[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006

alla it muus kombel, viisil

.alla ▪. Laua alla. Kuuri alla kuurialusesse. Põld läks rukki alla. Mees anti kohtu alla. Jäi rongi alla. Valu lõi rinde alla. Paneb kogu raha raamatute alla ostab kogu raha eest raamatuid. Võtab söögi alla pitsi (viina). Mari sai tanu alla (mehele). Vaata midagi hamba alla (süüa). Hõõrub juhtunut nina alla. Tallab teised jalge alla. Kann maksis alla saja krooni. Kast kaalub alla kahesaja kilogrammi. Tules hävis alla saja hektari metsa (kahju ei peeta eriti suureks), vrd Tules hävis ligi sada hektarit metsa (kahju peetakse suureks). Keeta {mitte alla 10 minuti}→ vähemalt 10 minutit. Kasvult alla keskmise v alla keskmist kasvu. Alla neljakümnesed v neljakümne mehed. Seelik on alla põlve. Alla orgu. Lõi kastile põhja alla. Kolis ülalt alla. Sõitis jõge mööda alla v alla+jõge, alla+vett v alla+voolu. Järv lasti alla (kuivaks v alandati veepinda). Hinnad läksid alla (odavamaks). Tase läks alla (kehvemaks). Üles-alla. Ulu+alla (varjule). Alla+külv põllum, alla+iste ‹-.iste› sport, alla+kusija, alla+sõit, alla+minek, alla+helikiirus, vastand ülehelikiirus, alla+ajamine, alla+kukkumine. Vt ka all, alt ja eraldi artiklitena esitatud .alla-verbid

.alla .andma alistuma; maha, alla jääma ▪. Vaenlane andis alla. Annab kiusatusele alla. Poeg ei anna pikkuselt v pikkuse poolest isale alla. Alla+andmine

.alla+.heitlik alistuv, sõnakuulelik, alandlik ▪. Allaheitliku loomuga naine. Allaheitlikult. Allaheitlikkus

.alla .hindama ▪. Seismajäänud kaubad hinnati alla. Alla hinnatud = alla+hinnatud kaubad. Alla+hindamine, alla+hindlus

.alla+jõge pärijõge, jõge mööda alla, pärivett ▪. Sõuab allajõge. Linnast kümme kilomeetrit allajõge

.alla .jätma argi hinda alandama ▪. Nelisada krooni – alla ei jäta. Jätab hinda v hinnast alla. Alla+jätmine

.alla .jääma nõrgemaks v kaotajaks osutuma ▪. Jäi võitluses vaenlasele alla. Alla+jäänu kaotaja. Alla+jäämine kaotus

.alla kirjutama ▪. Kirjutab avaldusele alla. Alla kirjutatud = alla+kirjutatud leping. Lepingu v lepingule alla+kirjutamine. Alla+kirjutanu

.alla kriipsutama kriipsu alla tõmbama; ei soovita tähenduses: esile tõstma, toonitama, rõhutama ▪. Kriipsutab vead alla. Kõneleja {kriipsutas alla}→ tõstis esile v rõhutas v toonitas koostöö tähtsust. Alla+kriipsutus

.alla+käik allapidi minek, langus, mandumine ▪. Vaimne, moraalne, majanduslik allakäik

.alla .käima tasemelt viletsaks minema, manduma ▪. Kunst on alla käinud. Alla käinud = alla+käinud naine. Alla+käimine

.alla+mäge mäest alla, pärimäge, vastand ülesmäge; ülek halvema poole ▪. Tee, elu, õppimine läheb allamäge

.alla+panu põllum nt põhk, turvas

.alla+pidi alaspidi ▪. Nahkhiir magab pea allapidi

.alla+.poole ▪. Laskub allapoole, asub allpool, tõuseb altpoolt ülespoole. Temperatuur langes nullist allapoole v allapoole nulli, püsis nullist allpool v allpool nulli. Sellest tuleb allpool juttu (järgnevalt). Jalg amputeeriti altpoolt põlve

.alla+tuule, .alla+tuult pärituult. Vastand vastutuult ▪. Pööras näo allatuule v allatuult. Vrd all+tuule

.alla .vanduma alistuma ▪. Vannub eluraskustele alla. Alla+vandumine

.alla+vett, .alla+.voolu pärivett, pärivoolu. Vastand vastuvett, -voolu ▪. Linnast kilomeeter allavett v allavoolu

.alla .võtma ▪. Poole maast võtab enda alla teravili. Võtab tee jalge alla (asub teele). Hinne võeti alla. Võttis kaalust alla. Alla+võtmine

ulu+.alla vt ulu+all