[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006

See sõnaraamat on vananenud ning sobib kasutamiseks vaid teadustöös.
Kehtivat keelenormi kajastab "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018"

Kasutusjuhend, kohanimevalimik jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

hea+meel, hea meel. Heameel v hea meel tehtud tööst. Tundis heameelt v head meelt. Tegi heameelega v hea meelega kõik ise. Suurest heameelest. Mul oleks hea meel, kui .. Liturgias: .. ja maa peal rahu ja inimestest hea meel

isa <3> ▪. Poeg on isasse (läinud), on isa sarnane. Isade tarkus (isaisade, esivanemate, eelmiste sugupõlvede). Püha isa vaimulik, hrl paavst. Taevane isa = taeva+isa jumal. Liikumise (vaimne) isa (algataja v juht). Kasu+isa, laulu+isa, leiva+isa, pere+isa, pihi+isa, risti+isa, võõras+isa, vana+isa, vanavana+isa = vaar+isa. Linna+isad, valla+isad. Isa+kodu = isa+maja, isa+nimi. Vt ka isa+lind, +loom-looma

ise <40:enese ja .enda, ennast ja end, enesesse ja .endasse; mitm ise, eneste ja .en'di, .en'did, enestesse ja .en'disse> ▪. (Sa) ise oled loll. Teda ennast tuleks karistada. Mitmusevormides on mitmuslikkus toonitatud: Meie enda v meie endi mõtted. Vt ka enese, .enda

karm <20:karmi, .karmi> vali, range; külm; kare. Karm valitseja, nägu, käsk, saatus. Isa oli poegadega v poegade vastu karm. Viimasel karmil talvel. Liiga karm riie. Karmi+ilmeline, karmi+karvaline, karmi+käeline, karmi+loomuline. Karmi+võitu. Karmilt

kere <7:.kerre ja keresse> ka etn jääle ehitatud onn. Looma, laeva, auto, tuuliku, masina kere. Sai üle kere, poolest kerest saadik märjaks. argi kõht: kere oli hele, vitsutas kere putru täis, keeras pudru keresse. Sa oled üle kere vilets vend (täiesti, läbinisti). Poiss sai isalt, isa käest kere peale (peksa). Isa andis poisile kere peale, küttis v tegi poisil kere kuumaks. Mul käis kerest läbi, et nüüd on lõpp (kohkusin). Rind+kere, luu+kere. Kivi+kere, puit+kere, teras+kere. sport: kere+harjutus, kere+painutus, kere+pööre -.pöörde

kui+(.)palju kui suurel määral; rohkesti, külluses. Tunnen seda tööd niipalju, kuipalju ise olen teinud. Isa ei andnud järele, kuipalju v kui palju Jüri ka ei palunud. Pahandust kuipalju! Vrd Kui palju kasukas maksab?

kurjalt <keskv kurjemalt, üliv kõige kurjemalt>, kurjasti <keskv kurjemini, üliv kõige kurjemini> ▪. Ema pahandas kurjalt v kurjasti, isa veel kurjemalt v kurjemini. Rooste on rauda kurjalt v kurjasti söönud (hullusti, rängalt). Kasutas külalislahkust kurjasti (kuritarvitas)

.mõnda+pidi, .mõnda pidi mõneti. Tuletab mõndapidi v mõnda pidi meelde mu kadunud isa

nii-.öelda, nii-ütelda. Jüri on väga kohusetruu, nii-öelda v nii-ütelda hoolsus ise

nimi <4:nime> ▪. Mis nimi lapsele pandi v mis lapsele nimeks pandi? Kaupluse nimi on Kangas ja Nööp. Isa kirjutas talu poja nimele, talu on poja nimel v nime peal. Kunstnik on endale juba nime teinud (tuntuks saanud). Mehe head nime taheti määrida (mainet kahjustada). Nime poolest teadlane (moe pärast, vormiliselt). Ees+nimi, hüüd+nimi, neiupõlve+nimi, varju+nimi, prii+nimi = perekonna+nimi. Isiku+nimi, kauba+nimi, maa+nimi, sordi+nimi, tänava+nimi, koha+nimi. Nime+kaart, nime+kandja, nime+korraldus keel, nime+panek, nime+register, nime+silt, nime+täht, nime+vahetus, nime+keeld folkl. Nimi+ ettenähtud: nimi+koormus el, nimi+võimsus tehn, nimi+väärtus maj. Nimi+ (teosele) nime andnud: nimi+lugu, nimi+luuletus, nimi+tegelane. Vt ka nimel

.noomima <55:.noomida, noomin> ▪. Poiss sai laiskuse pärast isa käest v isalt noomida, isa noomis poissi

.nutma <59:.nutta, nutan> ▪. Puhkes mure pärast v murest nutma. Tihub, röögib nutta. Nuttis peatäie. Midagi pole parata, nuta või naera. Vaatepilt ajas, pani nutma. Nutab möödunud aegu taga. Välja nutma, parem: (end) tühjaks nutma, isu täis nutma

.näppama <67:näpata, .näppan> (pisut) varastama. Poiss näppas isa tagant v isalt sigarette

pere+mees. Läku talu peremees, vrd talu+peremees. Olen ise enda v iseenda peremees. Kes on majas peremees? Maja+peremees. Majas on peremehe+kätt tunda. Inimene on nookpaelussile peremeheks (peremeesorganismiks). biol: vahe+peremees; peremees+loom -looma, peremees+taim. Korteri+peremees, rendi+peremees, vana+peremees, noor+peremees, väike+peremees, peo+peremees. Ühe+päeva+peremees. Peremehe+sõna, peremehe+tunne, peremehe+õigus, peremehe+silm -silma, peremehe+ohjad mitm

plaan' <20:plaani, .plaani> ▪. Peab plaani abielluda v abiellumis+plaani. Tehti plaan, kuidas põgeneda = põgenemis+plaan. Mis sul plaanis on, mis plaanid sul on? mis sa kavatsed? Ajas mu plaanid luhta, sassi, nurja. Krundi plaan. Topograafiline plaan. Temaatiline plaan, parem: teema+plaan. Jäi taga+plaanile ka ülek. Suur+plaanis (filmitud) kaadrid = suur+plaani+kaadrid. Jüri on oma isa plaani (os) (moodi), annab täismehe plaani välja (väljanägemise, olemise). Satiirilises plaanis jutustus, parem: satiiriline jutustus. Käsitleb nähtust filosoofilises plaanis, parem: filosoofiliselt. Kosja+plaan, tuleviku+plaan, sõja+plaan, sala+plaan, kalender+plaan, päeva+plaan, tunni+plaan, rongi+plaan, sõidu+plaan, finants+plaan, tootmis+plaan, müügi+plaan, kirjastus+plaan; individuaal+plaan = ainu+plaan; linna+plaan, asendi+plaan, üld+plaan. Plaani+näitaja, plaani+ülesanne, plaani+kindel, plaani+pärane = plaani+kohane, plaani+väline

.põrkima <55:.põrkida, põrgin> kärkima. Isa põrgib laisa pojaga v laisa poja peale

rihm <22:rihma, .rihma> ▪. Isa andis poisile rihma (os ), poiss sai isa käest rihma (rihmaga peksa). Tuleb rihma pingutada ülek (kokkuhoidlik olla, väljaminekuid kärpida). Jalutus+rihm, kaela+rihm, kande+rihm, kella+rihm, kinnitus+rihm, ohutus+rihm, püksi+rihm, sedelga+rihm, õla+rihm, ülekande+rihm; nahk+rihm, present+rihm. Rihma+nahk, rihma+pannal. tehn: rihma+pinguti, rihma+ratas; rihm+ajam, rihm+ülekanne

sugulane <12:-lase> ▪. Mari on Jüri v Jürile v Jüriga sugulane. Tema ja Jüri on sugulased, parem kui nad on Jüriga sugulased. Need on mu isa poolt v isapoolsed, kauged v kaugelt sugulased. Ülenejad ja alanejad sugulased jur. Lähi+sugulane, vere+sugulane, hinge+sugulane, vaimu+sugulane. Sugulas+hing, sugulas+keel, sugulas+rahvas

tarvitsema <50> ▪. Isa ei tarvitse v isal ei tarvitse täna tööd teha. Homme ei tarvitse vara tõusta. Sul tarvitseb ainult öelda ja ma tulen

.välja .nutma, parem: (end) tühjaks .nutma, isu täis .nutma

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur