[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006

See sõnaraamat on vananenud ning sobib kasutamiseks vaid teadustöös.
Kehtivat keelenormi kajastab "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018"

Kasutusjuhend, kohanimevalimik jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

hommikune <12:-se> ▪. Hommikuse unega inimene. Sööb, võtab hommikust (hommikulist). Hommikust ööd hakkas sadama (vastu hommikut). Tere hommikust!, vrd argi: Tere hommikut! Vara+hommikune, täna+hommikune, kevad+hommikune

kesk+päev südapäev; ilmakaar, kus sellal asub päike. Hommikust sai keskpäev. Päike oli keskpäevas. Keskpäeva+päike, keskpäeva+tund kell 12, keskpäeva+joon astr, keskpäeva+lill bot. Keskpäevane päike, leitsak

.liikvel, .liikvele, .liikvelt. On hommikust peale liikvel. Läheb liikvele. Laseb kuuldusi liikvele. Vanad mündid kõrvaldati liikvelt. Liikvel+olek. Liikvele+laskmine, liikvele+panek

lüps <20:lüpsi, .lüpsi> ▪. Kurnab hommikust lüpsi v hommikuse lüpsi(+korra) piima. Lehma+lüps. Järel+lüps, käsitsi+lüps, masin+lüps, torusse+lüps. {Väljalüps}→ lüpsis. Lüpsi+aeg, lüpsi+lehm, lüpsi+masin, lüpsi+naine argi, lüpsi+oskus, lüpsi+periood, lüpsi+pink, lüpsi+plats, lüpsi+soe piim, lüpsi+võistlus

.pihta. Lõi pallile v palli pihta. Sai hoobi pihta. Hakkame tööga pihta. Ei saanud asjale pihta argi ei saanud asjast aru. Hommikust pihta sajab argi (alates, saadik). Tulise, pagana pihta! Pihta+andmine, pihta+saamine

rabama <50> ▪. Rabas malgaga rotti, roti järele. Rabab poisil turjast. Rabati rehte, rukkeid (löödi terade eraldamiseks vihke vastu seina v rabamispinki). Rabavad hommikust õhtuni (tööd teha). Rabas kõiki oma julgusega. Uudis rabas kui pikne, rabas jalust, olen uudisest rabatud. Rabamis+pink etn

tere. Tere hommikust, päevast, õhtust! argi: tere hommikut, õhtut! Tere tulemast näitusele! vmo: Tere! – Tere jumalime! Ebameeldivat üllatust väljendavad: Tere hommikust! Tere talv! tohoh, või veel

tua.let't <20:-leti, -.letti> (naiste pidulik) riietus; riietumine, välimuse korrastamine; klosett ja pesuruum. Kallites tualettides daamid. Teeb hommikust tualetti. Balli+tualett, õhtu+tualett. Tualett+ruum = tualett, tualett+laud, tualett+paber WC-paber, tualett+seep, parem: silmaseep, tualett+vesi. Tualett+tarbed = tualeti+tarbed

.uhtma <58:.uhta, uhan, .uhtis, .uhtev, uhetakse, uhetud> uhama, uhtuma (uhun); vihtuma. Uhab nõud kraani all üle. Puhtaks uhetud pesu. Poiss sai isa käest uhta. Hommikust õhtuni uheti tööd teha. Uhtis väsimatult tantsu. Välja, ära uhtma. Kullaliiva uhtjad

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur