Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit

abi+n`õu vahend, meede (meetme); (töö)riist, vahend. Tuleb tarvitusele võtta v rakendada abinõusid õnnetusjuhtumite vältimiseks. Kaitse+abinõu, surve+abinõu, tõrje+abinõu, ohutus+abinõu, ettevaatus+abinõu, karistus+abinõu, häda+abinõu, vastu+abinõu; tõkke+abinõu jur tõkend

`aegselt. Pühade+aegselt tühi linn. Seda ravimit ei tohi võtta {rasedus+aegselt} raseduse ajal

`aitama <29: aidata, `aitan>. Aitab naist v naisel kartuleid võtta. Aitas mehe istuma. Aitas emal(e) mantli selga. Aitab küll! piisab! Kaasa, tagant v takka, välja, üle aitama. Vt ka jalule `aitama, järele `aitama

`eelselt. Äikese+eelselt lämbe ilm. Rohi võtta sisse {söögi+eelselt} enne sööki, söögi eel

`ette v`õtma. Võta see asi homme ette (võta käsile, tee ära). Peame aru, mis külalistega ette võtta (peale hakata)

h`uumor <2e: -i> heatahtlik nali; heatahtlik-naljatlev suhtumine. Asja tuleb võtta huumoriga. Huumori+meel = huumori+soon = huumori+taju; huumori+rikas = huumori+küllane

id`ee <26i> juhtmõte, kandev v leidlik mõte; ka filos. Teose idee. Mul tuli idee midagi ette võtta, tulin hiilgavale ideele. Kinnis+idee. Idee+konkurss = idee+võistlus, idee+korje. Idee+rikas = idee+rohke, idee+vaene

j`ätk <22e: jätku, j`ätku>. Muidu ei jõua, kui tuleb ööst jätku võtta. Jätku leiba v leivale! ‒ Jätku tarvis! Head päeva jätku, parem head päeva! Jutu jätkuks niisama, muuseas. Jätku+koht, jätku+lõng (kangakudumisel), jätku+muhv el, tehn. Jätk+väljaanne bibl, jätk+seotis eh

kardin`aalne <2: -n`aalse> peamine, põhiline; otsustav; põhjalik. Kardinaalne probleem, muutus. Tuleb midagi kardinaalset ette võtta paberl. Kardinaalselt

k`esk+k`oht ruumiline keskpaik; talje. Valgus langeb laua keskkohta. Keskkohast sisse võtta taljest ahendada

kohustusl`ik <25: -liku, -l`ikku>. Koosolekust osavõtt, koosolekust osa võtta on kohustuslik. Seadused on kõigile kodanikele kohustuslikud. Kooli+kohustuslik, maksu+kohustuslik inimene. Kohustuslikult. Kohustuslikkus

k`uld <22i: kulla, k`ulda> (keemiline element). Tähis Au. Kullast sõrmus = kuld+sõrmus. Kulla+värvi pael = kuld+pael. Lõpetas kooli kuld+medaliga v kullaga. Tema juttu ei saa puhta kullana võtta (täielikult uskuda). Hamba+kuld, leht+kuld, kassi+kuld. ülek: pruun kuld põlevkivi, lehe+kuld = sügis+kuld. Kulla+kaevandus, kulla+liiv <-liiva>, kulla+tera, kulla+kang, kulla+leht, kulla+sulam, kulla+proov, kulla+otsija, kulla+pesemine = kulla+uhtmine. maj: kulla+standard, kulla+turg, kulla+varu. Kuld+aeg hiilgeaeg, kuld+kiri, kuld+lõige <-l`õike> mat, kuld+münt. Kuld+blond, kuld+kollane. bot taimenimetustes: käo+kuld; kuld+juur, kuld+kann <-kanni>, kuld+king, kuld+sõstar, kuld+tulikas, kuld+vihm, kuld+vits. zool: kuld+kala, kuld+põrnikas, kuld+tiib (liblikas)

kõne <16: k`õnne ja kõnesse>. Suuline, kirjalik kõne. Kahe+kõne, ühe+kõne = üksik+kõne. Autori+kõne kirj autoritekst. Seotud kõne luule, sidumata kõne proosa. Peab kõnet. Tuleb kõne alla v kõnesse tuleb jutuks; tuleb arvesse. Kõige soodsam on telefoni+kõnesid võtta v teha õhtul. keel: jaatav ja eitav kõne, otse+kõne ja kaud+kõne. Kaitse+kõne, kihutus+kõne, peo+kõne. Kõne+osav, kõne+oskus, kõne+pidaja. Kõne(de)+kirjutaja. anat: kõne+elund, kõne+keskus (peaajus). keel: kõne+trakt, kõne+üksus

k`äe+pärast. Telefon on käepärast. Tal on alati mõni vabandus käepärast võtta

l`iim <22e: liimi, l`iimi>. ülek: on liimist lahti (korrast ära); läheb v satub liimile; laseb end liimile võtta v vedada. Epo+liim = epoksü+liim, kaseiin+liim, kummi+liim, paberi+liim, haava+liim, tisleri+liim. Liimi+maal kunst, liimi+paber, liimi+pintsel, liimi+pott, liimi+pulk liimits, liimi+püstol, liimi+taoline liimjas, liimi+vöö (taimekahjurite tõrjeks). Liim+aine, liim+kitt, liim+seep (pesuseep), liim+seotis eh, liim+puit, liim+vineer, liim+värv (mille sideaine on liim)

lubama <27>. Jüri lubas Mari ära võtta. Lubage mind mööda! Seadus ei luba puskarit ajada. Rahakott ei luba autot osta. Lubab endale tüki torti. Lubatav ja lubamatu

l`õõpimisi. Lubas lõõpimisi naabritüdruku ära võtta

maha v`õtma. Fassaadilt võeti tellingud maha. Mets on maha võetud. Võta mantel maha! Tahan kaalus v kaalu maha võtta. Võtab kiirust maha aeglustab (sõitu). Direktor on kohalt {maha võetud} vallandatud, vabastatud, tagandatud. See küsimus tuleb päevakorrast {maha võtta} kustutada, välja jätta. {Riidehari võeti tootmisest maha} riideharja tootmine lõpetati, riideharja enam ei toodeta. {Võttis oma kandidatuuri maha} loobus kandideerimast. Maha+võtt = maha+võtmine

m`an't <22e: man'di, m`an'ti> vmo koor (koore). Riisub piima pealt manti. On osanud igast ärist manti võtta ülek (parema osa endale saada)

m`itmend`ik <25: -diku, -d`ikku>. Mitmendik osa tuleb võtta kaltsiumi?

mitut+pidi, mitut pidi mitmest vaatekohast, mitmel viisil. Asja võib mitutpidi v mitut pidi võtta

m`ürk <22e: mürgi, m`ürki>. Võttis mürki, tappis enda mürgiga. Selle peale võib mürki võtta ülek selles võib täiesti kindel olla. Mürk+kange = kange kui mürk. Päritolu järgi: taimsed, loomsed, mineraalsed mürgid, süntees+mürgid. Meele+mürk, närvi+mürk, ründe+mürk, sööbe+mürk; mao+mürk, mesilas+mürk, rästiku+mürk, seene+mürk; putuka+mürk, roti+mürk, vastu+mürk. Mürgi+ampull, mürgi+annus, mürgi+karikas, mürgi+nääre zool, mürgi+vaba = mürgitu. Mürgi+ämblik (üldkeeles) = mürk+ämblik zool. Mürk+aine = mürk, mürk+gaas, mürk+kemikaal, mürk+madu. bot: mürk+putk, mürk+tulikas. Sööt+mürk, vrd mürk+sööt <-sööda> = mürk+hõrgutis

n`ahk <22u: naha, n`ahka; seisundivorm n`ahkas ja nahas>. Nahast ese = nahk+ese. Nahka köidetud v nahk+köites raamat. Pani v pistis toidu nahka, toit on nahkas v nahas. Päev läks toimetuste nahka, on toimetuste nahkas v nahas. Sain seda omal nahal tunda. Päästis oma naha, pääses terve nahaga. Ei taha nahka turule viia ülek (riskida, end ohtu seada). Paksu nahaga inimene ülek (kriitika, solvangute jms vastu tundetu). Sai teiselt naha peale (peksa), andis teisele naha peale, küttis teisel naha kuumaks. Sellest ei tule v ei saa head v õiget nahka (ei saa asja). Mehelt taheti seitse nahka võtta, mitut nahka koorida ülek (nõuti ülemäära palju). Ähvardus: Hoia oma nahk! Tõmbas ostjal naha üle kõrvade tüssas ostjat. Ajas mulle hirmu nahka v naha vahele, mul on hirm nahas v naha vahel. Ei tahaks tema nahas olla (tema olukorras). Poeb (kas või) nahast välja on ülipüüdlik. Naha ja karvadega ülek kõige täiega. On alles nahk halv (inimese kohta). Mis nahka mees ta on (missugune)? Alus+nahk, marrask+nahk, päris+nahk, näo+nahk. Inim+nahk, kala+nahk, naaritsa+nahk. Juht+nahk, karus+nahk, park+nahk, pastla+nahk, seemis+nahk, tehis+nahk, toor+nahk. Piima+nahk, vorsti+nahk. Neitsi+nahk anat. Kuri+nahk, saatana+nahk, sindri+nahk (kirumissõnad). Ahvi+nahk, kuradi+nahk, tondi+nahk (riidesordid). Naha+kiht, naha+kurd <-kurru>, naha+käärid mitm (maniküürivahend), naha+poor, naha+salv <-salvi>, naha+sügelus, naha+vigastus. Naha+kaup, naha+nuga (nt kingsepal), naha+parkal = naha+parkija parkal, naha+toode, naha+töö, naha+tööline, naha+tööstus, naha+vabrik. Naha+aisting psühh, naha+hooldus, naha+lõige <-l`õike> kunst, naha+parasiit. anat: naha+näsa, naha+pigment. füsiol: naha+hingamine, naha+rasu rasunäärmete eritis, naha+refleks. med: naha+lööve, naha+mädanik, naha+põletik, naha+seentõbi. Nahk+galanterii = nahk+pudu, nahk+jalatsid, nahk+jope, nahk+mööbel, nahk+selg (raamatul), nahk+tald, nahk+tihend. zool: nahk+kilpkonn, nahk+korall (õisloom). Nahka+panek

omast k`äest. Sul on õunad omast käest võtta (endal olemas). Pane puuduv raha omast käest (omalt poolt). Tean kõike omast käest (ise, oma kogemuste põhjal)

seisu+k`oht. Seisu- ja istekohad. Olen seisukohal, et .. arvan, et .. Mis seisukoha sa selles asjas võtad? Mul on ses asjas v selle asja kohta oma seisukoht. Ei oska kuuldu suhtes seisukohta võtta. Kui vaadata asja seltsi juhatuse seisukohast v seisukohalt, siis .. Lähte+seisukoht, põhi+seisukoht

sisuliselt. Kui asja sisuliselt võtta, siis .. (sisu seisukohalt). Sisuliselt, parem sisult, sisu poolest küündimatu kirjutis. Maja on sisuliselt valmis (peagu, tegelikult)

t`eoksil käsil, tegemisel, t`eoksile. Teoksil olevad tööd. Ei jõua enam midagi uut teoksile võtta

tr`iiki ääretasa, pilgeni. Kas lusikatäis tuleb võtta triiki või kuhjaga? Jõgi oli kaldaga triiki. Tünn, kõht on triiki täis

usaldama <27>. Usaldan sind kui iseennast. Mulle usaldatud saladus. Usaldas lapse minu hoolde v hooleks, minu hoida. Ma ei usaldanud sõna võtta (ei tihanud). Umb+usaldama

`uudne <2: `uudse>. Uudne, uudsena v uudselt mõjuv värvilahendus. Uudse lõikega = uudse+lõikeline jakk. Seemnevili tuleb uudsest v uudse+viljast võtta. Uudse+leib, uudse+saak

valu1 <17: valusse ja v`allu>. Haigel on valud. On elus valu ja vaeva nähtud. Poisil oli valu naist võtta, oli naisevõtu+valu (himu, tahtmine), poiss oli naisevõtu+valus. Pistis täie v tulise valuga, tulist+valu jooksu (kiiruga). Andis jalgadele valu tõttas; põgenes. Töö tehti ühe valuga valmis (ühe hooga, pausideta). Hamba+valu, kõhu+valu, liigese+valu, sünnitus+valu; põrgu+valu. Armu+valu, hinge+valu, kaotus+valu, maailma+valu, südame+valu. Üht+valu = ühte+valu. Valu+hoog, valu+juga, valu+jutt <-juti>, valu+sööst, valu+vahk; valu+joon (näos), valu+karje, valu+kisa, valu+oie, valu+pisar; valu+hell = valu+tundlik, valu+rikas valus; valu+aisting, valu+ravi valu ärahoidmine ja leevendamine

v`arn <22u: varna, v`arna> nagi. Riputas mantli varna otsa v varna, mantel ripub varna otsas v varnas. Paneb hambad varna ülek jääb nälga. Pani oma unistuse varna ülek loobus oma unistusest. Nii head võimalust v nii hea võimalus ei ole varnast võtta ülek (ei ole alati saadaval). Riide+varn

viinake[ne] <12: -kese>. Armastab viinakest võtta

volilt priipärast, voli pärast. Saab volilt süüa. Leiba on volilt võtta

v`õtma <35: v`õtta, võtan, v`õetakse, v`õetud>. Võtab 70 senti tükist. Kartul on omast käest võtta. Kust sa seda võtad? miks sa nii arvad? Võttis mult tõotuse (lasi tõotada). Võttis endalt elu tappis end. Teda ei võta ükski kuul (ei tee talle midagi). Linnus võeti tormijooksuga (vallutati). Võttis tüdruku vägisi (vägistas). Võtab asja tõsiselt (suhtub). Võta paremale (hoia). {Võtab} ületab takistust v takistuse. Vaatame, mis ta teha võtab (mis ta teeb). Võtab ja joob kõik maha. Võtab tüdruku tantsima. Võtab ähkima (paneb). Võtab naha märjaks. Võtame näiteks Jaapani. Võtab viina (joob). Kala võtab (hakkab õnge, näkkab). Päike võtab (hakkab peale), tüdruk võtab päikest (päevitab). Silm ei võta ei näe. Pea, mõistus ei võta ei taipa. Ema võtab tütre kallal (riidleb), tütar saab ema käest võtta. Hassetab koera: Muri, võta! Pagan võtku v võtaks! Võtke heaks või pange pahaks! Kaasa, kinni, peale, tagasi, täis, välja võtma. Näppu, ritta, sappa, sülle, vangi, õnge võtma. Hoiule, jutule, kasutusele, kirbule, käsile, rendile, tööle, vahele, vastutusele võtma. Hoogu, ilmet, istet, kuju, leili, liisku, loogu, loosi, maad, matti, mõõtu, ruumi, vedu, õppust, ühendust võtma. Omaks, nõuks, teadmiseks, teatavaks, vaevaks, viisiks, õigeks, õnneks võtma. Eeskuju v eeskujuks võtma. Naist v naiseks võtma. Kaasa võetud = kaasa+võetud kraam. Aega võttev = aega+võttev asjaajamine. Välja võtmata = välja+võtmata palk. Vangi+võetu. Vt ka `alla v`õtma, `arvesse v`õtma, `ette v`õtma, h`eaks v`õtma, j`uurde v`õtma, k`okku v`õtma, k`ätte v`õtma, l`ahti v`õtma, läbi v`õtma, maha v`õtma, osa v`õtma, pähe v`õtma, s`isse v`õtma, suhu v`õtma, sõna v`õtma, t`uld v`õtma, v`astu v`õtma, `õigeks v`õtma, ära v`õtma, üle v`õtma, üles v`õtma

`õng <22i: õnge, `õnge>. Söödab õnge v õngi kinnitab sööta õngekonksu(de)le. Õngega kalapüük = õnge+püük. Heitis õnge välja ka ülek, viskas õnge sisse v vette. Keskpäeval kala õnge (os) ei võta, õnge otsa v õnge (sisseü) ei hakka. Paljud lihtsameelsed hakkasid, kukkusid petturite õnge otsa v õnge, lasksid end pettureil õnge võtta ülek (lasksid ennast petta). Mina selle jutu peale õnge ei läinud ülek mina seda juttu uskuma ei jäänud. Mees on naise õnges v õnge otsas, naine on mehe õnge tõmmanud v õnge püüdnud ülek, argi (oma mõju alla saanud). Käsi+õng, lend+õng, tali+õng, põhja+õng, paaris+õng. Õng+püünis. Õnge+konks, õnge+kork, õnge+mees õngitseja, õnge+märk <-märgi>, õnge+nöör, õnge+sööt <-sööda>, õnge+tina. Sisseü-ga: õnge+hakkamine, õnge+võtmine

`õn'n <22i: õnne, `õnne>. Hobuseraud toob leidjale õnne. Vana-aastaõhtul valati õnne (tina). Halb v paha õnn, eba+õnn. Pime õnn õnnelik juhus. Oli õnn, et .. oli hea, et .. Jumala õnn, et .. tänu taevale, et .. Täna õnne, et niigi läks. Läks linna õnne otsima. Maril ei ole meestega õnne, meeste+õnne. Proovib, katsub õnne püüab midagi teha. Hea õnne peale umbropsu. Võitsin mängu õnnega pooleks, tänu heale õnnele. Õnn ei naeratanud, pööras selja ülek. On õnnega koos tal on vedanud. Palju õnne sünnipäevaks, sünnipäeva puhul! Õnn kaasa! Meil läks õnneks piletit saada (õnnestus). Petisel oli kerge naist õnneks võtta (petta). Abielu+õnn, ema+õnn, jahi+õnn, loosi+õnn, kala+õnn, laste+õnn, maja+õnn, mehe+õnn, pruudi+õnn, vilja+õnn. Õnne+aeg, õnne+hetk, õnne+igatsus, õnne+joovastus, õnne+laine = õnne+tulv ülek, õnne+pisar, õnne+päev, õnne+päike ülek, õnne+raha, õnne+sära, õnne+tina, õnne+tunne, õnne+värin

ära v`õtma. Võta mantel (seljast) ära. Poiss ei mõtlegi tüdrukut ära võtta (tüdrukuga abielluda). Ära+võtmine. Ära võetavad = ära+võetavad osad irdosad

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur