ÕS 1918. "Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu" kommenteeritud väljaanne

LisadETERA: Digiteeritud originaal@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

karsk <karsi, karski, karskide, karskisid>
sama mis karske
Kommentaar: Postimees 1896: [..] mehed, naesed ja lapsed on sääl täiesti karsid, nii et nad terwe aasta otsa mitte tilkagi joowastawaid jookisid ei maitse.
karske <karske, karsket, karskete, karskeid>
ÕS karske
karskus
<us_1 karskuse, karskust, karskuste, karskusi>
ÕS karskus
keel <keele, keelt, keele ja keelde, keelte, keeli>
ÕS keel
keelekas
<kas keeleka, keelekat, keelekate, keelekaid>
jutukas
Kommentaar: Postimees 1937: Mrs. Belling oli lihaw, kergesti ärritataw ja nii keelekas, et ei saadud teha muud kui tema kõne walingut waos hoida.
ÕS keelekas
keeleli
suusõnal
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
keeleline
<line keelelise, keelelist, keeleliste, keelelisi>
ÕS keeleline
keeletu
<tu_1 keeletuma, keeletumat, keeletumate, keeletumaid>
ÕS keeletu
keeletus
<tus keeletuse, keeletust, keeletuste, keeletusi>
ÕS keeletus
keeli
näide: Eesti keeli
ÕS keeli
keelik
<ik_2 keeliku, keelikut, keelikute, keelikuid>
ÕS keelik
keelne
<ne_2 keelse, keelist ja keelset, keeliste ja keelsete, keelseid>
ÕS keelne
keelsus
<sus keelsuse, keelsust, keelsuste, keelsusi>
ÕS keelsus
kortima
<tima kordin, kortisin, kortis, kortigu, kortiw, kortinud, kortida, kortija, korditama, korditakse>
nii õmblema, et kahest kokkuõmmeldud tükist üks nii kaugele ei ulatu kui teine
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
lahwa
lahti, avali; vabalt, nii et liikuda annab, nt jalg suures saapas
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
lahwandus
<dus lahwanduse, lahwandust, lahwanduste, lahwandusi>
ÕS lahvandus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur