Leitud 29 artiklit
aru2 <aru, aru>
mõistus
mõistus
ÕS2018 aru
arukas
<kas aruka, arukat, arukate, arukaid>
<kas aruka, arukat, arukate, arukaid>
ÕS2018 arukas
aruldasa
ÕS2018 aruldasa
ÕS2018 aruline
arune2
<ne_1 aruse, arust, aruste, aruseid>
<ne_1 aruse, arust, aruste, aruseid>
arutama
<tama_1 arutan, arutasin, arutas, arutagu, arutaw, arutanud, arutada, arutaja, arutatama, arutatakse>
<tama_1 arutan, arutasin, arutas, arutagu, arutaw, arutanud, arutada, arutaja, arutatama, arutatakse>
ÕS2018 arutama
ÕS2018 arutu
eakas
<kas eaka, eakat, eakate, eakaid>
<kas eaka, eakat, eakate, eakaid>
ÕS2018 eakas
ealdasa
ÕS2018 ealdasa
ealik
<lik ealiku, ealikku, ealikkude, ealikka>
<lik ealiku, ealikku, ealikkude, ealikka>
‣ ealine
ÕS2018 alaealine, ealine
eane
<ne_1 ease, east, easte, easeid>
<ne_1 ease, east, easte, easeid>
‣ sama mis ealine, nt alaeane
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
eatama
<tama_1 eatan, eatasin, eatas, eatagu, eataw, eatanud, eatada, eataja, eatatama, eatatakse>
<tama_1 eatan, eatasin, eatas, eatagu, eataw, eatanud, eatada, eataja, eatatama, eatatakse>
‣ eatanud = elatanud, vana
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
harw <harwa, harwa, harwade, harwu>
mitte harilik; hõre
mitte harilik; hõre
ÕS2018 harv
harwakas
<kas harwaka, harwakat, harwakate, harwakaid>
<kas harwaka, harwakat, harwakate, harwakaid>
‣ harvavõitu
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
harwake
<ke_0 harwakese, harwakest, harwakeste, harwakesi>
harwakene
<kene harwakese, harwakest, harwakeste, harwakesi>
<ke_0 harwakese, harwakest, harwakeste, harwakesi>
harwakene
<kene harwakese, harwakest, harwakeste, harwakesi>
harwaldasa
‣ hõredasti, harval viisil
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
harwasti (tänapäevakuju: harva)
ÕS2018 harva, harvasti
harwendama
<dama_1 harwendan, harwendasin, harwendas, harwendagu, harwendaw, harwendanud, harwendada, harwendaja, harwendatama, harwendatakse>
<dama_1 harwendan, harwendasin, harwendas, harwendagu, harwendaw, harwendanud, harwendada, harwendaja, harwendatama, harwendatakse>
ÕS2018 harvendama
harwuke
<ke_0 harwukese, harwukest, harwukeste, harwukesi>
harwukene
<kene harwukese, harwukest, harwukeste, harwukesi>
<ke_0 harwukese, harwukest, harwukeste, harwukesi>
harwukene
<kene harwukese, harwukest, harwukeste, harwukesi>
harwus
<us_1 harwuse, harwust, harwuste, harwusi>
<us_1 harwuse, harwust, harwuste, harwusi>
‣ hõredus, millegi harv või vähe esinevus või paigutus
iga2 <ea, iga, igade, igasid>
eluaeg
eluaeg
ÕS2018 iga
eakas
<kas eaka, eakat, eakate, eakaid>
<kas eaka, eakat, eakate, eakaid>
ÕS2018 eakas
ealdasa
ÕS2018 ealdasa
ealik
<lik ealiku, ealikku, ealikkude, ealikka>
<lik ealiku, ealikku, ealikkude, ealikka>
‣ ealine
ÕS2018 alaealine, ealine
eane
<ne_1 ease, east, easte, easeid>
<ne_1 ease, east, easte, easeid>
‣ sama mis ealine, nt alaeane
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
eatama
<tama_1 eatan, eatasin, eatas, eatagu, eataw, eatanud, eatada, eataja, eatatama, eatatakse>
<tama_1 eatan, eatasin, eatas, eatagu, eataw, eatanud, eatada, eataja, eatatama, eatatakse>
‣ eatanud = elatanud, vana
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
igadus
<dus igaduse, igadust, igaduste, igadusi>
<dus igaduse, igadust, igaduste, igadusi>
‣ eadus, vanus, eluiga
(F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" 1893)
(F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" 1893)
igalik
<lik igaliku, igalikku, igalikkude, igalikka>
<lik igaliku, igalikku, igalikkude, igalikka>
‣ eakas
(F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" 1893)
‣ igaüks
(F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" 1893)
‣ igaüks
igama
<ama_1 igan, igasin, igas, igagu, igaw, iganud, igada, igaja, igatama, igatakse>
<ama_1 igan, igasin, igas, igagu, igaw, iganud, igada, igaja, igatama, igatakse>
ÕS2018 igama
igane
<ne_1 igase, igast, igaste, igaseid>
<ne_1 igase, igast, igaste, igaseid>
‣ eakas
(F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" 1893)
(F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" 1893)
iganes
ÕS2018 iganes
igarik (tänapäevakuju: igerik)
<rik igariku, igarikku, igarikkude, igarikka>
<rik igariku, igarikku, igarikkude, igarikka>
ÕS2018 igerik
iial
näide: ei iial
näide: ei iial
ÕS2018 iial
iialgi
ÕS2018 iialgi
karw <karwa, karwa, karwade, karwu>
ÕS2018 karv
karune1
<ne_1 karuse, karust, karuste, karuseid>
<ne_1 karuse, karust, karuste, karuseid>
ÕS2018 karune
karwakas
<kas karwaka, karwakat, karwakate, karwakaid>
<kas karwaka, karwakat, karwakate, karwakaid>
ÕS2018 karvakas
karwake
<ke_0 karwakese, karwakest, karwakeste, karwakesi>
karwakene
<kene karwakese, karwakest, karwakeste, karwakesi>
<ke_0 karwakese, karwakest, karwakeste, karwakesi>
karwakene
<kene karwakese, karwakest, karwakeste, karwakesi>
ÕS2018 karvakene
karwaldasa
‣ karva, värvi poolest
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
karwaline
<line karwalise, karwalist, karwaliste, karwalisi>
<line karwalise, karwalist, karwaliste, karwalisi>
ÕS2018 karvaline
karwama
<ama_2 karwan, karwasin, karwas, karwaku, karwaw, karwanud, karwata, karwaja, karwatama, karwatakse>
<ama_2 karwan, karwasin, karwas, karwaku, karwaw, karwanud, karwata, karwaja, karwatama, karwatakse>
‣ noaga võid karvadest puhastama
("Eesti murrete sõnaraamatu" tööversioon)
("Eesti murrete sõnaraamatu" tööversioon)
karwane
<ne_1 karwase, karwast, karwaste, karwaseid>
<ne_1 karwase, karwast, karwaste, karwaseid>
ÕS2018 karvane
karwatu
<tu_1 karwatuma, karwatumat, karwatumate, karwatumaid>
<tu_1 karwatuma, karwatumat, karwatumate, karwatumaid>
‣ värvitu, kahvatu; pilvine
("Eesti murrete sõnaraamatu" tööversioon)
("Eesti murrete sõnaraamatu" tööversioon)
karwendama
<dama_1 karwendan, karwendasin, karwendas, karwendagu, karwendaw, karwendanud, karwendada, karwendaja, karwendatama, karwendatakse>
<dama_1 karwendan, karwendasin, karwendas, karwendagu, karwendaw, karwendanud, karwendada, karwendaja, karwendatama, karwendatakse>
ÕS2018 karvendama
karwuke
<ke_0 karwukese, karwukest, karwukeste, karwukesi>
karwukene
<kene karwukese, karwukest, karwukeste, karwukesi>
<ke_0 karwukese, karwukest, karwukeste, karwukesi>
karwukene
<kene karwukese, karwukest, karwukeste, karwukesi>
karwuline
<line karwulise, karwulist, karwuliste, karwulisi>
<line karwulise, karwulist, karwuliste, karwulisi>
‣ karvadega varustatud
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
karwustama
<tama_1 karwustan, karwustasin, karwustas, karwustagu, karwustaw, karwustanud, karwustada, karwustaja, karwustatama, karwustatakse>
<tama_1 karwustan, karwustasin, karwustas, karwustagu, karwustaw, karwustanud, karwustada, karwustaja, karwustatama, karwustatakse>
ÕS2018 karvustama
karwustus
<tus karwustuse, karwustust, karwustuste, karwustusi>
<tus karwustuse, karwustust, karwustuste, karwustusi>
‣ karvustamine, kriitika (kujundlikult)
Kommentaar: Sakala 1920: Maaliidu kihutuskõnelejatel pole üleüldse vaheaega olnudki, vaid armuta karvustus käib vahetpidamata edasi.
Kommentaar: Sakala 1920: Maaliidu kihutuskõnelejatel pole üleüldse vaheaega olnudki, vaid armuta karvustus käib vahetpidamata edasi.
kasuldasa
‣ kasvu poolest
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
kaunis
<is_3 kauni, kaunist, kauniste, kaunid>
<is_3 kauni, kaunist, kauniste, kaunid>
ÕS2018 kaunis
kaunidus
<dus kauniduse, kaunidust, kauniduste, kaunidusi>
<dus kauniduse, kaunidust, kauniduste, kaunidusi>
ÕS2018 kaunidus
kaunike
<ke_0 kaunikese, kaunikest, kaunikeste, kaunikesi>
kaunikene
<kene kaunikese, kaunikest, kaunikeste, kaunikesi>
<ke_0 kaunikese, kaunikest, kaunikeste, kaunikesi>
kaunikene
<kene kaunikese, kaunikest, kaunikeste, kaunikesi>
ÕS2018 kaunikene
kaunikesti
ÕS2018 kaunikesti
kaunildasa
‣ kauniduse poolest
kauninema
<nema kauninen, kauninesin, kaunines, kauninegu, kauninew, kauninenud, kaunineda, kaunineja, kauninetama, kauninetakse>
<nema kauninen, kauninesin, kaunines, kauninegu, kauninew, kauninenud, kaunineda, kaunineja, kauninetama, kauninetakse>
ÕS2018 kauninema
kaunistama
<tama_1 kaunistan, kaunistasin, kaunistas, kaunistagu, kaunistaw, kaunistanud, kaunistada, kaunistaja, kaunistatama, kaunistatakse>
<tama_1 kaunistan, kaunistasin, kaunistas, kaunistagu, kaunistaw, kaunistanud, kaunistada, kaunistaja, kaunistatama, kaunistatakse>
ÕS2018 kaunistama
kaunistus
<tus kaunistuse, kaunistust, kaunistuste, kaunistusi>
<tus kaunistuse, kaunistust, kaunistuste, kaunistusi>
ÕS2018 kaunistus
kaunisus
<us_1 kaunisuse, kaunisust, kaunisuste, kaunisusi>
<us_1 kaunisuse, kaunisust, kaunisuste, kaunisusi>
‣ sama mis kaunidus
kondakas
<kas kondaka, kondakat, kondakate, kondakaid>
<kas kondaka, kondakat, kondakate, kondakaid>
‣ tugeva, suure kondiga
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
kondikas
<kas kondika, kondikat, kondikate, kondikaid>
<kas kondika, kondikat, kondikate, kondikaid>
ÕS2018 kondikas
kondildasa
‣ kondi poolest, kehaehituselt
Kommentaar: Sõnumed 1931: Sellegipärast oli ta kasvuldasa pikk ning kondildasa tugev.
Kommentaar: Sõnumed 1931: Sellegipärast oli ta kasvuldasa pikk ning kondildasa tugev.
kondiline
<line kondilise, kondilist, kondiliste, kondilisi>
<line kondilise, kondilist, kondiliste, kondilisi>
ÕS2018 kondiline
kondine
<ne_1 kondise, kondist, kondiste, kondiseid>
<ne_1 kondise, kondist, kondiste, kondiseid>
ÕS2018 kondine
kont
<ont kondi, konti, kontide, kontisid ja konta ja konte>
<ont kondi, konti, kontide, kontisid ja konta ja konte>
ÕS2018 kont
kondakas
<kas kondaka, kondakat, kondakate, kondakaid>
<kas kondaka, kondakat, kondakate, kondakaid>
‣ tugeva, suure kondiga
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
kondikas
<kas kondika, kondikat, kondikate, kondikaid>
<kas kondika, kondikat, kondikate, kondikaid>
ÕS2018 kondikas
kondike
<ke_0 kondikese, kondikest, kondikeste, kondikesi>
kondikene
<kene kondikese, kondikest, kondikeste, kondikesi>
<ke_0 kondikese, kondikest, kondikeste, kondikesi>
kondikene
<kene kondikese, kondikest, kondikeste, kondikesi>
kondildasa
‣ kondi poolest, kehaehituselt
Kommentaar: Sõnumed 1931: Sellegipärast oli ta kasvuldasa pikk ning kondildasa tugev.
Kommentaar: Sõnumed 1931: Sellegipärast oli ta kasvuldasa pikk ning kondildasa tugev.
kondiline
<line kondilise, kondilist, kondiliste, kondilisi>
<line kondilise, kondilist, kondiliste, kondilisi>
ÕS2018 kondiline
kondine
<ne_1 kondise, kondist, kondiste, kondiseid>
<ne_1 kondise, kondist, kondiste, kondiseid>
ÕS2018 kondine
kord <korra, korda, kordade, kordi>
ÕS2018 kord
kordama
<dama_1 kordan, kordasin, kordas, kordagu, kordaw, kordanud, kordada, kordaja, kordatama, kordatakse>
<dama_1 kordan, kordasin, kordas, kordagu, kordaw, kordanud, kordada, kordaja, kordatama, kordatakse>
ÕS2018 kordama
kordamisi
ÕS2018 kordamisi
korditama
<tama_1 korditan, korditasin, korditas, korditagu, korditaw, korditanud, korditada, korditaja, korditatama, korditatakse>
<tama_1 korditan, korditasin, korditas, korditagu, korditaw, korditanud, korditada, korditaja, korditatama, korditatakse>
‣ kokku langema, varisema
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
kordlik
<lik kordliku, kordlikku, kordlikkude, kordlikka>
<lik kordliku, kordlikku, kordlikkude, kordlikka>
‣ korralik, nõuetekohane; mitmekihiline, kurruline
("Eesti murrete sõnaraamatu" tööversioon)
("Eesti murrete sõnaraamatu" tööversioon)
kordline
<ne_3 kordlise, kordlist, kordliste, kordlisi>
<ne_3 kordlise, kordlist, kordliste, kordlisi>
‣ kordlik, korralik
("Eesti murrete sõnaraamatu" tööversioon)
("Eesti murrete sõnaraamatu" tööversioon)
kordne
<ne_2 kordse, kordist ja kordset, kordiste ja kordsete, kordseid>
<ne_2 kordse, kordist ja kordset, kordiste ja kordsete, kordseid>
ÕS2018 kordne
kordus
<us_1 korduse, kordust, korduste, kordusi>
<us_1 korduse, kordust, korduste, kordusi>
ÕS2018 kordus
korrakas
<kas korraka, korrakat, korrakate, korrakaid>
<kas korraka, korrakat, korrakate, korrakaid>
‣ korralik, õige, sobiv
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
korraldama
<dama_1 korraldan, korraldasin, korraldas, korraldagu, korraldaw, korraldanud, korraldada, korraldaja, korraldatama, korraldatakse>
<dama_1 korraldan, korraldasin, korraldas, korraldagu, korraldaw, korraldanud, korraldada, korraldaja, korraldatama, korraldatakse>
ÕS2018 korraldama
korraldasa
‣ korra, korralduse poolest
korraldi
‣ korrakaupa; kord-korralt
(F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" 1893)
(F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" 1893)
korraldus
<dus korralduse, korraldust, korralduste, korraldusi>
<dus korralduse, korraldust, korralduste, korraldusi>
ÕS2018 korraldus
korralik
<lik korraliku, korralikku, korralikkude, korralikka>
<lik korraliku, korralikku, korralikkude, korralikka>
ÕS2018 korralik
korraline
<line korralise, korralist, korraliste, korralisi>
<line korralise, korralist, korraliste, korralisi>
ÕS2018 korraline
‣ (sel) korral toimuv
korrasti
näide: korrasti lööma
näide: korrasti lööma
‣ kordamööda, järgemööda
Kommentaar: Postimees 1897: Nad suudlesiwad kõik korrasti mu kätt, kui ma sääl olin.
(F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" 1893)
Kommentaar: Postimees 1897: Nad suudlesiwad kõik korrasti mu kätt, kui ma sääl olin.
(F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" 1893)
korrastikku
ÕS2018 korrastikku
korratu
<tu_1 korratuma, korratumat, korratumate, korratumaid>
<tu_1 korratuma, korratumat, korratumate, korratumaid>
ÕS2018 korratu
korratus
<tus korratuse, korratust, korratuste, korratusi>
<tus korratuse, korratust, korratuste, korratusi>
ÕS2018 korratus
korrutama
<tama_1 korrutan, korrutasin, korrutas, korrutagu, korrutaw, korrutanud, korrutada, korrutaja, korrutatama, korrutatakse>
<tama_1 korrutan, korrutasin, korrutas, korrutagu, korrutaw, korrutanud, korrutada, korrutaja, korrutatama, korrutatakse>
ÕS2018 korrutama
korrutus
<tus korrutuse, korrutust, korrutuste, korrutusi>
<tus korrutuse, korrutust, korrutuste, korrutusi>
ÕS2018 korrutus
korrakas
<kas korraka, korrakat, korrakate, korrakaid>
<kas korraka, korrakat, korrakate, korrakaid>
‣ korralik, õige, sobiv
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
korraldama
<dama_1 korraldan, korraldasin, korraldas, korraldagu, korraldaw, korraldanud, korraldada, korraldaja, korraldatama, korraldatakse>
<dama_1 korraldan, korraldasin, korraldas, korraldagu, korraldaw, korraldanud, korraldada, korraldaja, korraldatama, korraldatakse>
ÕS2018 korraldama
korraldasa
‣ korra, korralduse poolest
korraldi
‣ korrakaupa; kord-korralt
(F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" 1893)
(F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" 1893)
korraldus
<dus korralduse, korraldust, korralduste, korraldusi>
<dus korralduse, korraldust, korralduste, korraldusi>
ÕS2018 korraldus
korralik
<lik korraliku, korralikku, korralikkude, korralikka>
<lik korraliku, korralikku, korralikkude, korralikka>
ÕS2018 korralik
korraline
<line korralise, korralist, korraliste, korralisi>
<line korralise, korralist, korraliste, korralisi>
ÕS2018 korraline
‣ (sel) korral toimuv
korrasti
näide: korrasti lööma
näide: korrasti lööma
‣ kordamööda, järgemööda
Kommentaar: Postimees 1897: Nad suudlesiwad kõik korrasti mu kätt, kui ma sääl olin.
(F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" 1893)
Kommentaar: Postimees 1897: Nad suudlesiwad kõik korrasti mu kätt, kui ma sääl olin.
(F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" 1893)
korrastikku
ÕS2018 korrastikku
korratu
<tu_1 korratuma, korratumat, korratumate, korratumaid>
<tu_1 korratuma, korratumat, korratumate, korratumaid>
ÕS2018 korratu
korratus
<tus korratuse, korratust, korratuste, korratusi>
<tus korratuse, korratust, korratuste, korratusi>
ÕS2018 korratus
korrutama
<tama_1 korrutan, korrutasin, korrutas, korrutagu, korrutaw, korrutanud, korrutada, korrutaja, korrutatama, korrutatakse>
<tama_1 korrutan, korrutasin, korrutas, korrutagu, korrutaw, korrutanud, korrutada, korrutaja, korrutatama, korrutatakse>
ÕS2018 korrutama
korrutus
<tus korrutuse, korrutust, korrutuste, korrutusi>
<tus korrutuse, korrutust, korrutuste, korrutusi>
ÕS2018 korrutus
kõrs <kõrre, kõrt, kõrde, kõrte, kõrsi>
ÕS2018 kõrs
kõrrekas
<kas kõrreka, kõrrekat, kõrrekate, kõrrekaid>
<kas kõrreka, kõrrekat, kõrrekate, kõrrekaid>
ÕS2018 kõrrekas
kõrreke
<ke_0 kõrrekese, kõrrekest, kõrrekeste, kõrrekesi>
kõrrekene
<kene kõrrekese, kõrrekest, kõrrekeste, kõrrekesi>
<ke_0 kõrrekese, kõrrekest, kõrrekeste, kõrrekesi>
kõrrekene
<kene kõrrekese, kõrrekest, kõrrekeste, kõrrekesi>
kõrreldasa
‣ kõrre poolest, kõrrelt
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
kõrreline
<line kõrrelise, kõrrelist, kõrreliste, kõrrelisi>
<line kõrrelise, kõrrelist, kõrreliste, kõrrelisi>
ÕS2018 kõrreline
kõrrene
<ne_1 kõrrese, kõrrest, kõrreste, kõrreseid>
<ne_1 kõrrese, kõrrest, kõrreste, kõrreseid>
‣ kõrtega, kõrreline
kõrsine
<ne_1 kõrsise, kõrsist, kõrsiste, kõrsiseid>
<ne_1 kõrsise, kõrsist, kõrsiste, kõrsiseid>
ÕS2018 kõrsine
lai <laia, laia, laide, laiu>
ÕS2018 lai
laiakas
<kas laiaka, laiakat, laiakate, laiakaid>
<kas laiaka, laiakat, laiakate, laiakaid>
‣ laiavõitu, natuke lai
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
laiakil
näide: laiakil olema
näide: laiakil olema
‣ laiali
("Väike murdesõnastik" 1996)
("Väike murdesõnastik" 1996)
laiakile
näide: laiakile jääma
näide: laiakile jääma
‣ laiali
("Väike murdesõnastik" 1996)
("Väike murdesõnastik" 1996)
laialdane
<dane laialdase, laialdast, laialdaste, laialdasi>
<dane laialdase, laialdast, laialdaste, laialdasi>
ÕS2018 laialdane
laialdasa
‣ laial määral, laialt
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
laiale
näide: läks laiale
näide: läks laiale
‣ laialdaseks, laialiseks
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
laiali
ÕS2018 laiali
laialine
<line laialise, laialist, laialiste, laialisi>
<line laialise, laialist, laialiste, laialisi>
‣ lai, laialdane, avar, suur; kerglane, praaliv
("Eesti murrete sõnaraamatu" tööversioon)
("Eesti murrete sõnaraamatu" tööversioon)
laialisti
‣ laialiselt, laialt
laialt
näide: laialt arwama
näide: laialt arwama
ÕS2018 laialt
laiendama
<dama_1 laiendan, laiendasin, laiendas, laiendagu, laiendaw, laiendanud, laiendada, laiendaja, laiendatama, laiendatakse>
<dama_1 laiendan, laiendasin, laiendas, laiendagu, laiendaw, laiendanud, laiendada, laiendaja, laiendatama, laiendatakse>
ÕS2018 laiendama
laiendlema
<dlema_0 laiendlen, laiendlesin, laiendles, laiendelgu, laiendlew, laiendelnud, laiendleda, laiendleja, laiendletama, laiendletakse>
laiendelema
<delema laiendelen, laiendelesin, laiendeles, laiendelgu, laiendelew, laiendelnud, laiendeleda ja laiendella, laiendeleja, laiendeletama, laiendeletakse ja laiendellakse>
<dlema_0 laiendlen, laiendlesin, laiendles, laiendelgu, laiendlew, laiendelnud, laiendleda, laiendleja, laiendletama, laiendletakse>
laiendelema
<delema laiendelen, laiendelesin, laiendeles, laiendelgu, laiendelew, laiendelnud, laiendeleda ja laiendella, laiendeleja, laiendeletama, laiendeletakse ja laiendellakse>
‣ Tuletis sõnast „laiendama“.
laiendus
<dus laienduse, laiendust, laienduste, laiendusi>
<dus laienduse, laiendust, laienduste, laiendusi>
‣ laiendamine; laiendatud osa või koht milleski
("Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009)
("Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009)
laiuma
<uma laiun, laiusin, laius, laiugu, laiuw, laiunud, laiuda, laiuja, laiutama, laiutakse>
<uma laiun, laiusin, laius, laiugu, laiuw, laiunud, laiuda, laiuja, laiutama, laiutakse>
ÕS2018 laiuma
ÕS2018 laiune
laius
<us_1 laiuse, laiust, laiuste, laiusi>
<us_1 laiuse, laiust, laiuste, laiusi>
ÕS2018 laius
laiutama
<tama_1 laiutan, laiutasin, laiutas, laiutagu, laiutaw, laiutanud, laiutada, laiutaja, laiutatama, laiutatakse>
<tama_1 laiutan, laiutasin, laiutas, laiutagu, laiutaw, laiutanud, laiutada, laiutaja, laiutatama, laiutatakse>
ÕS2018 laiutama
laiutasa
‣ oma laiuse pärast
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
laiuti
ÕS2018 laiuti
looldasa
‣ arvu poolest, arvuldasa
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
loolik
<lik looliku, loolikku, loolikkude, loolikka>
<lik looliku, loolikku, loolikkude, loolikka>
‣ sama mis -looline, nt ajaloolik
Kommentaar: Päewaleht 1916: (Wiedemanni sõnaraamatus) ei ole tähenduste järjekord alati mitte just ajaloolik ega loogilik
Kommentaar: Päewaleht 1916: (Wiedemanni sõnaraamatus) ei ole tähenduste järjekord alati mitte just ajaloolik ega loogilik
looline2
<line loolise, loolist, looliste, loolisi>
<line loolise, loolist, looliste, loolisi>
ÕS2018 looline
loone
<ne_1 loose, loost, looste, looseid>
<ne_1 loose, loost, looste, looseid>
‣ lugudest koosnev
luba <loa ja luba, luba, lubade, lubasid>
ÕS2018 luba
loaldasa
näide: oma loaldasa
näide: oma loaldasa
‣ oma loaga, sõltumatult, iseseisvalt
(F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" 1893)
(F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" 1893)
lubadus
<dus lubaduse, lubadust, lubaduste, lubadusi>
<dus lubaduse, lubadust, lubaduste, lubadusi>
ÕS2018 lubadus
lubama
<ama_1 luban, lubasin, lubas, lubagu, lubaw, lubanud, lubada, lubaja, lubatama, lubatakse>
<ama_1 luban, lubasin, lubas, lubagu, lubaw, lubanud, lubada, lubaja, lubatama, lubatakse>
ÕS2018 lubama
lugu <loo, lugu, lugude, lugusid>
ÕS2018 lugu
loetama2
<tama_1 loetan, loetasin, loetas, loetagu, loetaw, loetanud, loetada, loetaja, loetatama, loetatakse>
<tama_1 loetan, loetasin, loetas, loetagu, loetaw, loetanud, loetada, loetaja, loetatama, loetatakse>
ÕS2018 loetama
loetis
<tis loetise, loetist, loetiste, loetisi>
<tis loetise, loetist, loetiste, loetisi>
‣ lugeda laskmine, lugemises eksamineerimine
(F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" 1893)
(F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" 1893)
loetus
<tus loetuse, loetust, loetuste, loetusi>
<tus loetuse, loetust, loetuste, loetusi>
ÕS2018 loetus
looldasa
‣ arvu poolest, arvuldasa
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
loolik
<lik looliku, loolikku, loolikkude, loolikka>
<lik looliku, loolikku, loolikkude, loolikka>
‣ sama mis -looline, nt ajaloolik
Kommentaar: Päewaleht 1916: (Wiedemanni sõnaraamatus) ei ole tähenduste järjekord alati mitte just ajaloolik ega loogilik
Kommentaar: Päewaleht 1916: (Wiedemanni sõnaraamatus) ei ole tähenduste järjekord alati mitte just ajaloolik ega loogilik
looline2
<line loolise, loolist, looliste, loolisi>
<line loolise, loolist, looliste, loolisi>
ÕS2018 looline
loone
<ne_1 loose, loost, looste, looseid>
<ne_1 loose, loost, looste, looseid>
‣ lugudest koosnev
lugema
<ema loen, lugesin, luges, lugegu, lugew, lugenud, lugeda, lugeja, loetama, loetakse>
<ema loen, lugesin, luges, lugegu, lugew, lugenud, lugeda, lugeja, loetama, loetakse>
ÕS2018 lugema
lugune
<ne_1 luguse, lugust, luguste, luguseid>
<ne_1 luguse, lugust, luguste, luguseid>
meel <meele, meelt, meele ja meelde, meelte, meeli>
ÕS2018 meel
meeldima
<dima_2 meeldin, meeldisin, meeldis, meeldigu, meeldiw, meeldinud, meeldida, meeldija, meelitama, meelitakse>
<dima_2 meeldin, meeldisin, meeldis, meeldigu, meeldiw, meeldinud, meeldida, meeldija, meelitama, meelitakse>
ÕS2018 meeldima
meeleldasa
‣ meele poolest
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
meeleldi
ÕS2018 meeleldi
meelelik
<lik meeleliku, meelelikku, meelelikkude, meelelikka>
<lik meeleliku, meelelikku, meelelikkude, meelelikka>
‣ sama mis -meelne
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
meeleline
<line meelelise, meelelist, meeleliste, meelelisi>
<line meelelise, meelelist, meeleliste, meelelisi>
ÕS2018 meeleline
meelene
<ne_1 meelese, meelest, meeleste, meeleseid>
<ne_1 meelese, meelest, meeleste, meeleseid>
‣ sama mis -meelne
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
meeletu
<tu_1 meeletuma, meeletumat, meeletumate, meeletumaid>
<tu_1 meeletuma, meeletumat, meeletumate, meeletumaid>
ÕS2018 meeletu
meeletus
<tus meeletuse, meeletust, meeletuste, meeletusi>
<tus meeletuse, meeletust, meeletuste, meeletusi>
ÕS2018 meeletus
+meeli
hullumeeli
hullumeeli
ÕS2018 meeli
meelisklema
<klema_0 meelisklen, meelisklesin, meeliskles, meeliskelgu, meelisklew, meeliskelnud, meeliskleda, meeliskleja, meeliskletama, meeliskletakse>
meeliskelema
<kelema meeliskelen, meeliskelesin, meeliskeles, meeliskelgu, meeliskelew, meeliskelnud, meeliskeleda ja meeliskella, meeliskeleja, meeliskeletama, meeliskeletakse ja meeliskellakse>
<klema_0 meelisklen, meelisklesin, meeliskles, meeliskelgu, meelisklew, meeliskelnud, meeliskleda, meeliskleja, meeliskletama, meeliskletakse>
meeliskelema
<kelema meeliskelen, meeliskelesin, meeliskeles, meeliskelgu, meeliskelew, meeliskelnud, meeliskeleda ja meeliskella, meeliskeleja, meeliskeletama, meeliskeletakse ja meeliskellakse>
ÕS2018 meeliskelema, meelisklema
meelitama
<tama_1 meelitan, meelitasin, meelitas, meelitagu, meelitaw, meelitanud, meelitada, meelitaja, meelitatama, meelitatakse>
<tama_1 meelitan, meelitasin, meelitas, meelitagu, meelitaw, meelitanud, meelitada, meelitaja, meelitatama, meelitatakse>
ÕS2018 meelitama
meeliti
‣ meele järgi, meelt mööda
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
meelitis
<tis meelitise, meelitist, meelitiste, meelitisi>
<tis meelitise, meelitist, meelitiste, meelitisi>
ÕS2018 meelitis
meelitlema
<tlema_0 meelitlen, meelitlesin, meelitles, meelitelgu, meelitlew, meelitelnud, meelitleda, meelitleja, meelitletama, meelitletakse>
meelitelema
<telema meelitelen, meelitelesin, meeliteles, meelitelgu, meelitelew, meelitelnud, meeliteleda ja meelitella, meeliteleja, meeliteletama, meeliteletakse ja meelitellakse>
<tlema_0 meelitlen, meelitlesin, meelitles, meelitelgu, meelitlew, meelitelnud, meelitleda, meelitleja, meelitletama, meelitletakse>
meelitelema
<telema meelitelen, meelitelesin, meeliteles, meelitelgu, meelitelew, meelitelnud, meeliteleda ja meelitella, meeliteleja, meeliteletama, meeliteletakse ja meelitellakse>
ÕS2018 meelitelema, meelitlema
meelitus
<tus meelituse, meelitust, meelituste, meelitusi>
<tus meelituse, meelitust, meelituste, meelitusi>
ÕS2018 meelitus
meelne
<ne_2 meelse, meelist ja meelset, meeliste ja meelsete, meelseid>
<ne_2 meelse, meelist ja meelset, meeliste ja meelsete, meelseid>
ÕS2018 meelne
meelsus
<sus meelsuse, meelsust, meelsuste, meelsusi>
<sus meelsuse, meelsust, meelsuste, meelsusi>
ÕS2018 meelsus
näpp <näpu, näppu, näppude, näppusid>
ÕS2018 näpp
näpe
<pe näppe, näpet, näpete, näppeid>
<pe näppe, näpet, näpete, näppeid>
‣ näppimine; pudukraam
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
ÕS2018 näpe
näperdama
<dama_1 näperdan, näperdasin, näperdas, näperdagu, näperdaw, näperdanud, näperdada, näperdaja, näperdatama, näperdatakse>
<dama_1 näperdan, näperdasin, näperdas, näperdagu, näperdaw, näperdanud, näperdada, näperdaja, näperdatama, näperdatakse>
ÕS2018 näperdama
näpistama
<tama_1 näpistan, näpistasin, näpistas, näpistagu, näpistaw, näpistanud, näpistada, näpistaja, näpistatama, näpistatakse>
<tama_1 näpistan, näpistasin, näpistas, näpistagu, näpistaw, näpistanud, näpistada, näpistaja, näpistatama, näpistatakse>
ÕS2018 näpistama
näpisti
<ti näpisti, näpistit, näpistite, näpistid>
<ti näpisti, näpistit, näpistite, näpistid>
‣ näpits
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
näpistis
<tis näpistise, näpistist, näpististe, näpistisi>
<tis näpistise, näpistist, näpististe, näpistisi>
‣ näpits
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
näpistlema
<tlema_0 näpistlen, näpistlesin, näpistles, näpistelgu, näpistlew, näpistelnud, näpistleda, näpistleja, näpistletama, näpistletakse>
näpistelema
<telema näpistelen, näpistelesin, näpisteles, näpistelgu, näpistelew, näpistelnud, näpisteleda ja näpistella, näpisteleja, näpisteletama, näpisteletakse ja näpistellakse>
<tlema_0 näpistlen, näpistlesin, näpistles, näpistelgu, näpistlew, näpistelnud, näpistleda, näpistleja, näpistletama, näpistletakse>
näpistelema
<telema näpistelen, näpistelesin, näpisteles, näpistelgu, näpistelew, näpistelnud, näpisteleda ja näpistella, näpisteleja, näpisteletama, näpisteletakse ja näpistellakse>
näpistus
<tus näpistuse, näpistust, näpistuste, näpistusi>
<tus näpistuse, näpistust, näpistuste, näpistusi>
ÕS2018 näpistus
näpits
<ts_1 näpitsa, näpitsat, näpitsate, näpitsaid>
<ts_1 näpitsa, näpitsat, näpitsate, näpitsaid>
ÕS2018 näpits
näppama
<ppama näppan, näppasin, näppas, näpaku, näppaw, näpanud, näpata, näppaja, näpatama, näpatakse>
<ppama näppan, näppasin, näppas, näpaku, näppaw, näpanud, näpata, näppaja, näpatama, näpatakse>
ÕS2018 näppama
näppima
<ppima näpin, näppisin, näppis, näppigu, näppiw, näppinud, näppida, näppija, näpitama, näpitakse>
<ppima näpin, näppisin, näppis, näppigu, näppiw, näppinud, näppida, näppija, näpitama, näpitakse>
ÕS2018 näppima
näpuke
<ke_0 näpukese, näpukest, näpukeste, näpukesi>
näpukene
<kene näpukese, näpukest, näpukeste, näpukesi>
<ke_0 näpukese, näpukest, näpukeste, näpukesi>
näpukene
<kene näpukese, näpukest, näpukeste, näpukesi>
näpuldasa
‣ näpuosavuse poolest
Kommentaar: Keeleline Kuukiri 1916: näpuldasa (= oma näppude, s. o. näpuosavuse poolest) on see neiu üle teiste
Kommentaar: Keeleline Kuukiri 1916: näpuldasa (= oma näppude, s. o. näpuosavuse poolest) on see neiu üle teiste
näpuline
<line näpulise, näpulist, näpuliste, näpulisi>
<line näpulise, näpulist, näpuliste, näpulisi>
näpune
<ne_1 näpuse, näpust, näpuste, näpuseid>
<ne_1 näpuse, näpust, näpuste, näpuseid>
näpuldasa
‣ näpuosavuse poolest
Kommentaar: Keeleline Kuukiri 1916: näpuldasa (= oma näppude, s. o. näpuosavuse poolest) on see neiu üle teiste
Kommentaar: Keeleline Kuukiri 1916: näpuldasa (= oma näppude, s. o. näpuosavuse poolest) on see neiu üle teiste
näpuline
<line näpulise, näpulist, näpuliste, näpulisi>
<line näpulise, näpulist, näpuliste, näpulisi>
näpune
<ne_1 näpuse, näpust, näpuste, näpuseid>
<ne_1 näpuse, näpust, näpuste, näpuseid>
pere <pere, peret, perede, peresid>
ÕS2018 pere
perekas
<kas pereka, perekat, perekate, perekaid>
<kas pereka, perekat, perekate, perekaid>
ÕS2018 perekas
pereldasa
‣ pere poolest
("Väike murdesõnastik" 1996)
("Väike murdesõnastik" 1996)
pereldes
perelik
<lik pereliku, perelikku, perelikkude, perelikka>
<lik pereliku, perelikku, perelikkude, perelikka>
ramm1 <rammu, rammu, rammude, rammusid>
jõud; wägi
jõud; wägi
ÕS2018 ramm
rammetu
<tu_1 rammetuma, rammetumat, rammetumate, rammetumaid>
<tu_1 rammetuma, rammetumat, rammetumate, rammetumaid>
ÕS2018 rammetu
rammetus
<tus rammetuse, rammetust, rammetuste, rammetusi>
<tus rammetuse, rammetust, rammetuste, rammetusi>
rammukas
<kas rammuka, rammukat, rammukate, rammukaid>
<kas rammuka, rammukat, rammukate, rammukaid>
ÕS2018 rammukas
rammuldasa
‣ oma rammu poolest
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
rammuline
<line rammulise, rammulist, rammuliste, rammulisi>
<line rammulise, rammulist, rammuliste, rammulisi>
ÕS2018 rammuline
rammune
<ne_1 rammuse, rammust, rammuste, rammuseid>
<ne_1 rammuse, rammust, rammuste, rammuseid>
rammus
<us_3 rammusa, rammusat, rammusate, rammusaid>
<us_3 rammusa, rammusat, rammusate, rammusaid>
ÕS2018 rammus
rammustama
<tama_1 rammustan, rammustasin, rammustas, rammustagu, rammustaw, rammustanud, rammustada, rammustaja, rammustatama, rammustatakse>
<tama_1 rammustan, rammustasin, rammustas, rammustagu, rammustaw, rammustanud, rammustada, rammustaja, rammustatama, rammustatakse>
rammutama
<tama_1 rammutan, rammutasin, rammutas, rammutagu, rammutaw, rammutanud, rammutada, rammutaja, rammutatama, rammutatakse>
<tama_1 rammutan, rammutasin, rammutas, rammutagu, rammutaw, rammutanud, rammutada, rammutaja, rammutatama, rammutatakse>
ÕS2018 rammutama
rammutu
<tu_1 rammutuma, rammutumat, rammutumate, rammutumaid>
<tu_1 rammutuma, rammutumat, rammutumate, rammutumaid>
ÕS2018 rammutu
rammutus
<tus rammutuse, rammutust, rammutuste, rammutusi>
<tus rammutuse, rammutust, rammutuste, rammutusi>
ÕS2018 rammutus
ruum <ruumi, ruumi, ruumide, ruumisid ja ruume>
ÕS2018 ruum
ruumikas
<kas ruumika, ruumikat, ruumikate, ruumikaid>
<kas ruumika, ruumikat, ruumikate, ruumikaid>
ÕS2018 ruumikas
ruumildasa
‣ ruumi poolest
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
ruumiline
<line ruumilise, ruumilist, ruumiliste, ruumilisi>
<line ruumilise, ruumilist, ruumiliste, ruumilisi>
ÕS2018 ruumiline
ruumima
<ima ruumin, ruumisin, ruumis, ruumigu, ruumiw, ruuminud, ruumida, ruumija, ruumitama, ruumitakse>
<ima ruumin, ruumisin, ruumis, ruumigu, ruumiw, ruuminud, ruumida, ruumija, ruumitama, ruumitakse>
ruumine
<ne_1 ruumise, ruumist, ruumiste, ruumiseid>
<ne_1 ruumise, ruumist, ruumiste, ruumiseid>
truu <truu, truud, truude, truid>
ÕS2018 truu
truildasa
‣ truult
truudus
<dus truuduse, truudust, truuduste, truudusi>
<dus truuduse, truudust, truuduste, truudusi>
ÕS2018 truudus
täidlane
<lane täidlase, täidlast, täidlaste, täidlasi>
<lane täidlase, täidlast, täidlaste, täidlasi>
ÕS2018 täidlane
täieldasa
‣ täiel määral, külluses
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
täielik
<lik täieliku, täielikku, täielikkude, täielikka>
<lik täieliku, täielikku, täielikkude, täielikka>
ÕS2018 täielik
täieline
<line täielise, täielist, täieliste, täielisi>
<line täielise, täielist, täieliste, täielisi>
ÕS2018 täieline
täiendama
<dama_1 täiendan, täiendasin, täiendas, täiendagu, täiendaw, täiendanud, täiendada, täiendaja, täiendatama, täiendatakse>
<dama_1 täiendan, täiendasin, täiendas, täiendagu, täiendaw, täiendanud, täiendada, täiendaja, täiendatama, täiendatakse>
ÕS2018 täiendama
täiendus
<dus täienduse, täiendust, täienduste, täiendusi>
<dus täienduse, täiendust, täienduste, täiendusi>
ÕS2018 täiendus
täienema
<nema täienen, täienesin, täienes, täienegu, täienew, täienenud, täieneda, täieneja, täienetama, täienetakse>
<nema täienen, täienesin, täienes, täienegu, täienew, täienenud, täieneda, täieneja, täienetama, täienetakse>
ÕS2018 täienema
täiesti
ÕS2018 täiesti
täis <täie, täit, täide, täite, täisi>
ÕS2018 täis
täide1
<de täite, täidet, täidete, täiteid>
<de täite, täidet, täidete, täiteid>
ÕS2018 täide
täidlane
<lane täidlase, täidlast, täidlaste, täidlasi>
<lane täidlase, täidlast, täidlaste, täidlasi>
ÕS2018 täidlane
täieke
<ke_0 täiekese, täiekest, täiekeste, täiekesi>
täiekene
<kene täiekese, täiekest, täiekeste, täiekesi>
<ke_0 täiekese, täiekest, täiekeste, täiekesi>
täiekene
<kene täiekese, täiekest, täiekeste, täiekesi>
täieldasa
‣ täiel määral, külluses
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
täielik
<lik täieliku, täielikku, täielikkude, täielikka>
<lik täieliku, täielikku, täielikkude, täielikka>
ÕS2018 täielik
täieline
<line täielise, täielist, täieliste, täielisi>
<line täielise, täielist, täieliste, täielisi>
ÕS2018 täieline
täiendama
<dama_1 täiendan, täiendasin, täiendas, täiendagu, täiendaw, täiendanud, täiendada, täiendaja, täiendatama, täiendatakse>
<dama_1 täiendan, täiendasin, täiendas, täiendagu, täiendaw, täiendanud, täiendada, täiendaja, täiendatama, täiendatakse>
ÕS2018 täiendama
täiendus
<dus täienduse, täiendust, täienduste, täiendusi>
<dus täienduse, täiendust, täienduste, täiendusi>
ÕS2018 täiendus
täienema
<nema täienen, täienesin, täienes, täienegu, täienew, täienenud, täieneda, täieneja, täienetama, täienetakse>
<nema täienen, täienesin, täienes, täienegu, täienew, täienenud, täieneda, täieneja, täienetama, täienetakse>
ÕS2018 täienema
täiesti
ÕS2018 täiesti
täisi
näide: täisi seisma
näide: täisi seisma
täit <täidu, täitu, täitude, täitusid>
täitlik
<lik täitliku, täitlikku, täitlikkude, täitlikka>
<lik täitliku, täitlikku, täitlikkude, täitlikka>
täitma
<tma_1 täidan, täitsin, täitis, täitku, täitew, täitnud, täita, täitja, täidetema, täidetakse>
<tma_1 täidan, täitsin, täitis, täitku, täitew, täitnud, täita, täitja, täidetema, täidetakse>
ÕS2018 täitma
täitsa
ÕS2018 täitsa
täituma
<tuma_2 täitun, täitusin, täitus, täitugu, täituw, täitunud, täituda, täituja, täidutama, täidutakse>
<tuma_2 täitun, täitusin, täitus, täitugu, täituw, täitunud, täituda, täituja, täidutama, täidutakse>
ÕS2018 täituma
täius
<us_1 täiuse, täiust, täiuste, täiusi>
<us_1 täiuse, täiust, täiuste, täiusi>
ÕS2018 täius
warrekas
<kas warreka, warrekat, warrekate, warrekaid>
<kas warreka, warrekat, warrekate, warrekaid>
ÕS2018 varrekas
warreldasa
‣ varre poolest
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
warreline
<line warrelise, warrelist, warreliste, warrelisi>
<line warrelise, warrelist, warreliste, warrelisi>
ÕS2018 varreline
warrene
<ne_1 warrese, warrest, warreste, warreseid>
<ne_1 warrese, warrest, warreste, warreseid>
warretu
<tu_1 warretuma, warretumat, warretumate, warretumaid>
<tu_1 warretuma, warretumat, warretumate, warretumaid>
ÕS2018 varretu
wars1 <warre, wart, warde, warte, warsi>
ÕS2018 vars
warrekas
<kas warreka, warrekat, warrekate, warrekaid>
<kas warreka, warrekat, warrekate, warrekaid>
ÕS2018 varrekas
warreke
<ke_0 warrekese, warrekest, warrekeste, warrekesi>
warrekene
<kene warrekese, warrekest, warrekeste, warrekesi>
<ke_0 warrekese, warrekest, warrekeste, warrekesi>
warrekene
<kene warrekese, warrekest, warrekeste, warrekesi>
warreldasa
‣ varre poolest
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
warreline
<line warrelise, warrelist, warreliste, warrelisi>
<line warrelise, warrelist, warreliste, warrelisi>
ÕS2018 varreline
warrene
<ne_1 warrese, warrest, warreste, warreseid>
<ne_1 warrese, warrest, warreste, warreseid>
warretu
<tu_1 warretuma, warretumat, warretumate, warretumaid>
<tu_1 warretuma, warretumat, warretumate, warretumaid>
ÕS2018 varretu
warsikas
<kas warsika, warsikat, warsikate, warsikaid>
<kas warsika, warsikat, warsikate, warsikaid>
‣ taime vars
(F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" 1893)
(F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" 1893)
ÕS2018 viis
wiisakas
<kas wiisaka, wiisakat, wiisakate, wiisakaid>
<kas wiisaka, wiisakat, wiisakate, wiisakaid>
ÕS2018 viisakas
wiisakus
<kus wiisakuse, wiisakust, wiisakuste, wiisakusi>
<kus wiisakuse, wiisakust, wiisakuste, wiisakusi>
ÕS2018 viisakus
+wiisi
näide: sedawiisi
näide: sedawiisi
ÕS2018 sedaviisi, viisi
wiisil
näide: nutu wiisil olema
näide: nutu wiisil olema
wiisildasa
‣ viisilt, laadilt; viisipäraselt, nagu kord ja kohus
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
ÕS2018 viisiline
wiisine
<ne_1 wiisise, wiisist, wiisiste, wiisiseid>
<ne_1 wiisise, wiisist, wiisiste, wiisiseid>
wiisildasa
‣ viisilt, laadilt; viisipäraselt, nagu kord ja kohus
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
ÕS2018 viisiline
wiisine
<ne_1 wiisise, wiisist, wiisiste, wiisiseid>
<ne_1 wiisise, wiisist, wiisiste, wiisiseid>
