[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006

See sõnaraamat on vananenud ning sobib kasutamiseks vaid teadustöös.
Kehtivat keelenormi kajastab "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018"

Kasutusjuhend, kohanimevalimik jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

Leitud 65 artiklit

ise <40:enese ja .enda, ennast ja end, enesesse ja .endasse; mitm ise, eneste ja .en'di, .en'did, enestesse ja .en'disse> ▪. (Sa) ise oled loll. Teda ennast tuleks karistada. Mitmusevormides on mitmuslikkus toonitatud: Meie enda v meie endi mõtted. Vt ka enese, .enda

ise 1. omaette, eraldi, eri. Igal linnul ise laul. Igaüks teeb ise asja. Ise+asi = ise+lugu argi hoopis teine asi, ise+küsimus. Ise+külgne kolmnurk mat (küljepikkused on kõik erinevad). Ise+laadi = ise+laadne = ise+seltsi = ise+sorti = ise+värki omapärane, imelik

ise 2. iseenesest; iseseisvalt. Uks läks ise kinni. Oskas ise kohale tulla. Ise+majandamine, ise+mõtleja, ise+süttiv, ise+tasuvus, ise+tekkeline, ise+avaja fot, ise+laadur tehn, ise+viljastumine biol autogaamia, ise+helendav keha füüs, ise+karastuv teras tehn, ise+nakatumine = ise+nakatus med, ise+tolmlema bot. {Ise+päevitav kreem}→ pruunistuskreem

ise+asi vt ise 1.

ise+.enda, ise+enese <om; nim puudub . Käänamine vt .enda ja enese> ▪. Mõtleb ainult iseendale v iseenesele. Tegi seda iseenese v iseenda tarkusest. Vt ise, .enda, enese

ise+.endast+mõistetav (ise)enesestmõistetav. Iseendastmõistetavalt

ise+enesest ise, välise tõukejõuta, spontaanselt; tegelikult, õigupoolest. Jutt jooksis iseenesest. Ülesanne ei olnud iseenesest keeruline. Iseenesest(ki) mõista iseenesestmõistetavalt

ise+enesest+mõistetav loomulik, pikemata selge. Iseenesestmõistetavalt

ise+eneslik <19:-liku, -.likku> spontaanne, iseenesest tekkiv v toimuv

ise+finant.seerimine <12:-mise> maj enesefinantseerimine

ise+hakanu <8> isehakanud tegelane

ise+hakanud. Isehakanud rätsep, valitseja

ise+kallutaja <8> vmo kallur

ise+.keskine <12 ja 13:-se> omavaheline. Isekeskine seos

ise+.keskis omavahel. Sosistavad isekeskis

ise+kirjuti, parem: meerik

ise+ko.peeruv <8:-a> ▪. Isekopeeruv plankplangi, viirus

ise+laad'-laadierilaad, omapära

ise+.laadi. Iselaadi inimene

ise+leivaline omaette leivas (olija)

ise+.liikuv <8:-a>, parem: .liikur+

ise+loom-loomu› ▪. Elava iseloomuga v iseloomult elav poiss. Näitab iseloomu (tahet, visadust). Iseloomu+joon, iseloomu+omadus

ise+loomu+.kindel kindla iseloomuga. Iseloomukindlus

ise+loomulik eriomane. Saksa linnale iseloomulik arhitektuur

ise+loomustama <52> ▪. Iseloomustas sõpra kui ausat inimest. Iseloomustab teose tegelast käitumise kaudu. Lõuna-Eestit iseloomustavad kuplid Lõuna-Eestile on iseloomulikud kuplid

ise+loomustus <12:-e> ▪. Iseloomustus tegelase kohta v tegelase iseloomustus. Sai töökohast iseloomustuse

ise+loomutu <8> tahtejõuetu, nõrga iseloomuga

ise+meelik isemeelne

ise+meelitsema isemeelselt käituma

ise+.meelne jonnakas, kangekaelne. Isemeelselt. Isemeelsus

ise+.moodi. Igaüks sai isemoodi aru (erinevalt, eri viisi). Isemoodi käitumine (iseäralik)

ise+nimeline. Isenimelised murrud mat murrud, mille nimetajad on erinevad

ise+olemine. Rahvuse ja keele iseolemine

ise+oma omaenda. Nägin seda iseoma silmaga, katsusin iseoma käega

ise+pidi. Igaüks sai isepidi aru. Iga oks kasvab isepidi

ise+puhastus loodusprotsess, mille tulemusena keskkond vabaneb saastast

ise+.päine isemeelne

ise+päinis omaette, eraldi

ise+pärane omapärane, eripärane. Isepärasus

ise+regu.leeruv <8:-a> ▪. Isereguleeruv süsteem

ise+.seisev. Iseseisev riik, laps, otsus. Iseseisvalt

ise+.seisvuma <51> iseseisvaks saama. Iseseisvumine

ise+.seisvus <12 ja 13:-e> ▪. Riigi, mõtteviisi, majanduslik iseseisvus. Iseseisvus+püüe, iseseisvus+sõda

ise+.seisvusetu <8> ▪. Iseseisvusetus

ise+.seisvus+päev. Eesti iseseisvuspäev on 24. veebruar

ise+sugune. Isesugune tunne (omapärane). Igaüks sai isesuguse tüki (erisuguse)

ise+.teadev, ise+.teadlik uhke, tähtsust täis, väärikas. Iseteadvus = iseteadlikkus

ise+teenindama selvima

ise+teenindus selve, selvimine. Iseteenindus+kauplus, iseteenindus+pesula, iseteenindus+söökla selvekauplus, -pesula, -söökla

ise+teeninduslik selve-

ise+tegevus iseseisev, omaalgatuslik tegevus. Õpilase isetegevus. Kunstiline isetegevus vmo taidlus. Isetegevus+kontsert jt taidluskontsert jt

ise+tegevuslane <12:-lase> taidleja

ise+tegevuslik <19:-liku, -.likku> taidlus-

ise+.valdne omavoliline

ise+valitsus autokraatia, piiramatu ainuvalitsus. Isevalitsus+vastane. Isevalitseja. Isevalitsuslik kord

ise+.viisi. Kumbki käitus iseviisi

ise+vool vedeliku v puistaine liikumine oma raskuse mõjul; ülek stiihilisus. Asi arenes isevoolu teed v isevoolu

ise+.õppimine (juhenduseta). Iseõppija. Iseõppinu

ise+ärak <8:-u> iseäralik inimene

ise+äralik <19:-liku, -.likku> omapärane, kummaline; eriline. Iseäralik välimus. Midagi iseäralikku ei juhtunud. Iseäralikult. Iseäralikkus

ise+äraline <12:-lise> vmo eriline

ise+äranis eriti

ise+ärasus <12:-e> iseloomulik joon, eriline tunnus

ise+äratsema <50> omapäratsema, iseäralik olema

taas+ise+.seisvumine <12:-mise> ▪. 20. august on taasiseseisvumis+päev

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur