[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006

See sõnaraamat on vananenud ning sobib kasutamiseks vaid teadustöös.
Kehtivat keelenormi kajastab "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018"

Kasutusjuhend, kohanimevalimik jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

all. Laua all. Kuuri all kuurialuses. Põld on rukki all. Aparaat on voolu all. Mees on eeluurimise all. Oli kõva auru all oli tublisti purjus. Elas võõra nime all. Laev sõidab Kanada lipu all. Töötas onu käe all (juhatusel). Rääkis mulle, minuga nelja silma all. All orus. Kastil pole põhja all. Ulu+all varjul. All+ alumine, ala-, vastand ülemine, üla-: all+korrus, all+kõht, all+nurk, all+osa, all+äär; -alune: all+jää, all+maa, all+vee, all+tuule; suuremale alluv väiksem, alam-, ala-: all+asutus, all+ettevõte, all+organisatsioon, all+osakond, all+komisjon, all+rentnik, all+tüüp. Vt ka .alla, alt

äär <30:ääre, äärt> ▪. Läks põllu, sõidutee äärt mööda. Hukatuse äärel. Ei otsa ega äärt. Kirjutas mitu lehte äärest ääreni täis. Piim kees üle ääre. Kallas klaasid ääreni, äärest saadik täis. Laia äärega kübar. Metsa+äär, taeva+äär, seina+äär. Jalgpallis: parem+äär, vasak+äär. All+äär, ees+äär, kleidi+äär, narmas+äär. Ääre+ala, ääre+kant (nt kleidil), ääre+kiri = ääre+muster (nt kampsunil, rätikul), ääre+kivi, ääre+kohtunik (nt vehklemises), ääre+laud, ääre+pits, ääre+vits etn (puunõul), ääre+õmblus, ääre+poolne, ääre+pealne

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur