud. Jüri ja Mari leppisid kokku kohtuda kell kuus. Tuleb kokku lepitud = kokku+lepitud ajal

kõlakas <8:-ka, -kat> kõlav hoop; argi kuulujutt ▪. Sai kõlaka vastu pead. Käivad kõlakad, et Jüri ja Mari on lahku läinud

laulatama <52> kiriklikult abiellu õnnistama ▪. Jüri ja Mari laulatati paari, laulatati meheks ja naiseks. Minu laulatatud mees. On tööga, töö külge laulatatud ülek on töö küljes kinni

lips <20:lipsu, .lipsu> kaelaside; lipsunöör; liistak; lipsjas asi, nt piibupits ▪. Paneb lipsu ette. Tal on lips läbi ülek ta on omadega läbi. Rätikunurgad löövad tuules lipsu (III v) (lipendavad). Jüri lööb Mariga lipsu (kurameerib). Jüri käib Mari juures lipsul murdes (ehal). Kiisu+lips argi = kiki+lips argi = rist+lips. Õnge+lips. Piibu+lips. Kartuli+lips kartulilõik. Om-ga: lipsu+nõel, lipsu+sõlm

.looma <49:.luua (.luues), loon (loome ..), lõin (lõime, lõite), lõi, loogu, loov om.loova, loonud nimis.loonu, luuakse, .loodud> ▪. Jüri ja Mari on teineteisele loodud. Mari on loodud õpetaja, nagu õpetajaks loodud. Loodi uus selts. Loob kangast. Loob kinda üles, loob silmad vardale. (Uus) kuu loodi vihmaga, vihma sisse. Rukis loob pead

lubama <50> ▪. Jüri lubas Mari ära võtta. Lubage mind mööda! Seadus ei luba puskarit ajada. Rahakott ei luba autot osta. Lubab endale tüki torti. Lubatav ja lubamatu

.lummama <67:lummata, .lumman> (ära) nõiduma, meeli segama ▪. Mao pilk lummab lindu. Jüri on Mari ilust lummatud

lõõg <24:lõa, .lõõga; .lõõgu ja .lõõgasid> ohelik, kütke; ülek mõõt ▪. Paneb pulli lõõga, pull on lõas. Veab lehma lõõga pidi v lõõga+pidi laudast välja. ülek: Mari heitis Jürile lõa sarvi, Jüri laseb Maril end lõa otsas vedada. Tõmbab end lõõga poob end üles. Lõõg saab täis (mõõt). Lõas+pidamine

maha kuulutama ▪. Jüri ja Mari on kantslist maha kuulutatud Jüri ja Mari abiellumissoovist on kirikus ametlikult teatatud. Maha+kuulutus

<kelle> meelest arust ▪. Mari on Jüri meelest ilus tüdruk

.naituma <51> abielluma ▪. Jüri naitus Mariga, Mari Jüriga. Jüri ja Mari naitusid

nugris <34:.nukri, nugrist> agar, hakkaja ▪. Kiidab nukreid abilisi. Jüri on nukrim õppima kui Mari. Nukrilt

.nöökima <55:.nöökida, nöögin> pilkama, kiusama ▪. Jüri(t) nöögiti Mari pärast v Mariga. Saatus nöögib

ohakane <12:-se> ohakaid täis; ülek: kuri, tõrjuv; raske ▪. Ohakane väli. Mari on Jüri vastu ohakane. Orjapõli ohakane (rahvaluules)

oma <3:omi ja omasid> ▪. Ostis omale auto (enesele). Igaühel on (oma) mured (rõhutatud on mured), vrd igaühel on omad mured (rõhutatud on omad). Ajab töö ajal omi asju. Ei saa omaski kodus rahu. Iga asi omal ajal. Omal ajal oli ta kuulus (kunagi). Kutsume kõik {meie sõbrad}→ oma sõbrad. Kas ta kannab sinu kotti või enda oma? Mari sai Jüri omaks. Töö on talle omaks saanud (tuttavaks, omaseks). Võttis süü omaks. Siin on kõik omad (inimesed) v oma+inimesed. On omadega valmis, mäel, läbi, sees. Sõita on oma viis kilomeetrit (umbes). Oma+ealine, oma+keelne, oma+laadiline = oma+laadne, oma+maine, oma+sarnane, oma+sugune = oma+taoline, oma+suurune. Oma+abi enese aitamine, oma+kohus ‹-.kohtu›, oma+kandi+mees = oma+nurga+mees, oma+pinge tehn, oma+sagedus el, oma+tulu maj, oma+vastutus. Oma+kasvatatud kodukasvatatud, oma+kootud kodukootud, oma+tehtud kodutehtud. Süü omaks+võtmine = omaks+võtt. Vt ka omast käest, omast peast

.paari ▪. Panin sokid paari. Jüri ja Mari läksid, heitsid, pandi paari v Jüri läks, heitis, pandi Mariga paari. Ei ole mind selle taluga paari pandud (igaveseks seotud). Paari+hakkamine = paari+minek, paari+panek

paluma <50> ▪. Palub jumalakeeli, (kogu v kõigest) südamest. Palub emalt v ema käest luba. Palub meilt abi v meid appi, (meid) end aidata. Palub kõiki v kõigil lahkuda. Palub andeks v andestust. Palun vabandust, et .. (Ma) palun pakk võid. Viisakussõna: paremat kätt, palun. Jüri palus Mari kätt v Marit endale naiseks. Palub minu eest jumalat (palvetab). Vaatas mind paludes, paluval pilgul v paluvalt

papp 1. <20:papi, .pappi> (vaimulik) ▪. Jüri viis Mari papi juurde (laulatusele). Mindi papita paari (kiriku õnnistuseta). Rehe+papp aj, vesi+papp zool (lind)

peig <20:peiu, .peigu>, peig+mees ▪. Mari ja Jüri on pruut ja peig(mees), pruuti-peigmeest. Peigmees+poiss nalj

.piirlema <69:piirelda, .piirlen> kellegi v millegi ümber lendlema v liikuma ▪. Lapsed piirlesid ema ümber. Jüri piirles Mari ümber (püüdis läheneda)

pil'l 1. <20:pilli, .pilli> muusikariist; argi raadio, televiisor, makk vms; ülek nutt, kisa ▪. Mängib, puhub, tõmbab pilli. Parmu+pill, põis+pill, roo+pill on rahvalikud pillid = rahva+pillid. ülek: laps ajab v lööb pilli, lapsel on pill lahti (pillib). Soolikad ajavad, löövad (nälja+)pilli (korisevad, kiunuvad). Jüri tantsib Mari pilli järgi ülek Jüri teeb kõiges Mari tahtmist. Ajab oma käitumisega pilli lõhki (midagi nurja). Pillid kotti ja kogu lugu (jutul lõpp). Puu+pill, vask+pill, orkestri+pill, soolo+pill, näppe+pill, vibu+pill = poogen+pill, keel+pill, klahv+pill, lõõts+pill, puhk+pill, rütmi+pill, löök+pill, suu+pill, vile(s)+pill, putk+pill, paju+pill, lehe+pill, kammi+pill. Hell+pill argi hellik, kisa+pill = piri+pill = viri+pill. Pilli+hääl, pilli+kast, pilli+kott ‹-koti›, pilli+lugu, pilli+mees, pilli+meister, pilli+mäng

pruut' <20:pruudi, .pruuti; seisundivorm .pruutis> mõrsja; kallim ▪. Mari ja Jüri on pruut ja peigmees, pruuti-peigmeest, pruut+paar. Pruutis tüdruk. Peab pruudi+põlve. Pruudi+annid etn, pruudi+ealine, pruudi+kimp, pruudi+kirst etn kaasavarakirst, pruudi+loor mõrsjaloor, pruudi+luna mõrsjaluna, pruudi+rööv. Pruudi+kleit = pruut+kleit. Pruudi+poolsed pulmalised

punuma 1. <50> kokku keerutama; palmima, põimima ▪. Punus pärga. Vitstest punutud korv. Punutud mööbel. Jüri ja Mari punuvad endale pesa ülek (rajavad kodu)

.solvuma <51> haavuma ▪. Mari solvus Jüri ütlemisest v ütlemise peale

sugulane <12:-lase> ▪. Mari on Jüri v Jürile v Jüriga sugulane. Tema ja Jüri on sugulased, parem kui nad on Jüriga sugulased. Need on mu isa poolt v isapoolsed, kauged v kaugelt sugulased. Ülenejad ja alanejad sugulased jur. Lähi+sugulane, vere+sugulane, hinge+sugulane, vaimu+sugulane. Sugulas+hing, sugulas+keel, sugulas+rahvas

sõbrustama <52>, sõbrutsema <50> ▪. Tüdruk sõbrustab v sõbrutseb poistega. Jüri ja Mari sõbrustavad v sõbrutsevad

vaheldumisi ▪. Naeris ja nuttis vaheldumisi. Jüri ja Mari olid vaheldumisi valves, Jüri oli Mariga vaheldumisi valves

.õigust .mõistma ▪. Kohus mõistab õigust. Mõista nüüd õigust, kas süüdi on Jüri või Mari. Õigus(e)+mõistja, õigus(e)+mõistmine

õrn <22:õrna, .õrna; keskv õrnem, üliv kõige õrnem ja õrnim> ▪. Jüri on Mari vastu õrn. Õrn kannikeselõhn, tuuleiil. Õrn jääkirmetis (kergesti purunev). Kärntõve suhtes õrn pirnisort, haigus+õrn pirnisort. Õrna naha kreem. Poiss on õrnas eas. Õrna hingega = õrna+hingeline laps. Sa puudutasid ta õrna kohta (haavatavat, hella). Õrnem sugu naised (vastandina meestele). Õrnem pool naine (vastandina mehele). Mul pole õrna aimugi (vähimatki aimu). Ime+õrn, õhk+õrn. Väheintensiivse värvuse kohta: õrn+lilla, õrn+punane, õrn+roheline, õrn+roosa. Õrna+jumeline, õrna+maitseline. Õrnake(ne)

ühine <13:-se> ▪. Ühine nõupidamine, tegevus, valdus ühisnõupidamine, -tegevus, -valdus. Jüri ja Mari ühised tuttavad. Ühisel jõul. Leidsid ühise keele, jõudsid ühisele seisukohale. Eesti keelel on palju ühist soome keelega. Koondas artiklid ühiste kaante vahele (ühtede). Ühiselt

ühis+elu ▪. Jüri ja Mari ühiselu läks luhta (abielu, kooselu). Sipelgate ühiselu vorm on seltsing

üks+.kõikne hoolimatu, osavõtmatu ▪. Ükskõikne teiste murede vastu v suhtes. Mari ei olnud Jüri vastu ükskõikne

üks+sama <44 + 3:ühe+sama, üht+sama ja .ühte+sama, ühesse+samasse ja .ühte+samasse> ▪. Ükssama lugu üks ja (see)sama lugu. Jüri ja Mari käivad ühessamas koolis. Mõlgutasid ühtesidsamu mõtteid

üks+teise <om 12:üks+teise, üks+teist, üks+teisesse ja üks+.teise; nim puudub> ▪. Kõik viis last seisavad üksteise eest. Jüri ja Mari seisavad üksteise eest. Päevad möödusid üksteise järel. Lapsed jooksevad üksteise võidu. Üksteise+mõistmine