Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2051 artiklit, väljastan 100.

aabits <2: -a>. Karu+aabits, kuke+aabits. Ladumis+aabits tähetasku ja lipikud. Käitumise aabits v aabitsa+kursus ülek (algteadmised). Aabitsa+kirjandus = aabitsa+raamatud = aabitsad, aabitsa+tükk, aabitsa+tarkus

`Aadam <2: -a>, ka `aadam <2: -a> nalj mees. Vana aadam lihalik, patune inimloomus. Teadsin seda iidamast ja aadamast, iidamast-aadamast saadik (juba ammu). Aadama+aegne ülek igivana

`aadama+k`ahvel ülek sõrmed (söömisvahendina)

`aadama+`õun ülek kõrisõlm

`aadama+ülik`ond ülek. Mehed koorisid end aadamaülikonda, ujusid aadamaülikonnas (alasti)

`aader <2e: `aadri, `aadrit> vmo veresoon. Laseb haigel aadrit (verd veresoonest välja). Poeg laskis isa rahakotil(e) aadrit ülek (tegi kulu). Aadri+raud (aadrilaskmiseks rahvameditsiinis)

`aadri+l`askmine vere laskmine veenist v arterist; ka ülek. Aadrilaskja

aare <6: `aarde, aaret> (peidetud) väärisvara; ülek miski v keegi väga väärtuslik. Hõbe+aare, kuld+aare. Kunsti+aare, kultuuri+aare, vaimu+aare

abi+elu. Kiriklik abielu, vastand ilmalik abielu v tsiviil+abielu. Registreeritud v seaduslik abielu, registreerimata v vaba+abielu, fiktiivne = fiktiiv+abielu. Astub abiellu, sõlmib abielu. On arstiga abielus. Ainu+abielu monogaamia, kaksik+abielu bigaamia, mitmik+abielu = rühma+abielu polügaamia. Sega+abielu (eri rahvusest inimeste vahel), proovi+abielu, külastus+abielu = visiit+abielu. Armastus+abielu, mõistus(e)+abielu. Abielu+inimene, abielu+mees, abielu+naine, abielu+pool <-poole> üks abikaasadest, abielu+laps <-lapse>, vastand vallaslaps. jur: abielu+leping, abielu+varaleping (reguleerib abiellujate varalisi õigusi ja kohustusi). Abielu+rikkumine, abielu+sõrmus, abielu+säng = abielu+voodi, abielu+õnn, abielu+sidemed = abielu+kütked ülek, abielu+sadam ülek

abi+elu+k`olm+n`urk ülek (ühel abielupoolel armuvahekord)

Achilleuse k`and [ahh`illeuse ld, ahhill`euse kr] ülek ainus nõrk koht

ader <24u: adra, `atra; `atru ja `atrasid>. Hoiab atra vaol. Anna aega atra seada ülek (valmistuda). Käsi+ader, hobu+ader, traktori+ader; hark+ader, vannas+ader, hõlm+ader, konks+ader, mutt+ader. Adra tera, hõlm, nuga = adra+tera, adra+hõlm, adra+nuga

adra+k`urg. Haaras adrakured pihku ka ülek hakkas maatööd tegema

adress`aat <22e: -ressaadi, -ress`aati> (posti)saadetise, teate vms saaja, vastuvõtja; ka ülek. Teose adressaadiks olid koolilapsed teos oli määratud koolilastele

adress`eerima <28: -ress`eerida, -resseerin> aadressi järgi saatma; ei soovita tähenduses: tegelema, käsile võtma, lahendust otsima. Adresseerige kiri direktorile v direktori nimele. Kellele see küsimus on adresseeritud ülek (suunatud, määratud)? {Muret tuleb adresseerida} murega tuleb tegelda v midagi ette võtta

`aed <22u: aia, `aeda, `aeda ja aiasse; `aedu ja `aedasid, `aedadesse ja aiusse>. Karjub nagu siga aia vahel. Töö läks aia taha ülek (ebaõnnestus). Viljapuu+aed = puuvilja+aed, marja+aed, kapsa+aed, tapu+aed, roosi+aed rosaarium. Kooli+aed, kodu+aed. Suve+aed ja talve+aed. Lust+aed vmo = ehis+aed = ilu+aed. Laste+aed. Looma+aed. Karja+aed, lamba+aed, kana+aed, jooksu+aed. Surnu+aed kalmistu. Paradiisi+aed. kal: vabe+aed, vesi+aed püünise tiib. Tarad: vitstest (punutud), paekividest (laotud), võrgust aed = vits+aed, paekivi+aed, võrk+aed; teivas+aed = hirs+aed = pistand+aed; piirde+aed. Aia+lill, aia+lind, aia+mari <-marja>, aia+tee, aia+tool. Aiatööriistu: aia+käärid mitm, aia+käru, aia+nuga, aia+prits, aia+traktor. Aia+roigas, aia+teivas, aia+latt taralatt, aia+post tarapost. Aia+alune, aia+poolne, aia+tagune, aia+äärne. bot: aed+hortensia (ilupõõsas), aed+-liivatee (ravimtaim)

aevastama <27>. Tolm ajab, paneb aevastama. Ma aevastan su jutu peale ülek ma ei hooli su jutust

agan <2: -a; hrl mitm> ka ülek keegi v miski tühine, tähtsusetu. Odra+aganad, rukki+aganad. Agana+leib (peenestatud aganaid sisaldav)

ag`oonia <1> surmaheitlus, ka ülek. Impeeriumi agoonia. {Surmaeelne agoonia} agoonia

ahel <2: -a> kett; pidev rida, jada. Vang pandi ahelasse v ahelaisse, vangid pandi ahelasse v ahelaisse. Sündmuste ahel = sündmus+ahel. Meri on jää+ahelas v jää+ahelais ülek (jääs). Heitis endalt abielu+ahelad ülek. Magnet+ahel el, toitumis+ahel biol. Ahel+kiri kettkiri, ahel+kokkupõrge (sõidukitel), ahel+liitsõna keel, ahel+lülitus el, ahel+murd mat, ahel+piste tkst kettpiste, ahel+suitsetaja. folkl: ahel+jutt <-jutu>, ahel+laul

aheldama <27> ahela(i)sse panema, ahela(i)s pidama; ülek kammitsema, köitma, piirama, takistama. Aheldatus

ahel+reaktsi`oon reaktsioon, mis kord alustatuna kutsub esile üha uued samasugused reaktsioonid. Aatomituumade lõhustumise ahelreaktsioon. See sündmus vallandas terve ahelreaktsiooni ülek

aher <3: `ahtra, `ahtrat, `ahtrasse; `ahtrate, `ahtraid> sigimatu, mittetiinestuv, sellel aastal tiinestumata; ülek viljatu, vähese anniga, napp, kasin, kehv. Aher lehm, mära. Aher naine argi. Lehm jäeti ahtraks. Ahtrad põllud. Viljakad ja ahtrad poeedid. Umb+aher. Jutu+aher, kõne+aher, mõtte+aher, sõna+aher

ahi <24e: ahju, `ahju; `ahje ja `ahjusid>. Malmist, pottkividest, tellistest ahi = malm+ahi, pott+ahi, tellis+ahi, vrd tellise+ahi (tellisetootmiseks). Ahju lagi, põrand, lõõr. Kaminaga ahi = kamin+ahi eh, kerisega ahi = keris+ahi, keriseta ahi = umb+ahi etn. Kütan ahju (os), panen v teen tule ahju (sisseü), panen ahju (om) küdema. Ahjust võetud v tulnud, ahju+soojad saiad. Ahjus küpsetatud liha = ahju+liha. Istub, konutab ahju taga ülek on kodune, käib vähe väljas. Tal on vesi ahjus ülek ta on kimbatuses, tal on häda käes. Rehe+ahi, sauna+ahi, toa+ahi. Vanni+ahi, vrd vann+ahi tehn (klaasi valmistamisel). Tööstus+ahjud: kuumutus+ahi, martään+ahi, kõrg+ahi, kamber+ahi, lubja+ahi, portselani+ahi. Elektri+ahi (elektriga köetav). Leiva+ahi, prae+ahi, grill+ahi, suitsu+ahi = suitsutus+ahi. Glasuurimis+ahi, vrd glasuur(pott)+ahi. Ahju+hark, ahju+roop; ahju+pealne, ahju+pink madal soemüür ahju küljel, ahju+rind (reheahjul); ahju+kartulid, ahju+piim <-piima> (ahjus kuumutatud); ahju+täis halge, leiba

`ahtrus <11 ja 9: -e> põllum tiinuse puudumine; ülek kasinus, vähesus, nappus. Veiste ahtrus. Loome+ahtrus, mõtte+ahtrus, sõna+ahtrus

`ahv <22e: ahvi, `ahvi> ka ülek. Väle, karvane nagu ahv. Ronib nagu ahv. Pool+ahv leemur, päris+ahv, möira+ahv, inim+ahv. ülek: moe+ahv, tolmu+ahv. Ahvi+kari <-karja> ka ülek, ahvi+pärdik pärdik

ahvi+armastus ülek, halv liighellitav, lapsele kõike lubav armastus

ahvi+k`iirus ülek suur kiirus. Tormas ahvikiirusega, ahvikiirusel trepist alla

ahvi+nägu ülek inetu nägu (nagu ahvil); (sõimusõna)

`ais <23u (ja 22u): aisa, `aisa; `aisu ja `aisasid>. Vankri, ree aisad. Voki, kiige aisad. Pani hobuse aiste vahele. Mari mees lööb naabrinaisega üle+aisa v alt+aisa, mees on Maril üle+aisa+lööja ülek (abielurikkuja). Lohistus+aisad mitm etn (koormaveoks). Aisa+hobune (mitmikrakendis), aisa+kell, aisa+putk konkstupp aisapära otsas, aisa+rihm

aja+hammas ülek. Torn on ajahambale hästi vastu pannud v pidanud. Ajahambast puretud kindlus

aja+l`oo+ratas ülek. Püüab ajalooratast tagasi pöörata. Jäi ajaloorataste vahele

aja+meri ülek. Aastakümned on voolanud, veerenud ajamerre

aja+ratas ülek. Ajaratas veereb

aju2 <17: `ajju ja ajusse> anat. Kuul tungis ajju. Mõte kerkis ajju. Ajudega mees. Ajud omal kohal. Pane ajud tööle, liiguta ajusid argi mõtle. Seda sinu aju(d) ei jaga, ei võta. Ära pinguta, ära vaeva oma ajusid. Ajude (ära)vool Ameerikasse ülek (võimekate inimeste). Pea+aju, selja+aju, ees+aju, väike+aju, suur+aju, piklik aju. Inim+aju, elektron+aju. anat: aju+kolju, aju+koor <-koore>, aju+poolkera, aju+vatsake; füsiol: aju+tegevus, aju+vedelik; med: aju+kahjustus, aju+verevalum, aju+põrutus, aju+kasvaja, aju+vapustus

`aktiva <1> varad; bilansi vasak pool, vastand passiva. Aktiva+konto, aktiva+tehing. Filmi aktivasse kuulub muusika ülek (saavutuste, väärtuste hulka)

`aktsia <1> osatäht, aktsionäri osamaksu tõendav väärtpaber. Nimeline ja esitaja+aktsia. Rahva+aktsia. Ostab, müüb aktsiaid, laseb aktsiaid käibele v emiteerib aktsiaid. Paigutas raha aktsiatesse. Aktsiad tõusevad, langevad ka ülek. Aktsia+kapital, aktsia+pakk <-paki>, aktsia+turg

alandus <11: -e> alandamine, alandav tegu, alandatud olek; vähendamine. Talus alandusi ja solvanguid, tundis alandust ja häbi. Enese+alandus. Hinna+alandus ka ülek. Alandus+tunne

alasti. Alasti naine. Võttis, kooris end alasti. Peagu alasti, pool+alasti, päris alasti, ihu+alasti. ülek: alasti seinad (paljad, katmata), alasti tõde (kaunistamata, varjamata). Alasti+olek alastus

alastus <11: -e> alastiolek. Näkineiuna kaunis oma alastuses. Tõde kogu oma alastuses ülek ilustamata tõde

alfa+isane valitsev isane; ülek jõuline, võimukas mees. Alfaisane v alfaisasest loom = alfaisane. Alfaisasest mees alfamees

`alg+r`akk <-raku>, `alg+rakuke nõuk, ülek millegi väikseim koostisosa. Perekond on ühiskonna algrakk v algrakuke

`alla+k`äik allapidi minek, langus, mandumine. Vaimne, moraalne, majanduslik allakäik. Allakäigu+trepp ülek

`alla+mäge mäest alla, pärimäge, vastand ülesmäge; ülek halvema poole. Tee, elu, õppimine läheb allamäge

all`ergia <1> organismi muutunud tundlikkus, hrl ülitundlikkus mõne aine vastu. Tunnen naabri vastu allergiat ülek naaber on mulle vastumeelt. Ravimi+allergia, toidu+allergia, õietolmu+allergia. Allergia+ohutu, allergia+vastane, allergia+ravim

`alt. Laua alt. Varju alt varjualusest. Kaevati rusude alt välja. Rinde alt valutab. Hoiab käe alt kinni. Meistri käe alt on läbi käinud palju noori. Lähenes küsimusele uue v teise nurga alt. Kao mu silma alt! Müüb hõlma alt v alt+hõlma. Hüppas alt ära ülek taganes ootamatult lubadusest. Alt orust. Lõi kastil põhja alt. Võttis suusad alt. Hoia alt! Ulu+alt. Alt+pere, alt+uks alumise korruse välisuks, alt+valgustus; sport: alt+hoie, alt+võte. Vt ka `all, `alla; `alt minema, `alt t`õmbama, `alt vedama

`alt+aisa aisa alt. Lõi hobust altaisa. Viskab, laseb, lööb altaisa ülek rikub abielu

`altar <2e: -i> püha laud kirikus; ohverduskoht. Õpetaja astub altarisse, on altaris. Altaril põleb küünal. Põlvitab altari ees. Jüri viis Mari altari ette (viis laulatama, võttis naiseks). Ohverdas, tõi oma elu teaduse altarile ülek. Tiib+altar, kapp+altar, kodu+altar, barokk+altar. Ohvri+altar. Altari+esine, altari+kapp <-kapi>, altari+lina, altari+maal = altari+pilt, altari+ruum

alus <9: -e>. Graniit+alus, puit+alus, liiv+alus; seebi+alus, kauba+alus, kuuma+alus. Vrd vilt+alus ja alus+vilt. Teoreetiline, seaduslik alus. Liigitus+alus. Lepingu alusel (põhjal, järgi). Töölepingu lõpetamise alus oli seaduse § 86 p 3. Filmi aluseks on põnevusjutt. Süüdistusel polnud alust. Panid aluse ülikoolile rajasid ülikooli. Filosoofia alused (põhitõed). Pook(e)+alus aiand. Rannasõidu+alus rannasõidulaev. keel: osa+alus, täis+alus. mat: astme alus astendatav, kolmnurga alus, trapetsi alused. keem: alused ja happed. Alus+kiht, alus+lause keel, alus+nurk mat, alus+turvas põllum, alus+sulestik zool, alus+talje vmo pihik, alus+põrand eh, alus+piste (tikkimisel); ka ülek: alus+tugi, alus+sammas, alus+tala. Aluse+panija rajaja

alus+m`üür. Lauda alusmüür. Rahvuskultuuri alusmüür ülek (alus)

amats`oon <22e: -sooni, -s`ooni> sõdalanna Kreeka mütoloogias; ülek naissõdur, -ratsanik, -mootorrattur vm

Ameerikat avastama ülek midagi ammu teada olevat suure avastusena kuulutama. Kus nüüd avastas Ameerika

amet <2e: -i>. Võeti, asub ametisse. Pani ameti maha, astub ametist tagasi. Vabastati, lahkub ametist, lasti ametist lahti. Alandati ametis v ameti+astmes, sai ameti+kõrgendust v tõuseb ameti+redelil. On raadio kallal ametis. On ameti poolest v ametilt õpetaja, peab õpetaja+ametit. Riigi+amet, au+amet, koera+amet argi tänamatu töö, näpu+amet ülek varastamine. Asutus: maksu+amet, pääste+amet, tarbijakaitse+amet. Ameti+asutus, ameti+auto, ameti+juubel, ameti+korter, ameti+kõne (telefoniga, vastand erakõnele), ameti+käik, ameti+liit, ameti+nimetus, ameti+riietus, ameti+saladus, ameti+sõit, ameti+tõend, ameti+vend. Ametis olev rektor. Ametis olek = ametis+olek. Ametisse astumine, seadmine, vannutamine = ametisse+astumine, ametisse+seadmine, ametisse+vannutamine

ameti+redel ülek. Üks on ametiredelil tõusnud, teine langenud

anat`eem <22e: -teemi, -t`eemi> kirikuvande alla panek, kirikuvanne; ülek needus

`andmine <12 (ja 10): -mise>. Üürile andmine = üürile+andmine. Vande+andmine, armu+andmine, korvi+andmine ülek, käe+andmine, laenu+andmine. Alla+andmine, juurde+andmine, pähe+andmine argi, kätte+andmine, trükki+andmine. Andmis+rõõm

`ankur1 <2: `ankru, `ankrut> (kinnitusvahend); (kella osa); (elektrimasina osa). Heitis, jäi ankrusse ka ülek. Laev seisab ankrus. Triiv+ankur. eh: side+ankur, traat+ankur. Vedru+ankur põllum (kultivaatori osa). Ankur+kell, ankur+mast el. Ankru+peli = ankru+pill = ankru+vinn <-vinna> peli, ankru+liin = ankru+nöör, ankru+paik ka ülek = ankru+koht, ankru+tuli. Ankru+mähis el, ankru+plaat eh, ankru+ratas tehn (kellal)

apet`iit <22e: -tiidi, -t`iiti> vmo, nalj söögiisu; ülek himu, iha

apog`ee <26i> Maast kõige kaugem punkt Kuu v Maa tehiskaaslase orbiidil, vastand perigee; ülek hariaste, kõrgpunkt

ap`ostel <2e: ap`ostli, ap`ostlit> relig (Kristuse) jünger; ülek mingi idee, õpetuse vms kuulutaja. Moraali+apostel. Apostel+vend apostoolik. Apostli+raamat apostlite teod koos apostlite kirjadega

ar`een1 <22e: areeni, ar`eeni> esinemis- v võitlusplats; ülek tegevus- v võitlusväli. Ilmus ajaloo areenile, lahkus areenilt. Tsirkuse+areen, võistlus+areen. Areen+lava teater

aristokr`aat <22e: -kraadi, -kr`aati> aristokraatiasse, ülemkihti kuuluv isik. Vaimu+aristokraat ülek

aristokr`aatia <1> ülemkiht, ühiskonna eesõigustatud osa; ülek paremik, ladvik. Maa+aristokraatia, teenistus+aristokraatia, raha+aristokraatia, feodaal+aristokraatia, töölis+aristokraatia, vaimu+aristokraatia ülek

armastus <11: -e> arm, lemme, lemb(us). Meeleline v kehaline armastus, vastand hingeline v platooniline armastus. Noormees avaldas neiule armastust. Salajane armastus = sala+armastus. Nooruk pole neiu armastust väärt, vrd armastus+väärt = armastus+väärne. Jüri vana armastus argi (kallim). Keda-mida armastatakse: isamaa+armastus, ligimese+armastus, enese+armastus egoism, töö+armastus, vabadus(e)+armastus. Kes armastab: ema+armastus, isa+armastus, venna+armastus, õe+armastus. Vrd vanemate+armastus = (laste) armastus vanemate vastu ja vanemate armastus (oma laste vastu). Vaba+armastus, vastu+armastus, ahvi+armastus ülek. Noorus+armastus ka: noorusaegne armastatu. Armastus+abielu, armastus+avaldus, armastus+jumalanna müt, armastus+kiri, armastus+kolmnurk ülek, armastus+romaan

arm`ee <26i> sõjavägi, eelkõige maavägi; operatiivkoondis. Rahva+armee, palga+armee, regulaar+armee. Tanki+armee, löögi+armee. Töötute armee ülek. Armee+grupp, armee+kindral. Kutsuti {armee+teenistusse} sõjaväkke, kaitseväkke, (sõja)väeteenistusse

arsenal <19: -i, -i> relvakäitis ja -kogum; relvistu. Mereväe+arsenal. Tuuma+arsenal tuumarelvistu. Huulepulkade arsenal ülek

`arter <2e: -i> anat tuiksoon. Reie+arter, neeru+arter, pärg+arter, une+arter (aordi haru). Liiklus+arter ülek oluline liiklustee. Arteri+põletik

arve <6: `arve, arvet> dokument tasuda tuleva summa kohta; arvestus, arvepidamine. Maksab, tasub, õiendab arve. Teeme arved klaariks, klaarime arved selgitame (raha)asjad. Peab väljaminekute kohta v üle arvet. Parim tulemus läheb arvesse. Võeti arvele, on arvel, kanti arvelt maha. Kõiki pahandusi ei saa meie arvele panna ülek. Kauba+arve, kohviku+arve, takso+arve, elektri+arve, üüri+arve. Eel+arve, lõpp+arve. Avas pangas arve, oskuskeeles täpsem konto. Om-ga: arve+plank <-plangi>, arve+raamat

arvete+õiendamine <12: -mise>, arvete+õiendus ülek: vahekordade selgitamine; kättemaksmine, -tasumine

ase+aine surrogaat. Sahhariin on suhkru aseaine. Peremehe aseaine ülek

asetama <27> panema, paigutama, seadma. Asetab albumi lauale. Asetas oma elu ohtu. Asetas kõik ühele kaardile ülek riskis kõigega

astel <8: `astla, astelt> kiskoda; teravikuga kepp; bot torkav muundunud leht, juur v võsu; zool (putukal). Lõi astla vastu (takka) üles ülek hakkas trotslikult vastu. Juur+astel, leht+astel, võsu+astel. Mürgi+astel. Astel+põõsas, oskuskeeles täpsem iileks. Astla+taoline = asteljas

`astuma <28: `astuda, astun>. Astus mulle varbale v varba peale v varvastele ka ülek. Astub ametisse, ametist tagasi. Astub erakonda v erakonna liikmeks, erakonnast välja. Astub abiellu abiellub. Astub läbirääkimistesse, parem alustab läbirääkimisi. Seadus astub jõusse (jõustub). Hakka astuma mine ära. Ette, kõrvale, läbi, vahele, vastu astuma. Vt ka s`isse `astuma, tagasi `astuma, v`älja `astuma, üle `astuma, üles `astuma

ažiot`aaž <22e: -taaži, -t`aaži> aažiospekulatsioon, väärtpaberite kursi tõusule v langusele rajatud spekulatsioon; ülek kiremöll

atmo+sf`äär õhkkond, ka ülek; süsteemiväline rõhuühik. Maa atmosfäär. Füüsikaline = normaal+atmosfäär (tähis atm), tehniline atmosfäär (tähis at). Atmosfääris toimuv tuumaplahvatus (atmosfäärne). Loometööks soodus atmosfäär ülek (ümbrus, meeleolu). Atmosfääri+akustika, atmosfääri+füüsika, atmosfääri+elekter õhuelekter, atmosfääri+rõhk õhurõhk

Aug`eiase tallid ülek lohakusest tekkinud korralagedus

augu+k`aevaja <1> ka ülek kellegi vastu halva sepitseja

`auk <22e: augu, `auku; seisundivorm `aukus>. Aias on auk, aia+auk. Kahe auguga nööp (kaheauguline). Auk augu kõrval, auke täis auklik. Kukkus auku, istub augus, vrd silmad vajusid auku, on aukus. Aukus v auku+vajunud silmad. Aukus+silmine nägu. Must auk astr. Rääkis mulle augu pähe ülek meelitas mind oma nõusse. Lasti maha ja aeti auku vulg (maeti maha). Tunniplaanis on auk ülek (aken, tühik). Hamba+auk, püksi+auk, luku+auk, mälu+auk argi, kulla+auk ülek, pori+auk, õhu+auk, ussi+auk, kuuli+auk. Nööp+auk, puur+auk. Vrd võtme+auk (lukul) ja võtmeava (võtmel); silma+auk (nt kirvel); argi silmakoobas ja silmaava pupill. Auk+huulik (nt flöödil), auk+tikand broderii. Augu+rida, augu+tangid mitm mulgutangid

`aur <22e: auru, `auru>. Vedur on auru all (töövalmis), laseb pahinal auru välja. Vesi muutub auruks (aurustub). Jüri oli kõva, paraja auru all, Jüril olid kõvad aurud sees v oli paras aur peal argi, ülek (oli vintis). Töötab täie auruga. Pane auru juurde, võta auru maha ülek (hoogu, pinget). Bensiini+aur, vee+aur, heit+aur, hinge+aur. Kondi+aur nalj. Vrd aur+pihusti (pihustatakse vedelkütust aurujoaga) ja auru+pihusti (pihustatakse auru). Auru+vasar, auru+lokid, auru+(keedu)pott, auru+pilv, auru+mootor, auru+rõhk füüs, auru+saun. Auruga, auru abil: aur+kümblus, aur+kuivatus, aur+küte tehn

`au+sõna. Andis ausõna, et .. Kinnitas, lubas ausõnaga. Andis ausõna peale (tagatiseta). Seisab, püsib ausõna peal, najal ülek (hädavaevu). Ausõna, augud sees v aukudega ausõna lubadus, mida ei peeta. Ausõna, toon varsti ära

auto+gr`amm oma käega kirjutatud nimi. Autogrammi+kütt <-küti> ülek kirglik autogrammikoguja

avama <27>. Avab ukse ja suleb selle taas. Avati uus kauplus, vrd kauplus on avatud, parem lahti 9‒18. Esimees avas koosoleku. Avage mõiste sisu (mõtestage lahti). Avas mulle oma südame ülek avameelitses minuga. Ei taha oma kaarte avada ülek. Avatud silmadega avasilmi. Sageli on lahtine parem kui avamistoimingule viitav avatud: lahtine köök, parem kui avatud köök v avaköök; lahtine hulk mat, parem kui avatud hulk. Kiri lebab avatult v avatuna, avamatult v avamatuna laual

avarus <11: -e>. Ookeani avarused. Mantlil on avarust. Teadmiste avarus ülek (mitmekülgsus)

avastama <27>. Avastas uue seeneliigi, vrd leiutas uue ravimi. Ameerikat siin ei avasta ülek midagi uut ja olulist siin ei leia. Viga jäi avastamata (märkamata, nägemata). Kuriteo avastamine (nt selgub, et auto on varastatud), vrd kuriteo lahendamine (nt politsei saab autovarga kätte). Avastamis+rõõm

ball`as't <22e: ballas'ti, ball`as'ti> lisaraskus, vajutis; ülek tarbetu koorem, tülin; eh killustiku- v kruusakiht raudteemuldel. Ballast+kiil <-kiilu> mer raskuskiil

banaani+vaba+r`iik ülek väike üht kultuuri kasvatav maa, mis on seetõttu majanduslikult ja poliitiliselt ebakindel

bil`an'ss <22e: -lan'si, -l`an'ssi> tulude ja kulude tasakaal; vahendite kasutamise ja nende allikate tasakaalu väljendav tabelikujuline dokument; ülek tulemus, kokkuvõte. Aasta+bilanss, makse+bilanss, raamatupidamis+bilanss, tööjõu+bilanss, kiirgus+bilanss, soojus+bilanss, vee+bilanss. Bilansi+kirje, bilansi+konto, bilansi+leht, bilansi+maht. Bilansi+võimeline raamatupidaja

b`uldog <2e: -i> (koeratõug). Buldog+auto kapotita auto. Buldogi+nägu ülek

Buridani `eesel ülek valiku tegemisel otsustusvõimetu inimene

butaf`ooria <1> matkised, järeletehtud esemed ehtsate asemel teatrilaval v vaateaknal; ülek tühi-tähi, kribu-krabu, võltstoredus. Butafoorne

b`uum <22e: buumi, b`uumi> maj, ka ülek tõusuaeg, äkktõus. Beebi+buum, nafta+buum, kinnisvara+buum, spordi+buum, turismi+buum, ostu+buum, ehitus+buum

büts`antsl`ik <25: -liku, -l`ikku> Bütsantsile omane; ülek: toretsev, pillav; ebademokraatlik, korruptiivne. Vastand euroopalik

Damoklese m`õõk ülek ähvardav hädaoht

demi`urg <22e: -urgi, -`urgi> filos maailma looja; ülek looja

devalv`eeruma <27>. Rubla devalveerus. Vaimsed väärtused on devalveerunud ülek vaimsetest väärtustest on hakatud vähem lugu pidama

diapas`oon <22e: -sooni, -s`ooni> (lauluhääle, muusikariista) ulatus; ka ülek. Suure diapasooniga laulja. Sagedus(t)e diapasoon sagedusriba, -ala, -astmik. Võimete diapasoon ülek

dikt`aat <22e: -taadi, -t`aati> dikteerimine; vmo etteütlus; ülek käsk, sund, ettekirjutis. Diktaadi+poliitika käsupoliitika

dikt`eerima <28: -t`eerida, -teerin> ette ütlema (üleskirjutamiseks); ülek ette kirjutama, peale sundima, käskima. Õpetaja dikteerib ja õpilased kirjutavad. Võitja dikteerib tingimused. {Ette dikteerima} dikteerima

diplom`aat <22e: -maadi, -m`aati> riigi ametlik esindaja välismaal; ülek diplomaatlikult toimiv inimene; argi diplomaadikohver

diplom`aatia <1> välisriikidega suhtlemise viis, välispoliitika; ülek osav ning paindlik toimimine

disson`ants <22e: -nantsi, -n`antsi> muus ebakõla, teravakõlaline helide ühend; ülek lahkheli, sobimatus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur