[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006

See sõnaraamat on vananenud ning sobib kasutamiseks vaid teadustöös.
Kehtivat keelenormi kajastab "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018"

Kasutusjuhend, kohanimevalimik jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

Leitud 100 artiklit

abi+elu+.ette+panek. Jüri tegi Marile abieluettepaneku. Mari lükkas abieluettepaneku tagasi

ae. Mari, ae, kus sa oled?

ais <25:aisa, .aisa; .aisu ja .aisasid> ▪. Vankri, ree aisad. Voki, kiige aisad. Pani hobuse aiste vahele. Mari mees lööb naabrinaisega üle+aisa v alt+aisa, mees on Maril üle+aisa+lööja ülek (abielurikkuja). Lohistus+aisad mitm etn (koormaveoks). Aisa+hobune (mitmikrakendis), aisa+kell, aisa+putk konkstupp aisapära otsas, aisa+rihm

akti.niidia <8> bot (puitliaan). Aktiniidia mari kiivi

.alla. Laua alla. Kuuri alla kuurialusesse. Põld läks rukki alla. Mees anti kohtu alla. Jäi rongi alla. Valu lõi rinde alla. Paneb kogu raha raamatute alla ostab kogu raha eest raamatuid. Võtab söögi alla pitsi (viina). Mari sai tanu alla (mehele). Vaata midagi hamba alla (süüa). Hõõrub juhtunut nina alla. Tallab teised jalge alla. Kann maksis alla saja krooni. Kast kaalub alla kahesaja kilogrammi. Tules hävis alla saja hektari metsa (kahju ei peeta eriti suureks), vrd Tules hävis ligi sada hektarit metsa (kahju peetakse suureks). Keeta {mitte alla 10 minuti}→ vähemalt 10 minutit. Kasvult alla keskmise v alla keskmist kasvu. Alla neljakümnesed v neljakümne mehed. Seelik on alla põlve. Alla orgu. Lõi kastile põhja alla. Kolis ülalt alla. Sõitis jõge mööda alla v alla+jõge, alla+vett v alla+voolu. Järv lasti alla (kuivaks v alandati veepinda). Hinnad läksid alla (odavamaks). Tase läks alla (kehvemaks). Üles-alla. Ulu+alla (varjule). Alla+külv põllum, alla+iste -.istesport, alla+kusija, alla+sõit, alla+minek, alla+helikiirus, vastand ülehelikiirus, alla+ajamine, alla+kukkumine. Vt ka all, alt ja eraldi artiklitena esitatud .alla-verbid

.altar <9:-i> püha laud kirikus; ohverduskoht. Õpetaja astub altarisse, on altaris. Altaril põleb küünal. Põlvitab altari ees. Jüri viis Mari altari ette (viis laulatama, võttis naiseks). Ohverdas, tõi oma elu teaduse altarile ülek. Tiib+altar, kapp+altar, kodu+altar, barokk+altar. Ohvri+altar. Altari+esine, altari+kapp -kapi, altari+lina, altari+maal = altari+pilt, altari+ruum

(.)ammugi. Töö on ammugi valmis (juba ammu). Ei tunne ma Marit, ammugi Mari ema (veel vähem)

an'ti.paatia <8> vastumeelsus. Vastand sümpaatia. Mari tunneb Jüri vastu antipaatiat. Igaühel oma sümpaatiad ja antipaatiad

.arvama <67:arvata, .arvan> ▪. Mis sa eilsest filmist arvad? Arvab lõunaks tagasi jõudvat. Minu arvates igav raamat (meelest). Volikiri kehtib kuus kuud, arvates selle tegemise päevast. Tee, kuidas (heaks) arvad. Jüri arvas neljapäeval kosja sõita vmo (plaanitses). Arvas paremaks lahkuda. Arvab endast liiga palju. Mind arvati toimkonda. Kõik tulid, Mari välja arvatud. Vt ka heaks, .juurde, maha, ära .arvama

eelistama <52; mida millele> (midagi millestki) paremaks pidama. Mari eelistab Marti Jürile

ei. Kas ei või jaa? Ei söö {ja ei, ning ei}→ ega joo. Ei Jüri ega Mari pidanud tõenäoliseks, et .. Kas sa torti ei taha? – Miks ei taha, tahan küll. {Mida ma ka ei tee}→ mida ma ka teen v ükskõik, mida ma teen, ikka ei ole hea. Annaks ei tea mis, et tööd saada. Ei iial mitte iial. Ei-sõna

esi+mees. Ühistu esimeheks valiti Mari Järv, ase+esimeheks Jüri Jõgi. Linnakohtu esimees

esma+pilk. Mari meeldis Jürile esmapilgust. Esmapilgul esimesel pilgul, esiotsa

et. Mari ütles, et ei tule täna. Jüri {ütles, et Mart tahab, et}→ ütles Mardi tahtvat, et tuleksime homme. Ühendsidesõnus: ainult et, ilma et, kui et, nii et, olgugi et, seda enam et, selle asemel et selmet, sellepärast et, sest et. Et susi teda sööks! söögu teda susi! Vesi on vaata et rinnuni (peagu rinnuni)

.ette panema. Vanaema pani prillid ette. Lapsed panevad üksteisele mõistatusi ette (esitavad). Pani ette kiiresti tagasi sõita. Jüri {paneb Marile ette kinno minna}→ kutsub Mari kinno

.hõikama <67:hõigata, .hõikan> ▪. Jüri ja Mari hõigati kantslist maha Jüri ja Mari abiellumissoovist on kirikus ametlikult teatatud

igavesti. Keegi ei ela igavesti. Mälestus jääb igavesti kestma (igaveseks). Igavesti sinu Mari. Räägib igavesti üht ja sama (alalõpmata). Igavesti ilus pilt argi (väga ilus)

jaa-sõna nõusolek, eriti abiellumiseks. Mari on Jürile oma jaa-sõna andnud, öelnud

jagama <50> ▪. Jagas õuna pooleks, marjad viide hunnikusse. Jaga kaheksa neljaga! Mari jagas kommid teistele. Kuningas jagas riigi poegade vahel. Jüri jagas tuba noorema vennaga. Jagan teie leina. Sel poisil pea jagab argi. Ei mina jaga keemiast midagi, ma ei jaga keemiat argi (ei saa aru). Jagavad puid ja maid ülek jagelevad, klaarivad vahekordi

jahukas <8:-ka, -kat> pehme ja mure. Jahukas kartul, mari. Jahukus

järele. Jõudis sõbrale järele. Targem annab järele. Tegi isa allkirja järele. Vaata järele, kes tuli. Asusin Mari järele järjekorda. Saada poeg arsti järele. Vajadus vitamiinide järele vitamiinivajadus. Küsi venna tervise järele. Aed lõhnab sirelite järele. Aiatöö on mulle meele järele. Pane kannud oma käe järele. Tagant+järele. Järele proovitud = järele+proovitud abinõud. Järele+ahvimine, järele+aimamine, järele+tegemine; järele+jõudmine, järele+proovimine, järele+trükk. Järele+kiitja, järele+kuulaja. Järele+kaalutult, vastand järele kaalumata, järelekaalumatult. Järele+mõeldult, vastand järele mõtlemata, järelemõtlematult. Vt ka eraldi artiklitena esitatud järele-verbid

jää+purikas. Katuseräästas tilguvad jääpurikad. Mari oli Jüri vastu külm kui jääpurikas

kahe+kõne dialoog. Jüri ja Mari kahekõne, kahekõne Jüri ja Mari vahel

karu+ohakas bot, ka ülek. Mari on igavene karuohakas

kihl <22:kihla, .kihla> pant, pantlepe; mitm: kihlus; peiu kingitused mõrsjale. Vedas vennaga pudeli veini peale kihla. Mari võttis Jüri kihlad vastu, ei võtnud kihlu, kihlasid vastu. Kihla+kaart, kihla+kink -kingi, kihla+sõrmus

.kihluma <51> ▪. Jüri ja Mari kihlusid. Mari kihlus Jüriga. Jüri kihlus Mariga

kirja+vahetus. Astus kolleegiga kirjavahetusse, pidas temaga kirjavahetust. Jüri ja Mari on kirjavahetuses, Jüri on Mariga kirjavahetuses, Jüril on Mariga kirjavahetus. Asutuste kirjavahetus säilitatakse. Era+kirjavahetus

kodu <3:koju ja kodusse (ja koduargi), kodus (ja koduargi), kodunt ja kodust (ja .kottuargi)> ▪. Rajas v lõi oma kodu maale. Mets on paljude loomade kodu. Meremeeste kodu (öömaja). Teised läksid kinno, Mari jäi kodu hoidma. Tuli koolivaheajaks koju käima. Peab kodust lugu, vrd läks kodust v kodunt ära v kottu ära argi. Tundke end nagu kodus (vabalt, mugavalt). Ta on nii matemaatikas kui ka keeltes kodus ülek. Isa+kodu, lapsepõlve+kodu, linna+kodu, päris+kodu, vanemate+kodu. Alg+kodu, ürg+kodu. Laste+kodu, vanade+kodu, hoolde+kodu, puhke+kodu, päeva+kodu, turva+kodu. Kodu+aed, kodu+apteek, kodu+baar alkoholjookide kapp v riiul, kodu+kleit, kodu+sisustus, kodu+ümbrus. Kodu+kirjand, kodu+töö, kodu+keemia, kodu+keel, kodu+murre. Kodu+kant, kodu+koht = kodu+paik, kodu+küla, kodu+linn, kodu+maja, kodu+muld, kodu+saar, kodu+sadam. Kodu+perenaine, kodu+abiline, kodu+põetaja. Kodu+kasvatatud tubakas (omakasvatatud), kodu+villane riie, kodu+vein, kodu+õlu. Kodu+lähedane kool, kodu+kultuur, kodu+majandus vmo kodundus, kodu+rahvas kodused. Kodu+armastus, kodu+rahu, kodu+tunne. Kodu+arest. Kodu+oblikas bot. Kodu+jänes küülik. zool: kodu+hiir -hiire, kodu+kakk, kodu+kass, kodu+kits, kodu+rott, kodu+veis, kodu+varblane. Kodu+igatsus = koju+igatsus. Kodus+istuja (käib vähe väljas). Vt ka koju

.kokku .leppima. Leppisid omavahel kõiges kokku. Hinna suhtes, parem: hinnas ei ole veel kokku lepitud. Jüri ja Mari leppisid kokku kohtuda kell kuus. Tuleb kokku lepitud = kokku+lepitud ajal

komistama <52> ▪. Komistas mätta otsa v mättale, millegi vastu. Keel komistas võõraid sõnu öeldes. Et Mari küll selle mehe otsa komistas argi (selle mehega kokku sattus)

kooli+tee. Mari alustab kooliteed, võtab koolitee jalge alla, Maril on koolitee jalge all Mari hakkab koolis käima

korv <20:korvi, .korvi> ▪. Korv v korvi+täis õunu. Lapsevankri korv. Mängib korvi argi (korvpalli). Viskas kolm korvi järjest. Kutsus neidu tantsule, kuid sai korvi (eitava vastuse). Mari andis kosilasele korvi. Kartuli+korv, ostu+korv, paberi+korv; suu+korv. Laast+korv, traat+korv, õlg+korv. Heina+korv, külg+korv, masti+korv. Rinna+korv. Korvpallis: ava+korv, vastu+korv; korvi+laud, korvi+rõngas, korvi+kütt ülek. Korvi+paju argi vitspaju bot, korvi+punuja. Korv+mööbel, korv+pudel, korv+regi, korv+õisik bot

.kuigi. Raha ei ole kuigi palju. Mari ei tulnud kaasa, kuigi kutsuti

.kuuldus <12 ja 13:-e> kuulujutt. Levivad v liiguvad v käivad kuuldused Mari abiellumisest v kuuldused, et Mari abiellub, on abiellunud. Vale+kuuldus

kõlakas <8:-ka, -kat> kõlav hoop; argi kuulujutt. Sai kõlaka vastu pead. Käivad kõlakad, et Jüri ja Mari on lahku läinud

laulatama <52> kiriklikult abiellu õnnistama. Jüri ja Mari laulatati paari, laulatati meheks ja naiseks. Minu laulatatud mees. On tööga, töö külge laulatatud ülek on töö küljes kinni

lina+pea. Linapeaga plika (linajuustega). Kaks linapead poissi. Mari on kena linapea

lips <20:lipsu, .lipsu> kaelaside; lipsunöör; liistak; lipsjas asi, nt piibupits. Paneb lipsu ette. Tal on lips läbi ülek ta on omadega läbi. Rätikunurgad löövad tuules lipsu (III v) (lipendavad). Jüri lööb Mariga lipsu (kurameerib). Jüri käib Mari juures lipsul murdes (ehal). Kiisu+lips argi = kiki+lips argi = rist+lips. Õnge+lips. Piibu+lips. Kartuli+lips kartulilõik. Om-ga: lipsu+nõel, lipsu+sõlm

.looma <49:.luua (.luues), loon (loome ..), lõin (lõime, lõite), lõi, loogu, loov om.loova, loonud nimis.loonu, luuakse, .loodud> ▪. Jüri ja Mari on teineteisele loodud. Mari on loodud õpetaja, nagu õpetajaks loodud. Loodi uus selts. Loob kangast. Loob kinda üles, loob silmad vardale. (Uus) kuu loodi vihmaga, vihma sisse. Rukis loob pead

lubama <50> ▪. Jüri lubas Mari ära võtta. Lubage mind mööda! Seadus ei luba puskarit ajada. Rahakott ei luba autot osta. Lubab endale tüki torti. Lubatav ja lubamatu

.lummama <67:lummata, .lumman> (ära) nõiduma, meeli segama. Mao pilk lummab lindu. Jüri on Mari ilust lummatud

lõbu <3> ▪. Lastel on lõbu laialt. Reisib lõbu pärast, oma lõbuks. Mari on lõbudele aldis = lõbu+aldis. Era+lõbu, silma+lõbu, talve+lõbu. Lõbu+asi, lõbu+himu, lõbu+himuline, lõbu+janu = lõbu+nälg, lõbu+januline, lõbu+naine = lõbu+tüdruk, lõbu+reis -reisi, lõbu+reisija, lõbu+sõit, lõbu+sõitja, lõbu+lend, lõbu+lendaja

lõõg <24:lõa, .lõõga; .lõõgu ja .lõõgasid> ohelik, kütke; ülek mõõt. Paneb pulli lõõga, pull on lõas. Veab lehma lõõga pidi v lõõga+pidi laudast välja. ülek: Mari heitis Jürile lõa sarvi, Jüri laseb Maril end lõa otsas vedada. Tõmbab end lõõga poob end üles. Lõõg saab täis (mõõt). Lõas+pidamine

maha kuulutama. Jüri ja Mari on kantslist maha kuulutatud Jüri ja Mari abiellumissoovist on kirikus ametlikult teatatud. Maha+kuulutus

.meeldivus <12:-e> meeldimisvõime. Mari polnud oma meeldivuses kindel. Eba+meeldivus

<kelle> meelest arust. Mari on Jüri meelest ilus tüdruk

mees <30:mehe, meest, mehesse; meeste, mehi, meestesse ja mehisse> ▪. Kust(poolt) mehi olete? Mari läks noorelt mehele, on ammu mehel. Nagu üks mees kõik korraga, ühel meelel. Kogu varandus on mehele pandud ülek (läbi). Ole meheks aitäh! Peig+mees, poiss+mees, naise+mees = abielu+mees, lesk+mees. Ameti+mees, aida+mees, esi+mees, kala+mees, kaup+mees, koja+mees, pere+mees, põllu+mees. Vikati+mees ka ülek surm. Asja+mees, au+mees, elu+mees, härras+mees, mustakuue+mees ülek. Käli+mees, väi+mees väi. Lööma+mees, saama+mees. Noor+mees, vana+mees, suur+mees, väike+mees, täitsa+mees. Mehe+hakatis, mehe+juurikas, mehe+kolakas, mehe+mürakas, mehe+näss, mehe+volask. Mehe+jõud. Mehe+jämedune, mehe+kõrgune, mehe+pikkune, mehe+vääriline = mehe+väärne. Meeste+jalatsid, meeste+pesu, meeste+mantel, meeste+saun, meeste+töö, meeste+vaheline, meeste+vihkaja. Mees+isik, mees+kodanik, mees+laulja, mees+õpetaja, mees+pere; sport: mees+paarismäng, mees+üksikmäng. Vrd mees+juuksur mees juuksurina ja meeste+juuksur. Mehele+panek, mehele+saamine

naine <12:naise, naist, naisesse, naiste, .naisi, naistesse ja naisisse> ▪. Vaatab naisi, tunneb naiste vastu huvi, ajab naisi taga. Läks naistesse, käis naistes argi. Võttis naise, võttis Mari naiseks, lahutas naisest. Avalik naine = lõbu+naine. Abielu+naine = mehe+naine, lesk+naine, liig+naine, mustlas+naine, naabri+naine, nurga+naine, nutu+naine, pere+naine, pesu+naine, talu+naine, venna+naine, äri+naine. Naise+hakatis, naise+lipakas halv, naise+raasuke. Naise+nimi, naise+piim emapiim, naise+poolne sugulane, naise+rööv, naise+vanemad. Naiste+ajakiri, naiste+kaubad, naiste+pesu, naiste+saun, naiste+töö, naiste+vaheline, naiste+haigus med. Naiste+arg mees, naiste+vihkaja. Naiste+arst günekoloog, naiste+juuksur, naiste+rätsep, vrd nais+arst, nais+juuksur, nais+rätsep. bot: naiste+nõges, naiste+puna, naiste+sõnajalg

.naituma <51> abielluma. Jüri naitus Mariga, Mari Jüriga. Jüri ja Mari naitusid

nugris <34:.nukri, nugrist> agar, hakkaja. Kiidab nukreid abilisi. Jüri on nukrim õppima kui Mari. Nukrilt

.nöökima <55:.nöökida, nöögin> pilkama, kiusama. Jüri(t) nöögiti Mari pärast v Mariga. Saatus nöögib

ohakane <12:-se> ohakaid täis; ülek: kuri, tõrjuv; raske. Ohakane väli. Mari on Jüri vastu ohakane. Orjapõli ohakane (rahvaluules)

oma <3:omi ja omasid> ▪. Ostis omale auto (enesele). Igaühel on (oma) mured (rõhutatud on mured), vrd igaühel on omad mured (rõhutatud on omad). Ajab töö ajal omi asju. Ei saa omaski kodus rahu. Iga asi omal ajal. Omal ajal oli ta kuulus (kunagi). Kutsume kõik {meie sõbrad}→ oma sõbrad. Kas ta kannab sinu kotti või enda oma? Mari sai Jüri omaks. Töö on talle omaks saanud (tuttavaks, omaseks). Võttis süü omaks. Siin on kõik omad (inimesed) v oma+inimesed. On omadega valmis, mäel, läbi, sees. Sõita on oma viis kilomeetrit (umbes). Oma+ealine, oma+keelne, oma+laadiline = oma+laadne, oma+maine, oma+sarnane, oma+sugune = oma+taoline, oma+suurune. Oma+abi enese aitamine, oma+kohus -.kohtu, oma+kandi+mees = oma+nurga+mees, oma+pinge tehn, oma+sagedus el, oma+tulu maj, oma+vastutus. Oma+kasvatatud kodukasvatatud, oma+kootud kodukootud, oma+tehtud kodutehtud. Süü omaks+võtmine = omaks+võtt. Vt ka omast käest, omast peast

.paari. Panin sokid paari. Jüri ja Mari läksid, heitsid, pandi paari v Jüri läks, heitis, pandi Mariga paari. Ei ole mind selle taluga paari pandud (igaveseks seotud). Paari+hakkamine = paari+minek, paari+panek

paljas <33:.palja, paljast> ▪. Kooris v võttis enda paljaks. Paljas kui porgand = porgand+paljas. Paljaste säärtega = palja+sääreline. Käib palja+sääri v palja sääri. Paljad kased (raagus). Paljas tõde (ilustamata). Mari varastati, põles paljaks (vaeseks, varatuks). Paljas kui püksinööp. Sõi paljast liha. Pääses palja ehmatusega (ainult). Seda näeb palja silmagagi. Puru+paljas = puu+paljas ülek täiesti paljas, tühi+paljas tühine, pool+paljas = palja+võitu. Palja+sõnaline üldsõnaline

paluma <50> ▪. Palub jumalakeeli, (kogu v kõigest) südamest. Palub emalt v ema käest luba. Palub meilt abi v meid appi, (meid) end aidata. Palub kõiki v kõigil lahkuda. Palub andeks v andestust. Palun vabandust, et .. (Ma) palun pakk võid. Viisakussõna: paremat kätt, palun. Jüri palus Mari kätt v Marit endale naiseks. Palub minu eest jumalat (palvetab). Vaatas mind paludes, paluval pilgul v paluvalt

papp 1. <20:papi, .pappi> (vaimulik). Jüri viis Mari papi juurde (laulatusele). Mindi papita paari (kiriku õnnistuseta). Rehe+papp aj, vesi+papp zool (lind)

paras <8:paraja, parajat (ka parast)> ▪. Saapad on mulle parajad. Paras aeg lahkuda (kõige sobilikum). Teeb aega parajaks. Paras raha (täpne). Ants on juba päris paras poiss (on üsna purjus). Mari on Jüriga paras paar. Paar parajat koos. Parastavalt: paras sulle! geogr: paras+kliima, paras+vööde

pea jagu. Mari on Jürist pea jagu lühem. Meie võistkond oli vastasest pea jagu üle (tunduvalt parem). Teeb su pea jagu lühemaks (lööb maha)

peig <20:peiu, .peigu>, peig+mees. Mari ja Jüri on pruut ja peig(mees), pruuti-peigmeest. Peigmees+poiss nalj

piima+habe ülek: hõre, alles kasvama hakanud habe; kollanokk, nolk. Piimahabemes, piimahabemega mehehakatis. Mari piimahabemeid ei vaata

.piirlema <69:piirelda, .piirlen> kellegi v millegi ümber lendlema v liikuma. Lapsed piirlesid ema ümber. Jüri piirles Mari ümber (püüdis läheneda)

pil'l 1. <20:pilli, .pilli> muusikariist; argi raadio, televiisor, makk vms; ülek nutt, kisa. Mängib, puhub, tõmbab pilli. Parmu+pill, põis+pill, roo+pill on rahvalikud pillid = rahva+pillid. ülek: laps ajab v lööb pilli, lapsel on pill lahti (pillib). Soolikad ajavad, löövad (nälja+)pilli (korisevad, kiunuvad). Jüri tantsib Mari pilli järgi ülek Jüri teeb kõiges Mari tahtmist. Ajab oma käitumisega pilli lõhki (midagi nurja). Pillid kotti ja kogu lugu (jutul lõpp). Puu+pill, vask+pill, orkestri+pill, soolo+pill, näppe+pill, vibu+pill = poogen+pill, keel+pill, klahv+pill, lõõts+pill, puhk+pill, rütmi+pill, löök+pill, suu+pill, vile(s)+pill, putk+pill, paju+pill, lehe+pill, kammi+pill. Hell+pill argi hellik, kisa+pill = piri+pill = viri+pill. Pilli+hääl, pilli+kast, pilli+kott -koti, pilli+lugu, pilli+mees, pilli+meister, pilli+mäng

pink <20:pingi, .pinki> ▪. Istun puiestee pingile, istun tagumisse pinki = taga+pinki (kooli- ja kirikupingi puhul sisekohakäändes). Istusin Mariga kooliajal ühes pingis, Mari oli minu pingi+naaber. Istus kohtu+pingis, süü+pingis. Jala+pink, iste+pink (III v ), aia+pink, kooli+pink, kalmistu+pink, lüpsi+pink, sõude+pink, muld+pink mulder, ring+pink (nt puutüve ümber), kast+pink (mööbliese), võimlemis+pink; etn: tuuli+pink, ahju+pink, rabamis+pink. aj: häbi+pink, peksu+pink, piina+pink. Karistus+pink (nt hokis). Töö+pingid: höövel+pink = tisleri+pink, frees+pink, karussell+pink, lihv+pink, valts+pink, trei+pink. Pingi+klapp, pingi+ots, pingi+rida, pingi+vahe -vahe

plaks hüüds; nimis <20:plaksu, .plaksu>, plaksak <8:-u> ▪. Piits vihiseb pliks ja plaks, pliks-plaks. Lõi raamatu plaksuga, plaksakuga kinni. Mari andis Jürile plaksuga musi, plaksu+musi, musi+plaksu. Käte+plaks, piitsa+plaks, püssi+plaks. Plaksu+mais popkorn

poiss <25:poisi, .poissi; poiste ja .poisside, .poisse ja .poissisid ; de-mitmus eelkõige liitsõnus, nt pikk+.poisside> ▪. Tahtis poisist peast, poisina arstiks saada. Mari ja tema {poiss+sõber}→ poiss, sõber, kallim. Kooli+poiss, neegri+poiss, peksu+poiss, varga+poiss, vana+poiss. On laeva peal poisiks, on laeva+poiss. Jooksu+poiss, koera+poiss, (aja)lehe+poiss, kelneri+poiss, pasuna+poiss, sulas+poiss, õpi+poiss. Sõdur+poiss. See sell on peenike, puhas, paljas poiss. Oh sa poiss, on alles lugu! lastek: jänku+poiss, seene+poiss, pakase+poiss, tuule+poiss. Pöial+poiss päkapikk; zool (lind). Pikk+poiss kok. Poiss+laps -lapse = poiss. Poisi+naga = poisi+nolk, poisi+naaskel, poisi+ohtu. Poiste+kool -kooli, poiste+koor -koori, poiste+summ, poiste+ülikond, poiste+rahvas argi poiss, poiste+vägi poisid

.praegune <12 ja 13:-se> ▪. Mari praegune mees. Praeguseks on võlg makstud. Ei tea seda praeguseni

proua <7> ▪. Proua Mari Kask. Direktor Jüri Tamme proua (abikaasa). Kindrali+proua, maja+proua, mõisa+proua, lesk+proua, noor+proua, vana+proua

pruut' <20:pruudi, .pruuti; seisundivorm .pruutis> mõrsja; kallim. Mari ja Jüri on pruut ja peigmees, pruuti-peigmeest, pruut+paar. Pruutis tüdruk. Peab pruudi+põlve. Pruudi+annid etn, pruudi+ealine, pruudi+kimp, pruudi+kirst etn kaasavarakirst, pruudi+loor mõrsjaloor, pruudi+luna mõrsjaluna, pruudi+rööv. Pruudi+kleit = pruut+kleit. Pruudi+poolsed pulmalised

pulm <21:pulma, .pulma ; hrl mitm> ▪. Läks pulma, oli pulmas, tuli pulmast. Mari valmistub pulmadeks, pulmade vastu. Hõissa, pulmad! Hõbe+pulmad, kuld+pulmad, teemant+pulmad. Koera+pulm koerte paaritumine. Vere+pulm ülek. Pulma+ema kaasanaine, pulma+isa isamees, pulma+jook, pulma+söök, pulma+kleit, pulma+komme, pulma+kutse, pulma+laud, pulma+laul, pulma+pidu, pulma+pilt, pulma+päev, pulma+rahvas, pulma+reis -reisi, pulma+rong, pulma+sõit, pulma+tola, pulma+trall, pulma+viin, pulma+öö, pulma+ülikond

punuma 1. <50> kokku keerutama; palmima, põimima. Punus pärga. Vitstest punutud korv. Punutud mööbel. Jüri ja Mari punuvad endale pesa ülek (rajavad kodu)

.päitsed <mitm 31:päitsete, .päitseid> ▪. Pani, ajas hobusele päitsed pähe. Tõmbab täku päitsetest, päitseid pidi lähemale. Mari oskas Jürile päitsed pähe panna, ajada, tõmmata ülek (ära võtta, abielluda; kuulekaks teha). Päitse+nöör, päitse+rihm, päitse+rõngas

rase <8:-da> ▪. Mari jäi Jürist rasedaks, on teist kuud rase. Rasedate võimlemine

saade <31:.saate, saadet> ▪. Mari tuleb sõbra saatel. Laul esitati oreli saatel. Klaveri+saade, orkestri+saade, instrumentaal+saade. Raadio+saade, tele(visiooni)+saade, autori+saade, otse+saade, kordus+saade, eri+saade, stereo+saade. Raadio spordi+saade. {Saade lastele}→ laste+saade. Saate+juht -juhi, saate+sari -sarja›. Vt ka .saate+

.semmima <55:.semmida, semmin> kurameerima, sõbrustama. Mari semmib Jüriga

side <7> ühenduse pidamise viis; argi postkontor. Rühm lõi keskusega side. Pean Jüriga Mari kaudu sidet. Otse+side, tagasi+side, silm+side. Elekter+side, raadio+side, telefon+side, telegraaf+side, faks+side, satelliit+side, mobiil+side. info: andme+side, analoog+side, digitaal+side. {Linnadevaheline side}→ kaug+side. Side+kanal saatja ja vastuvõtja ühenduslüli, side+liin, side+pidamine, side+pidaja, side+seanss, side+tariif, side+vahend, side+võrk. Side+jaoskond postkontor. sõj: side+vägi, side+väelane, side+ohvitser, side+üksus

sini+silm-silma› ▪. Mari on sinisilm, Maril on sinisilmad. Sinisilm linalakk sinisilm(ali)ne ja valgepäine laps vm

sobima <50> ▪. Mari sobib õpetajaks. Mul ei sobi keelduda (ei sünni). Kübar sobib mantliga (kokku) (passib kokku). Prillid sobivad sulle (on näo järgi). Me sobime omavahel. {Kas sobib, et tulete homme meile?}→ kas te saate homme meile tulla? Vt ka .ühte sobima

.solvama <67:solvata, .solvan> haavama. Mari sõnad solvasid Jürit. Mari solvas Jürit oma kahtlustustega

.solvuma <51> haavuma. Mari solvus Jüri ütlemisest v ütlemise peale

sugulane <12:-lase> ▪. Mari on Jüri v Jürile v Jüriga sugulane. Tema ja Jüri on sugulased, parem kui nad on Jüriga sugulased. Need on mu isa poolt v isapoolsed, kauged v kaugelt sugulased. Ülenejad ja alanejad sugulased jur. Lähi+sugulane, vere+sugulane, hinge+sugulane, vaimu+sugulane. Sugulas+hing, sugulas+keel, sugulas+rahvas

sõbrustama <52>, sõbrutsema <50> ▪. Tüdruk sõbrustab v sõbrutseb poistega. Jüri ja Mari sõbrustavad v sõbrutsevad

.sõltuvus <12:-e> sõltuv-olek. mat: võrdeline ja pöördvõrdeline sõltuvus. Mari on sõltuvuses vennast, parem: sõltub vennast. Ravimi+sõltuvus, uimasti+sõltuvus (narko- ja toksikomaanidel). keel: sõltuvus+määrus, sõltuvus+seos = sõltuvus. Sõltuvus+haige, sõltuvus+tunne

teisik <8:-u> ▪. Mari on oma õe teisik (õega väga sarnane). Teose peategelane on autori teisik. Teisik+eksemplar, teisik+kaart bibl

tögama <50> pilkama, nöökama. Jürit tögati Mari pärast v Mariga. Sai pahanduse pärast v pahanduse eest tögada

.uhke <8> ▪. Mari on (kõigi vastu) uhke, peab end uhkeks. Ema on poja üle, pojale uhke. Uhked pulmad. Elab uhket elu. Rumal+uhke, seisus(e)+uhke. Uhke+võitu

vaheldumisi. Naeris ja nuttis vaheldumisi. Jüri ja Mari olid vaheldumisi valves, Jüri oli Mariga vaheldumisi valves

val'mistuma <50> end ette valmistama, ettevalmistusi tegema. Valmistub ära sõitma, ärasõiduks. Mari valmistub pulmadeks, pulmade vastu. {Ette valmistuma}→ valmistuma

õde <16:õe, õde> sõsar. Mari on mulle õeks, õe eest. Lihane õde = täis+õde. Pool+õde, kaksik+õde, kasu+õde, piima+õde. Noorem õde ja vanem õde, vrd vanem+õde (haiglas). Isa õde sõtse, mehe+õde nadu, naise+õde käli, õe+mees, õe+lapsed: õe+poeg, õe+tütar. Õe+tirts, õe+raas(uke), õe+natuke. Õde ja vend, õde-venda sõitsid maale. Õed ja vennad v õed-vennad issandas = usu+õed ja usu+vennad. Ameti+õde, klassi+õde, kooli+õde, sugu+õde, leeri+õde, palve+õde. Halastaja+õde vmo = {med+õde}→ meditsiiniõde = õde. Dieedi+õde, hooldus+õde, kodu+õde, operatsiooni+õde, palati+õde, protseduuri+õde, röntgeni+õde, valve+õde, ülem+õde. {Õde-perenaine}→ pesu+õde. Õe+staaž, õe+tanu

õe!Mari, õe, tule tuppa!

.õigust .mõistma. Kohus mõistab õigust. Mõista nüüd õigust, kas süüdi on Jüri või Mari. Õigus(e)+mõistja, õigus(e)+mõistmine

.õmblus+töö. Mari teeb korralikku õmblustööd (õmbleb hästi). Võttis õmblustöö kätte (õmmeldava eseme). Õmblustööline

õrn <22:õrna, .õrna; keskv õrnem, üliv kõige õrnem ja õrnim> ▪. Jüri on Mari vastu õrn. Õrn kannikeselõhn, tuuleiil. Õrn jääkirmetis (kergesti purunev). Kärntõve suhtes õrn pirnisort, haigus+õrn pirnisort. Õrna naha kreem. Poiss on õrnas eas. Õrna hingega = õrna+hingeline laps. Sa puudutasid ta õrna kohta (haavatavat, hella). Õrnem sugu naised (vastandina meestele). Õrnem pool naine (vastandina mehele). Mul pole õrna aimugi (vähimatki aimu). Ime+õrn, õhk+õrn. Väheintensiivse värvuse kohta: õrn+lilla, õrn+punane, õrn+roheline, õrn+roosa. Õrna+jumeline, õrna+maitseline. Õrnake(ne)

ühine <13:-se> ▪. Ühine nõupidamine, tegevus, valdus ühisnõupidamine, -tegevus, -valdus. Jüri ja Mari ühised tuttavad. Ühisel jõul. Leidsid ühise keele, jõudsid ühisele seisukohale. Eesti keelel on palju ühist soome keelega. Koondas artiklid ühiste kaante vahele (ühtede). Ühiselt

ühis+elu. Jüri ja Mari ühiselu läks luhta (abielu, kooselu). Sipelgate ühiselu vorm on seltsing

üks+kõik. Mul ükskõik, kes võidab. Mari ei olnud Jürile päris ükskõik. Ükskõik kellega kellega tahes. Ükskõik kuhu kuhu tahes. (Ükskõik) kuidas ma ka ei pinguta(ks), tööd ma valmis ei jõua

üks+.kõikne hoolimatu, osavõtmatu. Ükskõikne teiste murede vastu v suhtes. Mari ei olnud Jüri vastu ükskõikne

üks+sama <44 + 3:ühe+sama, üht+sama ja .ühte+sama, ühesse+samasse ja .ühte+samasse> ▪. Ükssama lugu üks ja (see)sama lugu. Jüri ja Mari käivad ühessamas koolis. Mõlgutasid ühtesidsamu mõtteid

üks+teise <om 12:üks+teise, üks+teist, üks+teisesse ja üks+.teise; nim puudub> ▪. Kõik viis last seisavad üksteise eest. Jüri ja Mari seisavad üksteise eest. Päevad möödusid üksteise järel. Lapsed jooksevad üksteise võidu. Üksteise+mõistmine

üll seljas. Mari pani mantli ülle, Maril on mantel üll, Mari võttis mantli ült

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur