[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006

.alla+.poole ▪. Laskub allapoole, asub allpool, tõuseb altpoolt ülespoole. Temperatuur langes nullist allapoole v allapoole nulli, püsis nullist allpool v allpool nulli. Sellest tuleb allpool juttu (järgnevalt). Jalg amputeeriti altpoolt põlve

.ette+.poole ▪. Istuge ettepoole (eesmistesse ridadesse). Jürist ettepoole tuli neli jooksjat. Koosoleku algus nihkub tunni võrra ettepoole. Vt ka ees+pool, eest+poolt

hilja+.poole argi kaunis hilja ▪. Lõpp oli hiljapoole sügisel

homo+loogiline, homo+.loogne <11:-.loogse> samalaadne, vastav ▪. Homoloog(ili)ne rida keem, biol. Homoloog(ili)sed elundid biol

.hoogne <8:.hoogsa, .hoogsat>

hoole <31:.hoolde, hoolet> hooldamine, hooldus; tehn hooldusvõte v -võtted ▪. Keele+hoole. Hoolde+tiim (nt suusatajal, rallisõitjal)

hoole+.kan'dja vmo hooldaja, hoolitseja

hoole+kanne ‹-.kande› hooldus ▪. Sotsiaal+hoolekanne sotsiaalhooldus. Hoolekande+asutus hooldusasutus

hoole+kogu kuratoorium, asutuse kollegiaalne juhtimis- v järelevalveorgan

hoole+kägu kevadhommikul esimest korda kuuldud kägu, kes ennustab terveks aastaks hoolt

koole <32:.koolme, koolet> ülepääsuks sobiv madal koht jões ▪. Jõe+koole, oja+koole. Koolme+koht = koole, koolme+rikas jõgi

kuhugi+.poole ▪. Ei oska kuhugipoole minna

kuhu+.poole ▪. Kuhupoole sa lähed? Kuhupoole teed see maja jääb?

.kus'kile+.poole kuskile, kusagile

looge <31:.looke, looget> käänak, kõverus ▪. Jõe+looge

maa+voole geol sulaveest läbiimbunud pinnase libisemine kallakul

.peale+.poole (millestki) ülespoole ▪. Tõstis altpoolt v seestpoolt pealepoole, asetseb pealpool, võttis pealtpoolt. Lennuk sõitis pealepoole, pealpool pilvi. Jalg amputeeriti pealtpoolt põlve

pooge <31:.pooke, pooget> pookimine ▪. Kaitse+pooge

poole vt .poolmed

.poole vt pool

poole+.aastane ▪. Pooleaastane laps. Pooleaastane leping pooleaastaleping

.poole+hoid ▪. Osutab mulle, tunneb minu vastu poolehoidu. Poolehoiu+avaldus. Poolehoidja

poole+.liitriline nimis ▪. Ostis palgapäeval pooleliitrilise

poole+.liitrine omds, nimis ▪. Ostis palgapäeval pooleliitrise viinapudeli v pooleliitrise

poole+sajas viiekümnes ▪. Kutse linna poolesajandale sünnipäevale

poole+teisene vt pool+teisene

poole+tera argi ▪. Andis, võttis talu pooletera peale, pooleterale, pooletera+rendile. Pooleteral talu

poole+terake, poole+teraline, poole+tera+mees aj poole viljasaagist rendiks tasunud renditalupoeg

poole+tuhandes viiesajas ▪. Peeti linna pooletuhandendat aastapäeva

pärast+.poole ▪. Räägime sellest pärastpoole. Pärast+poolne aeg sobib paremini

.roogne <11:.roogse> roost tehtud; roogu kasvanud ▪. Roogne lahekäär

sel'g+.roogne omds, nimis ▪. Selgroogsed loomad = selgroogsed

.siia+.poole vt siin+pool

.sinna+.poole ▪. Läheb üks pinumaale, teeb teinegi sinnapoole asja. Kas ta kartis ka? – Mitte sinnapoolegi. Sinnapoole jõge. Vt ka seal+pool

.sisse+.poole ▪. Uks avaneb sissepoole. Sissepoole pööratud pilk (endasse süüvinul). Sissepoole aeda. Vt ka sees+pool

soole+kepike van.t kolibakter med

sotsi.aal+.hooldus, sotsi.aal+hoole+kanne ‹-.kande› nende inimeste abistamine, kes ei tule enesega toime ▪. Sotsiaalhooldus+fond

taha+.poole ▪. Astuge tahapoole! Tool on tahapoole kaldu. Jäi teistest tahapoole

voole <31:.voole, voolet> voolamine ▪. Maa+voole geol

voole vt .voolmed 1., 2.

.välja+.poole, ka välja+.poole argi ▪. Jätab võtme väljapoole

üles+.poole ▪. Tõuseb altpoolt ülespoole. Ronis mööda puud ülespoole. Ülespoole trügija ka ülek. Läks mööda jõekallast ülespoole (ülemjooksu poole). Säärikud ulatuvad ülespoole põlvi. Temperatuur tõusis nullist ülespoole v ülespoole nulli. Vt ka ülal+pool