?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
kael <kaela, kaela, kaelade ja kaelte, kaelu>
kaelakas
<kas kaelaka, kaelakat, kaelakate, kaelakaid> kaelakute (tänapäevakuju: kaelakuti)
kaelaline
<line kaelalise, kaelalist, kaelaliste, kaelalisi> ‣ teatud laadi kaelaga, nt pikakaelaline
("Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009)
kaelastikku
+kaelne
<ne_2 +kaelse, +kaelist ja +kaelset, +kaeliste ja +kaelsete, +kaelseid>näide: kangekaelne +kaelsus
<sus +kaelsuse, +kaelsust, +kaelsuste, +kaelsusi>näide: kangekaelsus kaeluke
<ke_0 kaelukese, kaelukest, kaelukeste, kaelukesi>
kaelukene
<kene kaelukese, kaelukest, kaelukeste, kaelukesi> kaelus
<us_2 kaeluse, kaelust, kaeluste, kaeluseid> kaelustama
<tama_1 kaelustan, kaelustasin, kaelustas, kaelustagu, kaelustaw, kaelustanud, kaelustada, kaelustaja, kaelustatama, kaelustatakse>
keel <keele, keelt, keele ja keelde, keelte, keeli>
keelekas
<kas keeleka, keelekat, keelekate, keelekaid> ‣ jutukas
Kommentaar: Postimees 1937: Mrs. Belling oli lihaw, kergesti ärritataw ja nii keelekas, et ei saadud teha muud kui tema kõne walingut waos hoida.
ÕS2018 keelekas
keeleli
‣ suusõnal
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
keeleline
<line keelelise, keelelist, keeleliste, keelelisi> keeletu
<tu_1 keeletuma, keeletumat, keeletumate, keeletumaid> keeletus
<tus keeletuse, keeletust, keeletuste, keeletusi> keeli
näide: Eesti keeli
keelik
<ik_2 keeliku, keelikut, keelikute, keelikuid> keelne
<ne_2 keelse, keelist ja keelset, keeliste ja keelsete, keelseid> keelsus
<sus keelsuse, keelsust, keelsuste, keelsusi>
kihl <kihla, kihla, kihlade, kihlu>
kihlama
<ama_2 kihlan, kihlasin, kihlas, kihlaku, kihlaw, kihlanud, kihlata, kihlaja, kihlatama, kihlatakse> kihlatama
<tama_1 kihlatan, kihlatasin, kihlatas, kihlatagu, kihlataw, kihlatanud, kihlatada, kihlataja, kihlatatama, kihlatatakse> ‣ kihlama või kihluma panema
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
kihlatus
<tus kihlatuse, kihlatust, kihlatuste, kihlatusi> kihlus
<us_1 kihluse, kihlust, kihluste, kihlusi>
kiil1 <kiilu, kiilu, kiilude, kiilusid>
kiilima
<ima kiilin, kiilisin, kiilis, kiiligu, kiiliw, kiilinud, kiilida, kiilija, kiilitama, kiilitakse> ‣ kiilu vahele lööma, kiiluga tihendama; õõnsusi, pragusid jne täitma, tihtima; külmuma
("Eesti murrete sõnaraamatu" tööversioon)
kiilukas
<kas kiiluka, kiilukat, kiilukate, kiilukaid> ‣ kiiluke, viil, nt kiilukas leiba
("Eesti murrete sõnaraamatu" tööversioon)
kiiluma
<uma kiilun, kiilusin, kiilus, kiilugu, kiiluw, kiilunud, kiiluda, kiiluja, kiilutama, kiilutakse> kiilutama
<tama_1 kiilutan, kiilutasin, kiilutas, kiilutagu, kiilutaw, kiilutanud, kiilutada, kiilutaja, kiilutatama, kiilutatakse> ‣ sama mis kiilima, kiiluma
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
kiil2
<iil kiili, kiili, kiilide, kiilisid ja kiile>putukas
kipel
<pel kipli, kiplit, kiplite, kiplid> ‣ kippel, raudservaga puulabidas või kühvel
("Eesti murrete sõnaraamatu" tööversioon)
õige <õige, õiget, õigete, õigeid>
õiel
näide: õiel olema
‣ õigesti, sirgelt, õieli
õiele
näide: õiele ajama
õieli
õiendama
<dama_1 õiendan, õiendasin, õiendas, õiendagu, õiendaw, õiendanud, õiendada, õiendaja, õiendatama, õiendatakse> õiendus
<dus õienduse, õiendust, õienduste, õiendusi> õienema
<nema õienen, õienesin, õienes, õienegu, õienew, õienenud, õieneda, õieneja, õienetama, õienetakse> ‣ (välja) sirutuma
Kommentaar: Saaberk „Tegeliku eesti foneetika alged“ 1920: Huuled õienevad ettepoole ja ümmarduvad.
õieng
<ng_1 õiengu, õiengut, õiengute, õienguid> ‣ otsene suund või asukoht
(F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" 1893)
õieti
õietsi
‣ väljasirutatud
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
õiglane
<lane õiglase, õiglast, õiglaste, õiglasi> õiglik
<lik õigliku, õiglikku, õiglikkude, õiglikka> ‣ õiglane, tõeline, tõearmastaja, aus
(F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" 1893)
õiglus
<lus õigluse, õiglust, õigluste, õiglusi> õignema
<nema õignen, õignesin, õignes, õignegu, õignew, õignenud, õigneda, õigneja, õignetama, õignetakse>õiguma, õigeks või sirgeks minema õiguma
<guma_1 õigun, õigusin, õigus, õigugu, õiguw, õigunud, õiguda, õiguja, õiutama, õiutakse> õigus
<gus õiguse, õigust, õiguste, õigusi> õiguseline (tänapäevakuju: õiguslik)
<line õiguselise, õiguselist, õiguseliste, õiguselisi> ‣ õigustega; see, kellel on õigused
ÕS2018 õiguslik
õiguslik
<lik õigusliku, õiguslikku, õiguslikkude, õiguslikka> õigustama
<tama_1 õigustan, õigustasin, õigustas, õigustagu, õigustaw, õigustanud, õigustada, õigustaja, õigustatama, õigustatakse> õigustus
<tus õigustuse, õigustust, õigustuste, õigustusi>