[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006

ao+.valge, ao+.valgus koiduvalgus ▪. Lahkus aovalgel, aovalges v esimese aovalgega. Aknast immitseb aovalgust. Vt ka agu

bio+geo+.graafia teadus, mis uurib organismide levikut maakeral

bio+geo+tsö.noos biotsönoosi ja selle elupaiga eluta keskkonna looduslik kompleks

do <1:do, do’d, .do’sse, .do’de, .do’sid, .do’desse> muus c, esimese alusheli silpnimi ▪. Vrd Do-mažoor ja do-minoor; do-diees

ego <3> mina

ego+tsentrik <8:-u> minakeskene inimene

ego+.tsentriline minakesk(e)ne, end maailma nabaks pidav

ego+.tsentrilisus <15:-e>, ego+tsent.rism minakeskesus

ehitus+geo+.loogia ▪. Ehitusgeoloog

eo ipso ld just seeläbi, iseenesest

G, g, g-täht; nimi: gee <1: g ja gee, g-d ja geed>; muus sol <1: g, g’d, .g’sse, .g’de, .g’sid, .g’desse> ▪. Vrd G-duur Sol-mažoor ja g-moll sol-minoor, g-võti

geo+ Maa (omastavas), maa-, maakoore(-) ▪: geo+magnetism füüs maamagnetism, geo+morfoloogia geogr, geol teadus Maa pinnavormidest, geo+keemia maakoorekeemia, geol: geo+antiklinaal hiidkohr, geo+sünklinaal hiidvaond, geo+kronoloogia geoloogiline ajaarvamine

geo+botaanika taimekooslusi uuriv botaanika osa ▪. Geobotaanik

geo+botaaniline ▪. Geobotaaniline kaardistamine

geo+füüsika Maa füüsikalisi omadusi uuriv teadus ▪. Geofüüsika+rakett, geofüüsika+observatoorium. Geofüüsik

geo+füüsikaline ▪. Geofüüsikalised uuringud. {Geofüüsikaline aparaat}→ geofüüsikaaparaat

geo+.graafia maateadus ▪. Füüsiline geograafia, parem: loodus+geograafia. Majandus+geograafia, sotsiaal+geograafia, meditsiini+geograafia, keele+geograafia. Geograafia+atlas maakaardistik, geograafia+õpetaja. Geograaf

geo+graafiline ▪. Geograafiline pikkus, laius, asend, keskkond. {Geograafiline sfäär}→ maastikusfäär, {geograafiline kaart}→ maakaart, {geograafilised avastused}→ maadeavastused, {geograafiline nimi}→ kohanimi, {geograafiline punkt}→ koht. Füüsilis-geograafiline, parem: loodus+geograafiline

geo+loog geoloogia asjatundja; argi, ülek prügisorija

geo+.loogia teadus maakoore ehitusest ja ajaloost ▪. Ehitus+geoloogia, hüdro+geoloogia, kvaternaari+geoloogia, mere+geoloogia. Geoloogia+insener, geoloogia+muuseum, geoloogia+kogud

geo+loogiline ▪. Geoloogiline ajalugu, ajaarvamine, kaardistus. Geoloogilised sisejõud. {Geoloogiline luure}→ geoloogiline uuring, geoloogilised uuringud. Ehitus+geoloogiline, hüdro+geoloogiline

geo+.meetria matemaatika haru, mis uurib ruumilisi vahekordi ja vorme ▪. Analüütiline, kujutav, eukleidiline v Eukleidese geomeetria. Geomeeter geomeetria asjatundja

geo+meetriline ▪. Geomeetriline kujund, keskmine, ornament, optika kiirteoptika

geo+poliitika õpetus, mille järgi olulisi ühiskonna arengu määrajaid on geograafiline keskkond

geo+sfäärid [mitm] kontsentrilised kihid, millest koosneb Maa: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, vahevöö ja tuum

geo+termika <8> geol õpetus Maa sisesoojusest

geo+termiline ▪. Geotermiline energia, jõujaam

geo+tro.pism bot geosuundus, taimeosade kooldumine raskusjõu mõjul

geo+.tsentriline astr Maa-keskene, maakeskene ▪. Geotsentriline orbiit, maailmasüsteem

geo+tsent.rism astr õpetus, mis pidas Maad universumi keskuseks

hüdro+geo+.loogia põhjavett uuriv geoloogia haru

inim+geo+.graafia ▪. Inim- ja loodusgeograafia

ko+artikulatsi.oon keel naaberhääliku mõju mingi hääliku artikulatsioonile

ko+eksis.teerima samal ajal kõrvu eksisteerima

ko+eksis.tents koeksisteerimine

ko+polü.meer keem mitme lähteaine ühisel polümeerimisel saadav aine

majandus+geo+.graafia ▪. Majandusgeograaf

mulla+geo+.graafia muldade paiknemise teadus

no ▪. No on lugu!

no+jaa, no+jah

no+neh argi nojah

no+noh ▪. Nonoh, kuhu nüüd?

O, o, o-täht; nimi: oo <1: o ja oo, o-d ja ood> ▪. Laps on Marile a ja o (kõige tähtsam)

oo ▪. Oo! Keda ma näen! v Oo, keda ma näen! Oo õnnetust!

oo+jaa ▪. Oojaa, muidugi!

oo+.loogia zool munateadus ▪. Ooloog munateadlane; linnumunade koguja

tae kwon do, taekwondo korea maadlus ja võitluskunst