ÕS 1918. "Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu" kommenteeritud väljaanne

LisadETERA: Digiteeritud originaal@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

kael <kaela, kaela, kaelade ja kaelte, kaelu>
ÕS kael
kaelakas
<kas kaelaka, kaelakat, kaelakate, kaelakaid>
ÕS kaelakas
kaelakute (tänapäevakuju: kaelakuti)
ÕS kaelakuti
kaelaline
<line kaelalise, kaelalist, kaelaliste, kaelalisi>
teatud laadi kaelaga, nt pikakaelaline
("Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009)
kaelastikku
ÕS kaelastikku
+kaelne
<ne_2 +kaelse, +kaelist ja +kaelset, +kaeliste ja +kaelsete, +kaelseid>

näide: kangekaelne
ÕS kangekaelne
+kaelsus
<sus +kaelsuse, +kaelsust, +kaelsuste, +kaelsusi>

näide: kangekaelsus
kaeluke
<ke_0 kaelukese, kaelukest, kaelukeste, kaelukesi>
kaelukene
<kene kaelukese, kaelukest, kaelukeste, kaelukesi>
kaelus
<us_2 kaeluse, kaelust, kaeluste, kaeluseid>
ÕS kaelus
kaelustama
<tama_1 kaelustan, kaelustasin, kaelustas, kaelustagu, kaelustaw, kaelustanud, kaelustada, kaelustaja, kaelustatama, kaelustatakse>
ÕS kaelustama
keel <keele, keelt, keele ja keelde, keelte, keeli>
ÕS keel
keelekas
<kas keeleka, keelekat, keelekate, keelekaid>
jutukas
Kommentaar: Postimees 1937: Mrs. Belling oli lihaw, kergesti ärritataw ja nii keelekas, et ei saadud teha muud kui tema kõne walingut waos hoida.
ÕS keelekas
keeleli
suusõnal
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
keeleline
<line keelelise, keelelist, keeleliste, keelelisi>
ÕS keeleline
keeletu
<tu_1 keeletuma, keeletumat, keeletumate, keeletumaid>
ÕS keeletu
keeletus
<tus keeletuse, keeletust, keeletuste, keeletusi>
ÕS keeletus
keeli
näide: Eesti keeli
ÕS keeli
keelik
<ik_2 keeliku, keelikut, keelikute, keelikuid>
ÕS keelik
keelne
<ne_2 keelse, keelist ja keelset, keeliste ja keelsete, keelseid>
ÕS keelne
keelsus
<sus keelsuse, keelsust, keelsuste, keelsusi>
ÕS keelsus
kihl <kihla, kihla, kihlade, kihlu>
ÕS kihl
kihlama
<ama_2 kihlan, kihlasin, kihlas, kihlaku, kihlaw, kihlanud, kihlata, kihlaja, kihlatama, kihlatakse>
ÕS kihlama
kihlatama
<tama_1 kihlatan, kihlatasin, kihlatas, kihlatagu, kihlataw, kihlatanud, kihlatada, kihlataja, kihlatatama, kihlatatakse>
kihlama või kihluma panema
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
kihlatus
<tus kihlatuse, kihlatust, kihlatuste, kihlatusi>
kihlatud olek
kihlus
<us_1 kihluse, kihlust, kihluste, kihlusi>
ÕS kihlus
kiil1 <kiilu, kiilu, kiilude, kiilusid>
ÕS kiil
kiilima
<ima kiilin, kiilisin, kiilis, kiiligu, kiiliw, kiilinud, kiilida, kiilija, kiilitama, kiilitakse>
kiilu vahele lööma, kiiluga tihendama; õõnsusi, pragusid jne täitma, tihtima; külmuma
("Eesti murrete sõnaraamatu" tööversioon)
kiilukas
<kas kiiluka, kiilukat, kiilukate, kiilukaid>
kiiluke, viil, nt kiilukas leiba
("Eesti murrete sõnaraamatu" tööversioon)
kiiluma
<uma kiilun, kiilusin, kiilus, kiilugu, kiiluw, kiilunud, kiiluda, kiiluja, kiilutama, kiilutakse>
ÕS kiiluma
kiilutama
<tama_1 kiilutan, kiilutasin, kiilutas, kiilutagu, kiilutaw, kiilutanud, kiilutada, kiilutaja, kiilutatama, kiilutatakse>
sama mis kiilima, kiiluma
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
kiil2
<iil kiili, kiili, kiilide, kiilisid ja kiile>

putukas
ÕS kiil
kipel
<pel kipli, kiplit, kiplite, kiplid>
kippel, raudservaga puulabidas või kühvel
("Eesti murrete sõnaraamatu" tööversioon)
õige <õige, õiget, õigete, õigeid>
ÕS õige
õiel
näide: õiel olema
õigesti, sirgelt, õieli
õiele
näide: õiele ajama
õieli
õieli
ÕS õieli
õiendama
<dama_1 õiendan, õiendasin, õiendas, õiendagu, õiendaw, õiendanud, õiendada, õiendaja, õiendatama, õiendatakse>
ÕS õiendama
õiendus
<dus õienduse, õiendust, õienduste, õiendusi>
ÕS õiendus
õienema
<nema õienen, õienesin, õienes, õienegu, õienew, õienenud, õieneda, õieneja, õienetama, õienetakse>
(välja) sirutuma
Kommentaar: Saaberk „Tegeliku eesti foneetika alged“ 1920: Huuled õienevad ettepoole ja ümmarduvad.
õieng
<ng_1 õiengu, õiengut, õiengute, õienguid>
otsene suund või asukoht
(F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" 1893)
õieti
ÕS õieti
õietsi
väljasirutatud
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
õiglane
<lane õiglase, õiglast, õiglaste, õiglasi>
ÕS õiglane
õiglik
<lik õigliku, õiglikku, õiglikkude, õiglikka>
õiglane, tõeline, tõearmastaja, aus
(F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" 1893)
õiglus
<lus õigluse, õiglust, õigluste, õiglusi>
ÕS õiglus
õignema
<nema õignen, õignesin, õignes, õignegu, õignew, õignenud, õigneda, õigneja, õignetama, õignetakse>

õiguma, õigeks või sirgeks minema
õiguma
<guma_1 õigun, õigusin, õigus, õigugu, õiguw, õigunud, õiguda, õiguja, õiutama, õiutakse>
ÕS õiguma
õigus
<gus õiguse, õigust, õiguste, õigusi>
ÕS õigus
õiguseline (tänapäevakuju: õiguslik)
<line õiguselise, õiguselist, õiguseliste, õiguselisi>
õigustega; see, kellel on õigused
ÕS õiguslik
õiguslik
<lik õigusliku, õiguslikku, õiguslikkude, õiguslikka>
ÕS õiguslik
õigustama
<tama_1 õigustan, õigustasin, õigustas, õigustagu, õigustaw, õigustanud, õigustada, õigustaja, õigustatama, õigustatakse>
ÕS õigustama
õigustus
<tus õigustuse, õigustust, õigustuste, õigustusi>
ÕS õigustus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur