|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 31 artiklit
h`oo. Hoo, see oled sina!
L`oo <26: kuhu -le>
n`oo. Noo, või nii on lood! v Noo! Või nii on lood!
`oo. Oo! Keda ma näen! v Oo, keda ma näen! Oo õnnetust!
r`oo <26> kreeka täht ρ
s`oo <26i: sohu ja s`oosse>. Mine soo peale v sohu ülek mine metsa, käi minema. Läks oma jutuga sohu ja rappa ülek (lootusetult segi). Madal+soo, siirde+soo, kõrg+soo raba. Muda+soo, mäda+soo. Soo+gaas, soo+järv, soo+kraav, soo+kuivendus, soo+lind, soo+maa, soo+maastik, soo+mets, soo+muld, soo+mänd <-männi>, soo+mätas, soo+mülgas, soo+saar, soo+sete, soo+sild, soo+teke, soo+vaim folkl, soo+äärne. bot: soo+pihl (poolpõõsas), soo+sammal; eostaimed: soo+kold, soo+osi, soo+-sõnajalg; rohttaimed: soo+alss, soo+kannike, soo+-kastehein, soo+kastik, soo+kerss, soo+-koeratubakas, soo+-kurereha, soo+-kuuskjalg, soo+käpp, soo+madar, soo+-neiuvaip, soo+nurmikas, soo+-nõianõges, soo+ohakas, soo+-pajulill, soo+-piimalill, soo+-piimputk, soo+-seahernes, soo+tulikas, soo+-tähthein, soo+-voolmerohi, soo+võhk. zool linnud: soo+kiur, soo+-loorkull, soo+part, soo+räts
z`oo <26> loomaaed
zoo+ looma, loom-: zoo+faag lihasööja, loomtoiduline, zoo+geograafia loomageograafia, zoo+hügieen loomatervishoid, zoo+kauplus, zoo+plankton loomhõljum
t`oo ases <0: tolle, toda, tollesse ja t`osse, tolles ja tos, tollest ja t`ost, tollele, tollel ja tol, tollelt ja t`olt, tolleks, tolleni, tollena, tolleta, tollega; mitm n`ood, nonde, n`oid, nondesse ja n`oisse, nondes ja n`ois, nondest ja n`oist, nondele ja n`oile, nondel ja n`oil, nondelt ja n`oilt, nondeks ja n`oiks, nondeni, nondena, nondeta, nondega. Lühemad vormid eeskätt rõhutus asendis>. See maja on vanem kui too. Need (siin) on meie kohvrid, nood (seal) ei ole. Vargapoiss, too nurjatu. Tost pole midagi. Kes noilt küsinud on? Tol korral = too+kord. Tolle aja v tolle+aegsed kombed. argi: tolle+pärast = too+pärast sellepärast, seepärast
v`ao vt vagu
V`ao <26: kuhu -sse ja -le>
v`eo vt vedu
v-o võib-olla, võibolla
v`oe vt v`oos'
v`oh argi. Voh, nii teemegi!
von [f`onn] sks (Saksa aadlitiitel). Perekonnanime ees püstkirjas: Hermann von Möllendorf zu Greifenbronn
v`oog <22e: v`oo, v`oogu; v`ooge ja v`oogusid>. Jõe+voog, vee+voog. Läänemere voogudes v vooges (II v). Kiirgus+voog, valgus+voog, magnet+voog, elektroni+voog, iooni+voog. info: andme+voog, biti+voog; voo+skeem; voog+edastus. Raha+voog maj, parem rahakäive
v`ool' <22e: vooli, v`ooli> voolimistehnika; selles tehnikas teos. Kivi+vool, puu+vool, naha+vool. Vooli+pulk
v`ool <22e: voolu, v`oolu>. Kiire vooluga jõgi. Jõe+vool, vee+vool, rusu+vool, õhu+vool. Juurde+vool, kokku+vool, läbi+vool, sisse+vool, ära+vool; päri+vool, vastu+vool, keeris+vool, ise+vool. Liigub alla+voolu = päri+voolu, üles+voolu = vastu+voolu. Põgenike vool. Aja+vool, inim+vool. Moe+vool, kunsti+vool, kirjandus+vool. Elektri+vool: lekke+vool, toite+vool, impulss+vool, lühis+vool, alalis+vool, vahelduv+vool, tööstus+vool. Lülitab voolu sisse. Tara on voolu all, taras on vool sees. Bio+voolud mitm. el: voolu+ring, voolu+impulss, voolu+muundur, voolu+piirik, voolu+trafo, voolu+võimendi
v`oom <22i: vooma, v`ooma> harv hoog, sööst; vet halb harjumus
v`oor <22e: voori, v`oori> reas liikuvad koormaveokid. Ostjaid tuleb vooris (voorib). Piimaauto teeb päevas kolm voori (otsa), tuleb kolma(nda)t voori. Käib öösel mitu voori väljas (korda). Viina+voor, vilja+voor, palgi+voor, kauba+voor, moona+voor. Hobu+voor, auto+voor. Laadaliste voor. Killa+voor ka ülek rivi, rodu. Voori+vanker, voori+hobune. Vooris käimine = vooris+käimine
v`oor <22e: vooru, v`ooru> (järje)kord, ring (mängus). Mängu+voor. Valimised peeti kahes voorus, võitis teises valimis+voorus v teise valimis+vooru. Hüppe+voor (hüppevõistlustel). Ava+voor, lõpp+voor
v`oos' <pid arhailiselt 14: v`oe, v`oot, v`oode (ja v`oesse); voote, v`oosi, vootesse ja voosisse; stiilitult ka 22e: voosi, v`oosi> (vilja)aasta, (vilja)saak. Ega kõik voed vennaksed ole. (Vanasõna.) Minu vili on kullast parem, parem koguni kui puhas kuld, ja mu voos on parem kui valitud hõbe! (Piibel.)
v`ot, parem vaat
V`äo <26: kuhu -le>
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|