[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006

aja+loo+allikas ▪. Ainelised, keelelised, suulised, kirjalikud ajalooallikad

aja+loo+filo.soofia ajaloo kulgu ja ajalootunnetust käsitlev filosoofia haru

aja+loo+kirjutaja ajaloosündmuste kirjapanija, kroonik, kroonikakirjutaja

aja+loo+ratas ülek ▪. Püüab ajalooratast tagasi pöörata. Jäi ajaloorataste vahele

aja+loo+.teadus ▪. {Ajalooteaduste doktor}→ ajaloodoktor. Ajalooteadlane ajaloolane

bio+geo+.graafia teadus, mis uurib organismide levikut maakeral

bio+geo+tsö.noos biotsönoosi ja selle elupaiga eluta keskkonna looduslik kompleks

ehitus+geo+.loogia ▪. Ehitusgeoloog

geo+ Maa (omastavas), maa-, maakoore(-) ▪: geo+magnetism füüs maamagnetism, geo+morfoloogia geogr, geol teadus Maa pinnavormidest, geo+keemia maakoorekeemia, geol: geo+antiklinaal hiidkohr, geo+sünklinaal hiidvaond, geo+kronoloogia geoloogiline ajaarvamine

geo+botaanika taimekooslusi uuriv botaanika osa ▪. Geobotaanik

geo+botaaniline ▪. Geobotaaniline kaardistamine

geo+füüsika Maa füüsikalisi omadusi uuriv teadus ▪. Geofüüsika+rakett, geofüüsika+observatoorium. Geofüüsik

geo+füüsikaline ▪. Geofüüsikalised uuringud. {Geofüüsikaline aparaat}→ geofüüsikaaparaat

geo+.graafia maateadus ▪. Füüsiline geograafia, parem: loodus+geograafia. Majandus+geograafia, sotsiaal+geograafia, meditsiini+geograafia, keele+geograafia. Geograafia+atlas maakaardistik, geograafia+õpetaja. Geograaf

geo+graafiline ▪. Geograafiline pikkus, laius, asend, keskkond. {Geograafiline sfäär}→ maastikusfäär, {geograafiline kaart}→ maakaart, {geograafilised avastused}→ maadeavastused, {geograafiline nimi}→ kohanimi, {geograafiline punkt}→ koht. Füüsilis-geograafiline, parem: loodus+geograafiline

geo+loog geoloogia asjatundja; argi, ülek prügisorija

geo+.loogia teadus maakoore ehitusest ja ajaloost ▪. Ehitus+geoloogia, hüdro+geoloogia, kvaternaari+geoloogia, mere+geoloogia. Geoloogia+insener, geoloogia+muuseum, geoloogia+kogud

geo+loogiline ▪. Geoloogiline ajalugu, ajaarvamine, kaardistus. Geoloogilised sisejõud. {Geoloogiline luure}→ geoloogiline uuring, geoloogilised uuringud. Ehitus+geoloogiline, hüdro+geoloogiline

geo+.meetria matemaatika haru, mis uurib ruumilisi vahekordi ja vorme ▪. Analüütiline, kujutav, eukleidiline v Eukleidese geomeetria. Geomeeter geomeetria asjatundja

geo+meetriline ▪. Geomeetriline kujund, keskmine, ornament, optika kiirteoptika

geo+poliitika õpetus, mille järgi olulisi ühiskonna arengu määrajaid on geograafiline keskkond

geo+sfäärid [mitm] kontsentrilised kihid, millest koosneb Maa: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, vahevöö ja tuum

geo+termika <8> geol õpetus Maa sisesoojusest

geo+termiline ▪. Geotermiline energia, jõujaam

geo+tro.pism bot geosuundus, taimeosade kooldumine raskusjõu mõjul

geo+.tsentriline astr Maa-keskene, maakeskene ▪. Geotsentriline orbiit, maailmasüsteem

geo+tsent.rism astr õpetus, mis pidas Maad universumi keskuseks

gono+kokk ‹-koki› med gonorröapisik

goot' <20:goodi, .gooti> aj ▪. Idagermaani hõimud goodid. Ida+goodid, lääne+goodid

hoo ▪. Hoo, see oled sina!

hoo+aeg ▪. Suvine, talvine hooaeg = suve+hooaeg, talve+hooaeg. Teatri+hooaeg, jahi+hooaeg, kõrg+hooaeg. Hooaja+kaup, hooaja+leping, hooaja+töö, hooaja+tööline, hooaja+müüja, hooaja+müük

hoo+ajaline hooajal esinev, hooajaga seotud ▪. Hooajalised põllutööd

hoo+ajaliselt, parem: hoo+ajati, hoo+ajuti hooaegadel ▪. Mees töötas hooajati, hooajuti turbarabas

hoo+.võtmine, hoo+võtt ▪. Hoovõtu+rada, hoovõtu+nõlvak hoorada, -nõlvak

hüdro+geo+.loogia põhjavett uuriv geoloogia haru

ibe+soo viljatu soo

inim+geo+.graafia ▪. Inim- ja loodusgeograafia

kõrg+soo geogr raba

loo vt lood, loog, lugu

loo+.pealne lood, õhukese mullakihiga paepealne ala ▪. Loopealsel kasvab kadakas. Loopealne mets, taimestik loomets, -taimestik

madal+soo geogr madalas kohas paiknev soo ▪. Madalsoo+turvas

majandus+geo+.graafia ▪. Majandusgeograaf

mulla+geo+.graafia muldade paiknemise teadus

mõlema+soo+ nii mehele kui ka naisele sobiv(ad) ▪: mõlema+soo+jope, mõlema+soo+parfüüm, mõlema+soo+prillid, mõlema+soo+püksid, mõlema+soo+suurus

mõlema+soo+ihar biseksuaalne ▪. Mõlemasooiharus

noo ▪. Noo, või nii on lood! v Noo! Või nii on lood!

noo+sfäär tehnikaseadmed, rajatised ja inimtegevusest hõlmatud looduse osa

oma+soo+ihar homoseksuaalne ▪. Omasooiharus

oo ▪. Oo! Keda ma näen! v Oo, keda ma näen! Oo õnnetust!

oo+jaa ▪. Oojaa, muidugi!

oo+.loogia zool munateadus ▪. Ooloog munateadlane; linnumunade koguja

paleo+zoo+.loogia loomapaleontoloogia, väljasurnud loomorganisme uuriv teadus

roo <1> kreeka täht ρ

roo+kana van.t ruik zool

roo+pil'l etn (rahvapill); murdes pilliroog

.siirde+soo geogr madal- ja kõrgsoo vaheaste

soo ▪. Ah soo! Soo, nüüd oleme omadega sees!

soo <2:sohu ja .soosse> ▪. Mine soo peale v sohu ülek mine metsa, käi minema. Läks oma jutuga sohu ja rappa ülek (lootusetult segi). Madal+soo, siirde+soo, kõrg+soo raba. Muda+soo, mäda+soo. Soo+gaas, soo+järv, soo+kraav, soo+kuivendus, soo+maa, soo+maastik, soo+mets, soo+muld, soo+mänd ‹-männi›, soo+mätas, soo+mülgas, soo+saar, soo+sete, soo+sild, soo+teke, soo+vaim folkl, soo+äärne. bot: soo+sammal, eostaimed: soo+kold, soo+osi, soo+-sõnajalg, poolpõõsas: soo+pihl, rohttaimed: soo+alss, soo+kannike, soo+-kastehein, soo+kastik, soo+kerss, soo+-koeratubakas, soo+-kurereha, soo+-kuuskjalg, soo+käpp, soo+-lõosilm, soo+madar, soo+-neiuvaip, soo+nurmikas, soo+-nõianõges, soo+ohakas, soo+-pajulill, soo+-piimalill, soo+-piimputk, soo+-ristirohi, soo+-seahernes, soo+tulikas, soo+-tähthein, soo+võhk. zool soo+linnud: soo+kiur, soo+-loorkull, soo+part, soo+räts

soo vt sugu

soo+hein ▪. Soo+heina+maa

soo+jumikas bot (rohttaim)

soo+kail bot (põõsastaim)

soo+.kaitse+ala (looduse ja veerežiimi hoidmiseks)

soo+kas'k bot ▪. Sookaasik

soo+kurg zool

soo+maak, parem: soo+raud

soo+murakas bot mesimurakas argi

soo+mõiste loogika teisi, kitsamaid mõisteid (liigimõisteid) allutav mõiste

soo+palavik vmo malaaria med

soo+raja etn (soos käimiseks) ▪. Soorajade tallad punuti vitsraami sisse

soo+raud geol (rauamaak)

soo+rol'l soolisest kuuluvusest olenevad käitumine ja hoiakud

soo+taim ▪. Soo+taim+kate. Sootaimestik

soo+tald traktori ratta v roomiku laiend soos liikumiseks

soo+.teadus ▪. Sooteadlane

soo+tuluke virvatuli

soo+tunnus biol sugutunnus

soo+vahetus ▪. Soovahetus+operatsioon (millega vahetatakse sugu)

suve+hoo+aeg suvine hooaeg ▪. Teatri suvehooaeg

zoo <1> loomaaed

zoo+ looma, loom- ▪: zoo+faag lihasööja, loomtoiduline, zoo+geograafia loomageograafia, zoo+hügieen loomatervishoid, zoo+kauplus, zoo+plankton loomhõljum

zoo+.loogia loomateadus ▪. Zooloogia+muuseum, zooloogia+kogud. Zooloog

zoo+loogiline zooloogiaga seotud, looma-

zoo+mor.fism <20:-fismi, -.fismi> jumalaile looma kuju omistamine

zoo+.morfne <11:-.morfse> loomakujuline, loomataoline

{zoo+park} → looma+aed, zoo

zoo+tehnika loomakasvatusõpetus ▪. Zootehnik

teise+soo+ihar heteroseksuaalne ▪. Teisesooiharus

too ases <41:tolle, toda, tollesse ja .tosse, tolles ja tos, tollest ja tost, tollele, tollel ja tol, tollelt ja tolt, tolleks, tolleni, tollena, tolleta, tollega; mitm nood, nonde, noid, nondesse ja .noisse, nondes ja nois, nondest ja noist, nondele ja .noile, nondel ja noil, nondelt ja noilt, nondeks ja noiks, nondeni, nondena, nondeta, nondega . Lühemad vormid eeskätt rõhutus asendis> ▪. See maja on vanem kui too. Need (siin) on meie kohvrid, nood (seal) ei ole. Vargapoiss, too nurjatu. Tost pole midagi. Kes noilt küsinud on? Tol korral = too+kord. Tolle aja v tolle+aegsed kombed. argi: tolle+pärast = too+pärast sellepärast, seepärast

too+kord siis, tol korral ▪. Tookord katse ebaõnnestus, seekord peab õnnestuma

too+.kordne ▪. Tookordsed arusaamad

too+sama <41 + 3:tolle+sama, toda+sama; nood+samad> ▪. Räägib tollestsamast v tostsamast, millest eilegi. Nondessamades v noissamus kohtades käisime meiegi

too+samane <41 + 13:tolle+samase, toda+samast; nood+samased>, too+samune <41 + 13:tolle+samuse, toda+samust; nood+samused> argi toosama, too