ÕS 2013 muuttüübid

Käändsõnad (1–26) Pöördsõnad (27–38)
  1. ohutu, voodi
  2. õpik, number
  3. vaher, tanner
  4. ase
  5. liige, kallis
  6. mõte
  7. kallas, rukis
  8. küünal
  9. katus
  10. soolane
  11. harjutus
  12. oluline
  13. suur
  1. uus
  2. käsi
  3. pere
  4. elu, kivi, pesa, sõna
  5. nägu, tuba, sõda
  6. seminar
  7. süli
  8. jõgi
  9. põu, riik, külm, leib
  10. poiss, koer, hein
  11. puri, tühi, oder, padi
  12. õnnelik
  13. koi, idee
  1. elama
  2. õppima
  3. hüppama
  4. vaidlema
  5. rabelema
  6. seisma
  7. naerma
  8. saatma
  9. petma
  10. tulema
  11. võima, saama
  12. käima, sööma

käändsõnad

Tüüpsõnast on esitatud ainsuse nimetav, omastav, osastav ja sisseütlev, mitmuse omastav, osastav ja sisseütlev. Nende eeskujul saab moodustada kõiki teisi käändeid. Kui tüüpi kuulub ka omadussõnu, on võrdlusastmed näidatud eraldi lõigus võrdlus.

0

0 Märkus.

Väga ebaregulaarse käänamisega sõnadel (nt ise, enda, kumbki) on tüübinumbriks 0 ja kõik põhivormid on antud sõnaartiklis. Mõnel asesõnal (nt mina, see) on artiklis esitatud kõik muutevormid.

1

1 ohutu, ohutu, ohutut, ohutusse, ohutute, ohutuid, ohututesse ja ohutuisse
 võrdlus: ohutu, ohutum, kõige ohutum ja ohutuim
1e v`oodi, v`oodi, v`oodit, v`oodisse, v`oodite, v`oodeid, v`ooditesse ja v`oodeisse
 võrdlus: v`äeti, v`äetim, kõige v`äetim ja v`äeteim
 

Märkused.

  1. Alltüüpi 1e kuuluvad i-tüvelised sõnad, millel tüvevokaal i asendub mitmuse tunnuse ees e-ga, nt v`oodi : v`oodeid (v`oodi + id), arvuti : arvuteile (arvuti + ile).

  2. Mõnel kahesilbilisel III-vältelisel sõnal võib olla II-välteline rööpkuju, mis käändub 16. tüübi järgi, nt kirju (vt tüüp 16, märkus b), või 6. tüübi järgi, nt kiire, olnu (vt tüüp 6, märkused c, d).

2

2 õpik, õpiku, õpikut, õpikusse, õpikute, õpikuid, õpikutesse ja õpikuisse
 võrdlus: hele, heledam, kõige heledam ja heledaim
2e n`umber, n`umbri, n`umbrit, n`umbrisse, n`umbrite, n`umbreid, n`umbritesse ja n`umbreisse
 võrdlus: n`oobel, n`ooblim, kõige n`ooblim ja n`oobleim
 

Märkused.

  1. Tüübis on palju tüve lõpumuutusi, mis ei kajastu tüüpsõnade vormides, nagu asendused ne → se/sa (r`audne : r`audse, m`oodne : m`oodsa), s → nda (k`ümnes : k`ümnenda), s-i või d kadu (t`akjas : t`akja, m`öödunud : m`öödunu), da-silbi lisandus (tore : toreda).

  2. Alltüüpi 2e kuuluvad i-tüvelised sõnad, millel tüvevokaal i asendub mitmuse tunnuse ees e-ga, nt n`umber : n`umbreid (n`umbri + id), vastand : vastandeis (vastandi + is).

  3. Mõni ühesilbilise nimetavaga sõna võib käänduda ka 22. tüübi järgi, nt p`ärl, k`eev, m`õis (2: m`õisa, m`õisat, m`õisa ja m`õisasse; m`õisate, m`õisaid; 22u: mõisa, m`õisa, m`õisa ja mõisasse; m`õisade, m`õisu ja m`õisasid).

  4. Märksõna rööpkujud.

    • Mõnel III-vältelisel us-lõpulisel sõnal võib välte nõrgenemise korral olla rööpne käänamine 3. tüübis, nt soodus (vt tüüp 3, märkus d).

    • 2. tüübi järgi käänduvad rööpselt 19. tüübi sõnad, kui neil on lõppkonsonandi ees kirjapildis kaks vokaali, mida hääldatakse ühes silbis, nt akv`aarium (vt tüüp 19, märkus a).

    • 2. tüübi järgi käänduvad rööpselt mõned kahest silbist koosnevad 22. tüübi võõrsõnad, mille välde on nõrgenenud ja rõhk nihkunud esimesele silbile, nt kok`ard (tüüp 22e) ja kokard (tüüp 2e), v`est`ern (tüüp 22e) ja vestern (tüüp 2e).

    • 2. tüübi järgi käänduvad rööpselt mõned kahest silbist koosnevad 25. tüübi sõnad, mille välde võib nõrgeneda, nt ümbrik (vt tüüp 25, märkus a).

3

3 vaher, v`ahtra, v`ahtrat, v`ahtrasse, v`ahtrate, v`ahtraid, v`ahtratesse ja v`ahtraisse
 võrdlus: aher, `ahtram, kõige `ahtram ja `ahtraim
3e tanner, t`andri, t`andrit, t`andrisse, t`andrite, t`andreid, t`andritesse ja t`andreisse
 

Märkused.

  1. Sõnadel, millel on rööpne käänamine 5. tüübis, on tüves lõpumuutusi, mis ei kajastu tüüpsõnade vormides, nagu asendused as/is/us/es → sa (armas : `armsa, õilis : `õilsa, ainus : `ainsa, tõrges : t`õrksa).

  2. Alltüüpi 3e kuuluvad üksikud i-tüvelised sõnad, millel tüvevokaal i asendub mitmuse tunnuse ees e-ga, nt manner : m`andreid (m`andri + id).

  3. Osa s-lõpulisi sõnu käändub rööpselt ka 5. tüübi järgi, erinevad on ainsuse osastava vormid, nt tõrges : t`õrksat (tüüp 3) ja tõrgest (tüüp 5).

  4. Kui 2. tüübi III-vältelistel us-lõpulistel sõnadel välde nõrgeneb, on neil rööpne käänamine 3. tüübis, nt s`oodus (tüüp 2) ja soodus (tüüp 3). Alates ainsuse omastavast käändest on kõik vormid samad.

4

4 ase, aseme, aset, asemesse, asemete, asemeid, asemetesse ja asemeisse

5

5 liige, l`iikme, liiget, l`iikmesse, l`iikmete, l`iikmeid, l`iikmetesse ja l`iikmeisse
 võrdlus: armas, `armsam, kõige `armsam ja `armsaim
5e kallis, k`alli, kallist, k`allisse, k`allite, k`alleid, kallistesse ja k`alleisse
 võrdlus: kallis, k`allim, kõige k`allim ja k`alleim
 

Märkused.

  1. Sõnadel, millel on rööpne käänamine 3. tüübis, on tüves lõpumuutusi, mis ei kajastu tüüpsõnade vormides, nt armas (vt tüüp 3, märkus a).

  2. Alltüüpi 5e kuuluvad üksikud i-tüvelised sõnad, millel tüvevokaal i asendub mitmuse tunnuse ees e-ga, nt kallis : k`alleid (k`alli + id).

  3. Vähesed s-lõpulised sõnad käänduvad enamasti rööpselt ka 3. tüübi järgi, nt tõrges (vt tüüp 3, märkus c). Sõnad kallis ja kaunis võivad käänduda ka 7. tüübi järgi (vt tüüp 7, märkus b).

  4. 5. tüübi järgi käänduvad liitarvude põhisõnad -kümmend, -teist ja -teistkümmend. Ainsuse omastavas ja osastavas käändub kaasa ka liitarvsõna esiosa, alates sisseütlevast jääb esiosa omastava käände kujule, nt v`iis+kümmend, viie+k`ümne, v`iit+kümmend ja v`iit+kümmet, viie+k`ümnesse; v`iis+t`eist[+kümmend], viie+t`eist(+k`ümne), v`iit+t`eist(+kümmend) ja v`iit+t`eist+kümmet, viie+t`eist+k`ümnesse. Siiski võib esiosa käänduda kaasa muudeski käänetes, nt v`iide+k`ümnesse, viiest+k`ümnest, viiel+k`ümnel, viied+k`ümned.

6

6 mõte, m`õtte, mõtet, m`õttesse, mõtete, m`õtteid, mõtetesse ja m`õtteisse
 võrdlus: ahne, `ahnem, kõige `ahnem ja `ahneim
 

Märkused.

  1. II-vältelistel nud-kesksõnadel kaob tüve lõpust d, nt läinud : l`äinu. Kõik ülejäänud vormid on ühised nu-tuletiste vormidega (vt ka märkus d).

  2. Mõni 6. tüübi sõna käändub argikeeles ka astmevahelduseta 16. tüübi järgi, nt luule : l`uule (tüüp 6) ja luule (tüüp 16), pale : p`alge (tüüp 6) ja pale (tüüp 16).

  3. e-lõpulistel omadussõnadel võib olla ka III-välteline hääldus ja rööpne käänamine 1. tüübis, nt kiire (tüüp 6) ja k`iire (tüüp 1).

  4. Ebakindla vältega on nu-tuletised verbidest, mille nud-kesksõna tüvi on ühesilbiline ja II vältes (nt jäänud, teinud, olnud). nu-tuletis käändub II välte puhul (nt jäänu, olnu) 6. tüübi järgi, III välte puhul (nt j`äänu, `olnu) 1. tüübi järgi. II välde on tavalisem, eriti liitsõnus, nt üle+jäänu, tagasi+tulnu.

  5. Mõnest sõnast on võimalik ka lühike ainsuse sisseütlev ja enamasti on see siis sõnaartiklis esitatud, nt küte : (pani ahju) k`ütte, pale : (tõstis püssi) p`alge.

7

7 kallas, k`alda, kallast, k`aldasse, kallaste, k`aldaid, kallastesse ja k`aldaisse
 võrdlus: rikas, r`ikkam, kõige r`ikkam ja r`ikkaim
7e rukis, r`ukki, rukist, r`ukkisse, rukiste, r`ukkeid, rukistesse ja r`ukkeisse
 võrdlus: aldis, `altim, kõige `altim ja `alteim
 

Märkused.

  1. Alltüüpi 7e kuuluvad vähesed i-tüvelised sõnad, millel tüvevokaal i asendub mitmuse tunnuse ees e-ga, nt rukis : r`ukkeid (r`ukki + id), kallis : k`alleid (k`alli + id).

  2. Sõnad kallis ja kaunis võivad käänduda ka 5. tüübi järgi, erinevad on mitmuse omastava ja de-mitmuse vormid, nt kallis : kalliste (tüüp 7e) ja k`allite (tüüp 5e).

8

8 küünal, k`üünla, küünalt, k`üünlasse, küünalde, k`üünlaid, küünaldesse ja k`üünlaisse

9

9 katus, katuse, katust, katusesse, katuste, katuseid, katustesse ja katuseisse
 

Märkused.

  1. Kahesilbilised III-vältelised sõnad (nt r`askus) käänduvad rööpselt ka 11. tüübi järgi. Pikemad us-lõpulise liitega sõnad (nt häbematus) võivad käänduda 9. tüübi järgi, kuid eelistüüp on neil 11 (vt tüüp 11, märkus a).

  2. Ebakindla vältega sõnade (nt moodus ja m`oodus) käänamine oleneb vältest (vt tüüp 11, märkus b).

10

10 soolane, soolase, soolast, soolasesse, soolaste, soolaseid, soolastesse ja soolaseisse
 võrdlus: soolane, soolasem, kõige soolasem ja soolaseim
 

Märkused.

  1. ke-deminutiividel lisandub tüve lõppu se-silp (l`õoke : l`õokese).

  2. Kolmesilbilised ja III vältes ne-liitelised sõnad (nt `aastane) käänduvad rööpselt ka 12. tüübi järgi. lane-, line-, kene-, mine-liitelised sõnad (nt `eestlane) võivad käänduda 10. tüübi järgi, kuid eelistüüp on neil 12 (vt tüüp 12, märkus b).

  3. Ebakindla vältega sõnade (nt ammune ja `ammune) käänamine oleneb vältest (vt tüüp 12, märkus c).

11

11 harjutus, harjutuse, harjutust, harjutusse ja harjutusesse, harjutuste, harjutusi, harjutustesse (ja harjutusisse)
 

Märkused.

  1. Kahesilbilised ja III-vältelised sõnad (r`askus, h`autis, form`aalsus) käänduvad rööpselt nii 11. kui ka 9. tüübi järgi, erinevad on mitmuse osastav kääne ja mitmuse rööpvormid, nt r`askus : r`askusi (tüüp 11) ja r`askuseid (tüüp 9), r`askustesse ja r`askusisse (tüüp 11) ja r`askuseisse (tüüp 9). Lühike sisseütlev on ainult 11. tüübis (r`askusse ja r`askusesse). Pikemad us-lõpulise liitega (-lisus, -matus, -vus, -mus jne) sõnad, millel on kaasrõhk tagant kolmandal silbil (nt v`õimelisus, häbematus, esinemus), käänduvad pigem 11. tüübi järgi, aga võimalik on ka 9. tüüp (vormid sulgudes), nt häbematus : häbematusi (ja häbematuseid), häbematustesse ja häbematusisse (ja häbematuseisse).

  2. Ebakindla vältega sõnad käänduvad III välte puhul rööpselt 11. ja 9. tüübi järgi, II välte puhul ainult 9. tüübi järgi, nt m`oodus (tüübid 11 ja 9) ja moodus (tüüp 9).

  3. Pika sse-sisseütleva asemel kasutatakse 11. tüübis enamasti lühikest sisseütlevat, nt avaldus : avaldusse. tus- ja matus-sõnade lühike sisseütlev on homonüümne vastava tu- või matu-sõna käändega, nt halvatusse < (sisseütlev sõnadest) halvatus või halvatu, `ootamatusse < (sisseütlev sõnadest) `ootamatus või `ootamatu. Pikem sisseütlev on ühemõtteline, nt halvatusesse, `ootamatusesse.

12

12 oluline, olulise, olulist, olulisse ja olulisesse, oluliste, olulisi, olulistesse (ja olulisisse)
 võrdlus: oluline, olulisem, kõige olulisem ja olulisim
 

Märkused.

  1. ke-deminutiividel lisandub tüve lõppu se-silp (kelluke : kellukese).

  2. Kolmesilbilised III-vältelised sõnad (l`ahtine, `aastane) käänduvad rööpselt nii 12. kui ka 10. tüübi järgi, erinevad on mitmuse osastav kääne ja mitmuse rööpvormid, nt l`ahtine : l`ahtisi (tüüp 12) ja l`ahtiseid (tüüp 10), l`ahtistesse ja l`ahtisisse (tüüp 12) ja l`ahtiseisse (tüüp 10). Lühike sisseütlev on ainult tüübis 12, nt l`ahtisse ja l`ahtisesse. Kolmesilbilised lane-, line-, kene-, mine-liitelised sõnad (`eestlane, arh`ailine, l`õokene, l`öömine) käänduvad pigem 12. tüübi järgi, aga võimalik on ka 10. tüüp (vorm sulgudes), nt `eestlane : `eestlasi (ja `eestlaseid), `eestlastesse ja `eestlasisse (ja `eestlaseisse).

  3. Ebakindla vältega sõnad käänduvad III välte puhul rööpselt 12. ja 10. tüübi järgi, II välte puhul ainult 10. tüübi järgi, nt ammune (tüüp 10) ja `ammune (tüübid 12 ja 10).

  4. Pika sse-sisseütleva asemel kasutatakse 12. tüübis enamasti lühikest sisseütlevat, nt alaline : alalisse, laevuke[ne] : laevukesse.

13

13 s`uur, suure, s`uurt, s`uurde ja suuresse, suurte, s`uuri, suurtesse (ja suurisse)
 võrdlus: s`uur, suurem, kõige suurem ja suurim

14

14 `uus, uue, `uut, `uude ja uuesse, uute, `uusi, uutesse (ja uusisse)
 võrdlus: `uus, uuem, kõige uuem ja uusim
 

Märkus.

Tüübis on tüvemuutusi, mis ei kajastu tüüpsõna vormides, nagu s-i assimilatsioon (v`ars : varre), asendus s → ne (k`aas : kaane).

15

15 käsi, k`äe, k`ätt, k`ätte ja k`äesse, käte, käsi, kätesse (ja käsisse)
 

Märkused.

  1. Lühikest ainsuse sisseütlevat saab moodustada, kuid seda kasutatakse ainult paarist sõnast, nt vesi : v`ette, käsi : k`ätte.

  2. Mitmuse osastava vorm langeb väliselt kokku ainsuse nimetavaga, nt käsi : käsi. Samal kujul esineb tüvemitmus ka teistes käänetes alates mitmuse sisseütlevast (nt käsi : käsil : käsist), kuid selle kasutus piirdubki peamiselt sõnaga käsi.

16

16 pere, pere, peret, p`erre ja peresse, perede, peresid, peredesse
 võrdlus: tubli, tublim, kõige tublim
 

Märkused.

  1. 16. tüübi järgi võib käänduda ka mõni 6. tüübi sõna, nt luule (vt tüüp 6, märkus b) ja osa 17. tüübi võõramaid sõnu, nt logo (vt tüüp 17, märkus b).

  2. Mõnel ebakindla vältega sõnal on III välte korral rööpne käänamine 1. tüübis, nt kirju : kirju (tüüp 16) ja k`irju : k`irju (tüüp 1).

  3. III-välteline lühike ainsuse sisseütlev on kasutusel mõnest esmavältelisest sõnast, nt p`erre ja peresse, k`õnne ja kõnesse, erandlikult ka p`okri ja pogrisse (enamasti artiklis toodud).

  4. Keskvõrde tunnuse m ees võib mõnel a- või u-tüvelisel sõnal tüvevokaal asenduda e-ga, nt lahja – lahjem, tillu – tillem (vrd roosa – roosam, hapu – hapum). Need vormid on sõnaartiklis antud.

17

17 elu, elu, elu, `ellu ja elusse, elude, elusid, eludesse
 võrdlus: vilu, vilum, kõige vilum
17e kivi, kivi, kivi, k`ivvi ja kivisse, kivide, kive ja kivisid, kividesse (ja kivesse)
17i pesa, pesa, pesa, p`essa ja pesasse, pesade, pesi ja pesasid, pesadesse (ja pesisse)
 võrdlus: kena, kenam, kõige kenam ja kenim
17u sõna, sõna, sõna, s`õnna ja sõnasse, sõnade, sõnu ja sõnasid, sõnadesse (ja sõnusse)
 võrdlus: vana, vanem, kõige vanem ja vanim
 

Märkused.

  1. Alltüüpidesse 17e, 17i ja 17u kuuluvad sõnad, millel on olemas tüvemitmuslikud rööpvormid (vähemalt mitmuse osastavas). Tüüpe eristab tüvemitmuse vokaali variant (e, i, u), nt kivi : kive (tüüp 17e), pesa : pesi (tüüp 17i), sõna : sõnu (tüüp 17u).

  2. Mõnest sõnast (nt iga, homo, logo, midi, sumo) on kalduvus kasutada vormiaredamat t-list ainsuse osastavat, mis vastab 16. tüübile, nt logo : logo (tüüp 17) ja logot (tüüp 16). Sellistel sõnadel on antud kaks tüüpi ning artiklis on esitatud mõlemad osastava vormid, aga t-lõppu ei tohiks pidada veaks mõne muugi uuema laensõna osastavas. Tavaks, mitte kohustuseks on kasutada t-lõppu isiku- ja kohanimede ainsuse osastavas: Anut, Jürit, Marit, Eenpalut, Türit, Muhut. Seetõttu siis ka: j`on'n+jüri ja j`on'n+jürit, toru+jüri ja toru+jürit, karva+mari ja karva+marit.

  3. 17. tüübi järgi võib käänduda ka mõni 18. tüübi sõna, nt pidu (vt tüüp 18, märkus b).

  4. Rööpvormid. Mõnest sõnast saab kasutada

    • III-vältelist lühikest ainsuse sisseütlevat, nt pesa : p`essa, udu : `uttu (enamasti artiklis toodud). Lühivorme võib keeletarvitaja sobival juhul juurde moodustada, hoolitsedes, et kontekstist oleks vorm selgesti välja loetav, nt läkaköhha, kiviklippu, peakollu, (jäi nälga ja) jannu;

    • lühikest mitmuse osastavat, nt vaba : vabu, pesa : pesi, kivi : kive (enamasti artiklis toodud). Teistes mitmuse käänetes alates sisseütlevast kasutatakse lühivorme vaid üksikutes muutevormides, nt vana : vanul (päevil), püha : pühiks (mindi koju). Lühivorme võib keeletarvitaja sobival juhul juurde moodustada, hoolitsedes, et kontekstist oleks vorm selgesti välja loetav, nt huviklube, ahtaid kuje, maailmanabu.

  5. Keskvõrde tunnuse m ees võib mõnel a- või u-tüvelisel sõnal tüvevokaal asenduda e-ga, nt vana – vanem, süva – süvem (vrd vaba – vabam, kena – kenam). Need vormid on sõnaartiklis antud.

18

18 nägu, n`äo, nägu, n`äkku ja n`äosse, nägude, nägusid, nägudesse
18e tuba, t`oa, tuba, t`uppa ja t`oasse, tubade, tube ja tubasid, tubadesse
18u sõda, sõja, sõda, s`õtta ja sõjasse, sõdade, sõdu ja sõdasid, sõdadesse (ja sõjusse)
 

Märkused.

  1. Alltüüpidesse 18e ja 18u kuuluvad sõnad, millel on olemas tüvemitmuslikud rööpvormid. Tüüpe eristab tüvemitmuse vokaali variant (e, u), nt nuga : nuge (tüüp 18e), sõda : sõdu (tüüp 18u).

  2. Mõnel sõnal on rööpvormistik 17. tüübis, nt kubu : k`oo (tüüp 18) ja kubu (tüüp 17), pidu : p`eo (tüüp 18) ja pidu (tüüp 17).

  3. Rööpvormid.

    • Mõnest sõnast saab kasutada III-vältelist lühikest ainsuse sisseütlevat, nt tuba : t`uppa, magu : m`akku. Need on enamasti artiklis toodud, kuid sobival juhul võib keeletarvitaja lühivorme ka juurde moodustada.

    • a-tüvelistest sõnadest saab harilikult kasutada lühikest mitmuse osastavat, nt rida : ridu, tuba : tube (enamasti artiklis toodud). Teistes mitmuse käänetes alates sisseütlevast on nõrgaastmelised lühirööbikud haruldased. Kui lühivormi on siiski võimalikuks peetud, on see sõnaartiklis esitatud, nt suuris sõjus.

  4. 18. tüübi järgi käändub liitarvude põhisõna -sada. Ainsuse omastavas ja osastavas käändub kaasa ka liitarvsõna esiosa, alates sisseütlevast jääb esiosa omastava käände kujule, nt v`iis+sada, viie+saja, v`iit+sada(t), viie+sajasse. Siiski võib esiosa käänduda kaasa muudeski käänetes, nt viiest+sajast, viiel+sajal, m`itmeid+sadu. Veerand+sada käändub nagu tavaline liitsõna, st esiosa ei käändu.

19

19 seminar, seminari, seminari, seminari ja seminarisse, seminaride, seminare (ja seminarisid), seminaridesse (ja seminaresse)
 

Märkused.

  1. Kõik 19. tüübi sõnad, millel on lõppkonsonandi ees kirjapildis kaks vokaali, mida saab hääldada ühes silbis (nt akv`aarium), käänduvad rööpselt ka tüübi 2e järgi (hääldus tüübis 19 [ak-v`aa-ri-um] ja tüübis 2e [ak-v`aar-jum]). Kui selline hääldus on liiga ebareaalne (nt `ookean, p`anteon, durian, kakuam), on sõnaraamatus jäetud tüüp 2e andmata. Tüüpide vormistikes erinevad paljud muutevormid: peale ainsuse osastava ka mitmuse omastav, mitmuse osastav, mitmuse sisseütlev (ja sellele järgnevad käänded), vrd tüüp 19: akv`aariumi, akv`aariumide, akv`aariume, akv`aariumidesse (ja akv`aariumesse) ja tüüp 2e: akv`aariumit, akv`aariumite, akv`aariumeid, akv`aariumitesse ja akv`aariumeisse.

  2. sse-sisseütleva asemel kasutatakse ainsuses valdavalt lühikest sisseütlevat, nt seminar : seminari, m`uuseum : m`uuseumi, ning mitmuse osastavas sid-vormi asemel lühivormi, nt sanitar : sanitare. Pikk sid-vorm (sanitarisid) on vanamoeline.

20

20 süli, süle, süle, s`ülle ja sülesse, sülede, sülesid, süledesse
 

Märkused.

  1. Paljudest sõnadest saab kasutada III-vältelist lühikest ainsuse sisseütlevat, nt veri : v`erre (artiklis toodud).

  2. Osa sõnu saab ainsuse osastavas lõpu d või t, tüvevokaal kaob ning vorm muutub ühesilbiliseks ja III-välteliseks (nt tuli : t`uld, kusi : k`ust). Need vormid on artiklis antud.

21

21 jõgi, j`õe, jõge, j`õkke ja j`õesse, jõgede, jõgesid, jõgedesse
 

Märkus.

III-välteline lühike ainsuse sisseütlev on üldine, nt mägi : m`äkke.

22

22 p`õu, põue, p`õue, p`õue ja põuesse, p`õuede, p`õuesid, p`õuedesse
22e r`iik, riigi, r`iiki, r`iiki ja riigisse, r`iikide, r`iike ja r`iikisid, r`iikidesse (ja riigesse)
 võrdlus: p`aks, paksem, kõige paksem ja paksim
22i k`ülm, külma, k`ülma, k`ülma ja külmasse, k`ülmade, k`ülmi ja k`ülmasid, k`ülmadesse (ja külmisse)
 võrdlus: k`ülm, külmem, kõige külmem ja külmim
22u l`eib, leiva, l`eiba, l`eiba ja leivasse, l`eibade, l`eibu ja l`eibasid, l`eibadesse (ja leivusse)
 võrdlus: h`alb, halvem, kõige halvem ja halvim
 

Märkused.

  1. Alltüüpidesse 22e, 22i ja 22u kuuluvad sõnad, millel on olemas tüvemitmuslikud rööpvormid. Tüüpe eristab tüvemitmuse vokaali variant (e, i, u), nt r`iik : r`iike (tüüp 22e), k`ülm : k`ülmi (tüüp 22i), l`eib : l`eibu (tüüp 22u). Ilma rööpvormideta sõnu on vähe, nt p`õu : p`õuesid, `üks : `ühtesid (tüüp 22).

  2. 22. tüübi järgi on võimalik rööpselt käänata kõiki 23. tüübi sõnu, nt h`ein (vt tüüp 23, märkus b). 22. tüübi järgi võivad käänduda ka üksikud ühesilbilised 2. tüübi sõnad, nt m`õis (vt tüüp 2, märkus c).

  3. Mõnel kahest silbist koosneval võõrsõnal võib välte nõrgenemise korral olla rööpne käänamine 2. tüübis, nt vestern (vt tüüp 2, märkus d).

  4. Rööpvormid.

    • Pika sse-sisseütleva asemel kasutatakse valdavalt lühikest sisseütlevat, nt k`ott : k`otti, perek`ond : perek`onda.

    • Nüüdiskeeles on sid-lõpulise mitmuse osastava kasutamine 22. tüübi sõnadel taandumas tüvemitmusliku vormi ees. Kuid vahel on sid-lõpp siiski selgem ja ühemõttelisem, nt p`öid : p`öidi ja p`öidasid, k`iik : k`iiki ja k`iikesid, h`all : h`allu ja h`allasid. Nõrgaastmelise tüvemitmuse vorme (alates sisseütlevast) kasutatakse harva ja alati ei saa neid ka moodustada või moonduvad nad liialt, nt v`oog (: v`ooge) → {v`oes} (v`oogudes), l`aug (: l`auge) → {lauel} (l`augudel). Mõnest sõnast kasutatakse sel juhul hoopis konsonanti sisaldavat vormi, nt (lõunamere) vooges (II välde), (uni vajus) l`augele (III välde).

  5. Erivormid.

    • Laadivaheldusliku konsonandi kadu võib tuua kaasa silbi kao – nõrgas astmes tekib üks silp ja III välde (pr`aad : pr`ae, l`aug : l`au).

    • 22. tüübis on väike rühm võõrsõnu, kus ainsuse nimetava lõpus kirjutatakse pikk klusiil ühe tähega (nagu 25. tüübi ik-liites), nt kabin`et, p`uusl`ak, p`iisk`op. Muudes tugevaastmelistes vormides on neil tavapärased kaks klusiili, nt kabin`et : kabin`etti (nagu k`ett : k`etti).

    • Keskvõrde tunnuse m ees asendub a- või u-tüvelistel sõnadel tüvevokaal enamasti e-ga, nt h`ell : hella – hellem, p`aks : paksu – paksem. Mõnest sõnast on rööpselt olemas ka häälikumuutuseta vorm, nt r`opp : ropu – ropem ja ropum, s`ünk : sünga – süngem ja süngam.

    • Mõnest sõnast saab kasutada tugevaastmelist seisundivormi, mis on enamasti esitatud sõnaartiklis, nt `auk : `aukus, k`ärn : k`ärnas. Pole aga täpselt määratav, millal võib nende asemel kasutada ka tavalist, nõrgaastmelist seesütlevat; mõned selles suhtes kindlamad juhud on sõnaartikleis esitatud, nt l`ukkus ja lukus, h`inges ja hinges. Ei sobi nt lokis (juuksed), loogas (oksad), pruudis (tüdrukud).

23

23e p`oiss, poisi, p`oissi, p`oissi ja poisisse, poiste (ja p`oisside), p`oisse ja p`oissisid, poistesse (ja p`oissidesse)
23i k`oer, koera, k`oera, k`oera ja koerasse, koerte (ja k`oerade), k`oeri ja k`oerasid, koertesse (ja k`oeradesse)
23u h`ein, heina, h`eina, h`eina ja heinasse, heinte (ja h`einade), h`einu ja h`einasid, heintesse (ja h`einadesse)
 

Märkused.

  1. Alltüüpidesse 22e, 22i ja 22u kuuluvad sõnad, millel on olemas tüvemitmuslikud rööpvormid. Tüüpe eristab tüvemitmuse vokaali variant (e, i, u), nt p`oiss : p`oisse (tüüp 23e), k`oer : k`oeri (tüüp 23i), h`ein : h`einu (tüüp 23u).

  2. Kõiki 23. tüübi sõnu on võimalik käänata ka 22. tüübi järgi, kuid see on tegelikus tarvituses haruldane ja mõjub vanamoeliselt (tüübikirjelduses on 22. tüübi vormide ümber ümarsulud). 22. tüübist erinevad mitmuse omastav ja vastavad de-mitmuse vormid, nt h`ein : heinte, heintesse (tüüp 23u) ja h`einade, h`einadesse (tüüp 22u). Sõnadel, mis lõpevad konsonantühendiga, on need vormid III vältes, nt `oks : `okste, `okstesse.

  3. sid-lõpulise mitmuse osastava kasutamine taandub tüvemitmusliku vormi ees.

24

24 puri, purje, p`urje, p`urje ja purjesse, p`urjede, p`urjesid, p`urjedesse
24e tühi, tühja, t`ühja, t`ühja ja tühjasse, t`ühjade, t`ühje ja t`ühjasid, t`ühjadesse (ja tühjesse)
 võrdlus: tühi, tühjem, kõige tühjem
24i oder, odra, `otra, `otra ja odrasse, `otrade, `otri ja `otrasid, `otradesse (ja odrisse)
24u padi, padja, p`atja, p`atja ja padjasse, p`atjade, p`atju ja p`atjasid, p`atjadesse (ja padjusse)
 võrdlus: nõder, nõdrem, kõige nõdrem ja nõdrim
 

Märkused.

  1. Alltüüpidesse 24e, 24i ja 24u kuuluvad sõnad, millel on olemas tüvemitmuslikud rööpvormid. Tüüpe eristab tüvemitmuse vokaali variant (e, i, u), nt tühi : t`ühje (tüüp 24e), oder : `otri (tüüp 24i), padi : p`atju (tüüp 24u). Ilma rööpvormideta sõnu on vähe, nt veli : v`eljesid, kahi : k`ahjasid (tüüp 24).

  2. Pika sse-sisseütleva asemel kasutatakse valdavalt lühikest sisseütlevat, nt padi : p`atja.

  3. sid-lõpulise mitmuse osastava kasutamine on taandumas vokaallõpulise vormi ees, kuid kõigist sõnadest seda ei kasutata, nt puder : p`utre. Nõrgaastmelised tüvemitmuse vormid on kasutusel vähestest sõnadest, nt padjul (p`atjadel), aga mitte {kogril} (k`okredel).

  4. Kui sõnast saab kasutada tugevaastmelist seisundivormi, on see enamasti esitatud sõnaartiklis, nt kiber : k`ipras, kubel : k`uplas.

  5. Keskvõrde tunnuse m ees asendub a- ja u-tüvelistel sõnadel tüvevokaal e-ga, nt kuri : kurja – kurjem, vali : valju – valjem.

25

25 õnnel`ik, õnneliku, õnnel`ikku, õnnel`ikku ja õnnelikusse, õnnelike (ja õnnel`ikkude), õnnel`ikke (ja õnnel`ikkusid), õnnelikesse (ja õnnel`ikkudesse)
 võrdlus: õnnel`ik, õnnelikum, kõige õnnelikum ja õnnelikem
 

Märkused.

  1. Mõned kahest silbist koosnevad 25. tüübi sõnad, mille välde võib nõrgeneda, käänduvad rööpselt 2. tüübi järgi, nt p`eal`ik : p`eal`ikku (tüüp 25) ja pealik : pealikut (tüüp 2), `ümbr`ik : `ümbr`ikku (tüüp 25) ja ümbrik : ümbrikut (tüüp 2). Argikeeles kaldub välde nõrgenema (ja tüüp teisenema) üldisemaltki, kui sõnaraamat näitab, nt auklikute, mitmikute, lõplikuid, luustikuid, vrd `auklike, m`itmike, l`õpl`ikke, l`uust`ikke. Kirjakeeles on soovitatav järgida 25. tüübi käänamist.

  2. Pika sse-sisseütleva asemel kasutatakse valdavalt lühikest sisseütlevat, nt kanarb`ik : kanarb`ikku.

  3. Lühike mitmuse osastav on muutunud tavaliseks ja sid-lõpuline vorm on vanamoeline, nt haril`ikke (ja haril`ikkusid). Nõrgaastmeline mitmusetüvi (vokaaliga -e) on erinevalt muudest tüüpidest kasutusel ka mitmuse omastavas ja kõigis käänetes alates sisseütlevast, kaasa arvatud neli viimast käänet, nt haril`ik : harilike : harilikesse : harilikena. Võimalikud on ka tugevaastmelised de-mitmuse rööpvormid, kuid need on kasutusest peaaegu taandunud ja mõjuvad vanamoeliselt, nt harilike (ja haril`ikkude), harilikena (ja haril`ikkudena).

26

26 k`oi, k`oi, k`oid, k`oisse, k`oide, k`oisid, k`oidesse
 võrdlus: p`ai, p`aim, kõige p`aim
26i id`ee, id`ee, id`eed, id`eesse, id`eede, id`eid ja id`eesid, id`eedesse (ja id`eisse)
 

Märkused.

  1. Alltüüpi 26i kuuluvad vanemad omasõnad ning ee- ja oo-lõpulised võõrsõnad, millel pikk tüvevokaal lüheneb mitmuse tunnuse i ees, nt p`uu : p`uid (p`uu + id), p`uile (p`uu + ile), id`ee : id`eist (id`ee + ist).

  2. 26. tüübi sõnad on üldiselt ilma astmevahelduseta (k`oi : k`oide), kuid alltüübis 26i võib de-tunnusega mitmuse omastav ühesilbilistel omasõnadel olla rööpselt ka II vältes, nt m`aa : m`aade ja maade. See tekitab ka muudes de-mitmuse vormides rööpvorme lisaks (nt m`aadega ja maadega).

  3. Alltüübis 26i on kasutusel i-mitmuslikud rööpvormid. Mitmuse osastava rööpvorm on id-lõpuline, kusjuures pikem sid-vorm mõjub sageli vanamoeliselt (p`uu : p`uid ja p`uusid, id`ee : id`eid ja id`eesid). i-mitmuslikud rööpvormid on ka teistes mitmusevormides alates sisseütlevast, nt p`uudel ja p`uil.

pöördsõnad

Tüüpsõnast on esitatud ma-tegevusnimi, da-tegevusnimi, kindla kõneviisi oleviku ainsuse 1. pööre, lihtmineviku ainsuse 1. ja 3. pööre, möönva kõneviisi olevik, v-kesksõna, nud-kesksõna, umbisikulise tegumoe kindla kõneviisi olevik (-kse) ja tud-kesksõna. Nende järgi saab moodustada kõiki teisi pöördsõna vorme.

27

27 elama, elada, elan, elasin, elas, elagu, elav, elanud, elatakse, elatud
 

Märkused.

  1. 27. tüübi järgi võivad pöörduda mõned 28. tüübi sõnad, nt s`ulgema, kudema (vt tüüp 28, märkus a), ja 29. tüübi sõnad, nt l`aastama (vt 29. tüübi märkus).

  2. 27. tüübi järgi on võimalik rööpselt pöörata kõiki 31. tüübi sõnu, nt kõnelema (vt 31. tüübi märkus).

  3. tle- ja skle-lõpulistel verbidel võib olla rööpne pööramine 36. tüübi järgi, nt esitelema (vt tüüp 36, märkus a).

  4. Mõnel tse-lõpulisel verbil võib olla rööpne pööramine 32. tüübi järgi, nt k`aitsma (vt 32. tüübi märkus).

28

28 `õppima, `õppida, õpin, `õppisin, `õppis, `õppigu, `õppiv, `õppinud, õpitakse, õpitud
 

Märkused.

  1. On verbe, mida saab pöörata nii astmevahelduslikult (tüüp 28) kui ka astmevahelduseta (tüüp 27). Sellised on kõik e-tüvelised verbid (nt s`ulgema) ja mõned i- või u-tüvelised (nt t`ekkima, h`õljuma), samuti mõned esmavältelised sõnad (nt kudema, pügama). Nt s`ulgema : sulen (tüüp 28) ja s`ulgen (tüüp 27).

  2. Laadivaheldusliku konsonandi kadu võib tuua kaasa silbi kao, mistõttu nõrgas astmes tekib üks silp ja III välde (s`aagima : s`aen, lugema : l`oen).

  3. Esmavältelistel laadivahelduslikel verbidel võib pikemates muutevormides välde nõrgeneda, nt tegema (t`een : teeme), nägema (n`äen : näeme), argikeeles ka pidama (p`ean : p`eame ja peame). Sellised vormid on artiklis antud.

  4. Sõnadel tegema, nägema on osa vorme teise tüvega, nt nägema : näha, n`ähtud, näinud. Kõik põhivormid on sõnaartiklites.

29

29 h`üppama, hüpata, h`üppan, h`üppasin, h`üppas, hüpaku, h`üppav, hüpanud, hüpatakse, hüpatud
 

Märkus.

On üksikuid verbe, mida saab pöörata nii astmevahelduslikult (tüüp 29) kui ka astmevahelduseta (tüüp 27), nt l`aastama : l`aastada (tüüp 27) ja laastata (tüüp 29).

30

30 v`aidlema, vaielda, v`aidlen, v`aidlesin, v`aidles, vaielgu, v`aidlev, vaielnud, vaieldakse, vaieldud

31

31 rabelema, rabelda, rabelen, rabelesin, rabeles, rabelgu, rabelev, rabelnud, rabeldakse, rabeldud
 

Märkus.

Kõiki 31. tüübi ele-liitelisi kahetüvelisi verbe on võimalik pöörata ka ühetüvelisena (tüüp 27), nt kõnelema : kõnelda (tüüp 31) ja kõneleda (tüüp 27).

32

32 s`eisma, s`eista, seisan, s`eisin, s`eisis, s`eisku, s`eisev, s`eisnud, s`eistakse, s`eistud
 

Märkus.

32. tüübis on e-tüvelisi verbe, millel on e-ga rööpkujud ka 27. tüübis, nt k`aitsma : kaitsen : k`aitsnud (tüüp 32) ja k`aitsema : k`aitsen : k`aitsenud (tüüp 27). Nende sõnade muutevormides võib olla ka muid segunemisi, nt lihtminevik on mõlemal sõnakujul 27. tüübi järgi (k`aitsma ja k`aitsema : k`aitsesin) ja umbisikuline tegumood 32. tüübi järgi (k`aitsema ja k`aitsema : k`aitstud).

33

33 n`aerma, n`aerda, naeran, n`aersin, n`aeris, n`aergu, n`aerev, n`aernud, n`aerdakse, n`aerdud

34

34 s`aatma, s`aata, saadan, s`aatsin, s`aatis, s`aatku, s`aatev, s`aatnud, saadetakse, saadetud
 

Märkus.

Laadivahelduslike sõnade (algvormis) d- või k-lõpuline tüvi kaotab umbisikulistes vormides tüvevokaali ja seal tekib ühesilbiline III-välteline tüvi, nt m`urdma : m`urtud (vrd k`artma : kardetud), l`askma : l`astud (vrd t`ahtma : tahetud).

35

35 p`etma, p`etta, petan, p`etsin, p`ettis, p`etku, p`ettev, p`etnud, petetakse, petetud
 

Märkus.

Mõne sõna tüvest kaob umbisikulistes vormides tüvelõpu t ja seal tekib ühesilbiline III-välteline tüvi, nt k`atma : k`aetud (vrd p`etma : petetud). Ühtlasi võib ka vokaal madalduda (nt k`ütma : k`öetud).

36

36 tulema, t`ulla, tulen, tulin, tuli, tulgu, tulev, tulnud, tullakse, t`uldud
 

Märkused.

  1. 36. tüüpi kuulub hulk pikemaid telema- ja skelema-lõpulisi verbe, millel on tlema- ja sklema-lõpulised rööpkujud 27. tüübis. Põhiline on tüvemuutusteta pööramine, 36. tüübi vormid on stiililt markeeritud, nt keskustelema : keskust`ella, keskustelime.

  2. Sõnadel pesema ja kusema on hulk tüübist erinevaid vorme, nt pesema : p`esta, p`esnud, p`estud. Kõik põhivormid on sõnaartiklites.

  3. Sõnal minema on osa vorme teise tüvega, nt minema : lähen, läksin, l`äks, läinud, läki ja lähme. Kõik põhivormid on sõnaartiklis.

  4. Sõnal olema on kindla kõneviisi ainsuse ja mitmuse 3. pöördes erandlik vorm `on. Eitavas kõnes esinevad rööpvormid, kus eitust väljendab eesliide p, nt pole ja ei ole, p`oldud ja ei `oldud.

  5. nu-tuletiste välde (ja tüüp) võib kõikuda, nt olnu ja `olnu, läinu ja l`äinu (vt ka tüüp 6, märkus d).

37

37 v`õima, v`õida, v`õin, võisin, v`õis, võigu, v`õiv, võinud, v`õidakse, v`õidud
37i s`aama, s`aada, s`aan, s`ain, s`ai, saagu, s`aav, saanud, s`aadakse, s`aadud
 

Märkused.

  1. Alltüüpi 37i kuuluvad verbid, millel pikk tüvevokaal lüheneb lihtmineviku tunnuse i ees, nt s`aama : s`ain (s`aa + in).

  2. Kindla kõneviisi oleviku ja lihtmineviku pikemates vormides ja ma-tegevusnime vormides välde nõrgeneb, nt s`aama : s`aan : saame, s`ain : saime, saamata. Mõne vormi välde võib ka kõikuda, nt k`eema (keevad ja k`eevad, keesid ja k`eesid). Pöördevormid on artiklis antud.

  3. nu-tuletiste välde võib kõikuda (jäänu ja j`äänu), millega kaasneb ka erinev käänamine (vt ka tüüp 6, märkus d).

38

38 k`äima, k`äia, k`äin, käisin, k`äis, käigu, k`äiv, käinud, käiakse, k`äidud
38i s`ööma, s`üüa, s`öön, s`õin, s`õi, söögu, s`ööv, söönud, süüakse, s`öödud
 

Märkused.

  1. Alltüüpi 38i kuuluvad verbid, millel pikk tüvevokaal lüheneb ja teiseneb lihtmineviku tunnuse i ees, nt s`ööma : s`õin (s`öö + in) ning kõrgeneb a-ga ja e-ga algavate tunnuste ees (da-tegevusnimi, des-vorm ja umbisikulise tegumoe olevik), nt s`ööma : s`üüa (s`öö + a), s`üües (s`öö + es), süüakse (söö + akse) (vrd s`öödud).

  2. Kindla kõneviisi oleviku ja lihtmineviku pikemates vormides ja ma-tegevusnime vormides välde nõrgeneb, nt k`äima : k`äin : käivad, k`äis : käisin, käimata. Mõne vormi välde võib ka kõikuda, nt p`ooma (poosin ja p`oosin). Pöördevormid on artiklis antud.

  3. nu-tuletiste välde võib kõikuda (poonu ja p`oonu), millega kaasneb ka erinev käänamine (vt ka tüüp 6, märkus d).