Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 33 artiklit

ais muus la-diees

`ais <23u (ja 22u): aisa, `aisa; `aisu ja `aisasid>. Vankri, ree aisad. Voki, kiige aisad. Pani hobuse aiste vahele. Mari mees lööb naabrinaisega üle+aisa v alt+aisa, mees on Maril üle+aisa+lööja ülek (abielurikkuja). Lohistus+aisad mitm etn (koormaveoks). Aisa+hobune (mitmikrakendis), aisa+kell, aisa+putk konkstupp aisapära otsas, aisa+rihm

bis ld veel kord, korrata

cis muus do-diees

dis muus re-diees

eis muus mi-diees

fis muus fa-diees

gis muus sol-diees

his muus si-diees

mis <0: mille, mida ja mis, millesse, milles, millest, millele, millel ja mil, millelt (ja milt), milleks, milleni, millena, milleta, millega (ja m`iska); mitm mis, mille ja millede, mida, millesse ja milledesse>. Asi, mis .. Instituut, mis asub Roosikrantsi tänavas. Vrd Instituut, kes on lõpetamas suurt uurimiskava. Mis v mis asi siin kukkus? Mis mees ta on (milline)? Mis kell on (kui palju)? Mida v mis teha? Ajamääruse puhul millel-vormi ei kasutata: Aeg, mil .. Aasta, mil .. Õng on konks, miska rumalaid kalu püütakse. Mida teame, mida mitte mõnda asja teame, mõnda ei tea. Mida aasta edasi, seda raskemaks läks. Tulge mis tahes v mis+tahes päeval v mis päeval tahes. Tehke mis tahes. Mida tahes, millest tahes. Ei olnud teab mis raske (mitte eriti raske). Tõsi mis tõsi. Saagu mis saab

mis tahes, mis+tahes. Otsib mis tahes v mistahes tööd. Vaata asja mis tahes v mistahes küljest v mis küljest tahes. Tehke mis tahes. Milleks tahes. Millega tahes

v`eis <9: v`eise>. Piima+veis, liha+veis, tõu+veis, tapa+veis, nuum+veis, noor+veis, kodu+veis, uluk+veis, muskus+veis, ürg+veis tarvas. Veise+farm, veise+kari <-karja>, veise+kasvatus, veise+laut, veise+liha, veise+nahk, veise+praad, veise+rasv, veise+sõnnik, veise+tõug. zool: veise+kiin, veise+parm. bot rohttaimed: veis+hein; veiste+-südamerohi

VHS ingl video home system (koduvideosüsteem)

via [viia] ld kaudu. Lend Helsingi‒Amsterdam via Göteborg (Göteborgi kaudu)

v`iis <14: viie, v`iit, v`iide (ja viiesse); viite, v`iisi>. Kakskümmend viis. Viis tuhat. Kell on, saab viis. Pärast (kella) viit. Laud on kaetud viiele. Lehekülg (number) viis viies lehekülg. Poti viis. Sai matemaatikas viie. Viskab viis pihku argi annab kätt. Tunnen teda nagu oma viit sõrme (väga hästi). Viie+haruline, viie+klassiline, viie+kohaline, viie+liikmeline. Viie+tunniline = viie+tunnine tööpäev. Viie+aastane, viie+nädalane. Viie+kilone, viie+liitrine, viie+meetrine. Kella+viie+tee pärastlõunane koosviibimine. Viis+tahukas mat, viis+kõla muus noonakord

v`iis <22e: viisi, v`iisi> komme, mood; laad, moodus; meloodia. Käitu ometi inimese viisi, inimese viisil. Endist, vana, ühte, teist viisi = endist+viisi, vana+viisi, üht(e)+viisi, teist+viisi. Mitmel, muul viisil = mitut, muud viisi = mitut+viisi, muud+viisi. Seda+viisi sedasi. Sunni+viisi = sunni+viisil sundusega. Kuida+viisi argi kuidas, kuidagi+viisi, nii+viisi = nõnda+viisi. Mis+viisi. Elu+viis, mõtte+viis elu-, mõttelaad. Karistus+viis, rakendus+viis, talitus+viis, tegu+viis = tegutsemis+viis, liikumis+viis, uurimis+viis, ütlemis+viis. Peab viisi. Veeretab viisi v viise, võtab viisi üles. Laulab omal viisil. Viisil „Üks kindel linn ja varjupaik“. Laulu+viis, tantsu+viis, rahva+viis, kiriku+viis, leina+viis. Viisi+kannel, viisi+põimik, viisi+rikas laul

v`iks1 <22e: viksi, v`iksi> korralik, tubli; kärmas. Viks tüdruk. Viks käsku täitma. Viksilt, viksisti

v`iks2 <22e: viksi, v`iksi> kingamääre. Saapa+viks

vil! vilistlane (korporatsioonis)

VIN ingl vehicle identification number (sõiduki identimise number) (tehasetähis)

VIP ingl very important person (väga tähtis isik, vipp). Sõidutab VIPe. VIPi-takso, VIPi-tuba

visa <17>. Visa hing. Visa pea (vilets, kõva). Haav on visa paranema (ei taha paraneda)

vise <6: v`iske, viset>. Kivi+vise, palli+vise, oda+vise. Pette+vise, vaba+vise, haak+vise, kaug+vise, peale+vise, sisse+vise, mööda+vise. Märki+vise, täpsus+vise. Viske+joon, viske+pall, viske+liin mer, viske+relv, viske+tabavus, viske+tehnika

v`is's1 <22e: vissi, v`issi> murdes kindel, tugev, vastupidav. Jää on viss

v`is's2 <22e: vissi, v`issi; seisundivorm v`issis> argi väike hapu õun. Nägu on vissis (mossis, vingus), tõmbub vissi. Vissis nägu

v`ist. Öösel tuleb vist külma. Kas ta sai su kirja kätte? ‒ Küllap vist. Meid küll pittu ei kutsuta. ‒ Ega vist

v`is't <22e: vis'ti, v`is'ti> (kaardimäng)

v`its <23u (ja 22u): vitsa, v`itsa; v`itste (ja v`itsade), v`itsu ja v`itsasid>. Sai ema käest valetamise eest vitsa v vitsu. On vitsa väärt. Vilets vitsul õpetatud. Omad vitsad peksavad ülek. Jumala vits = jumala+vits vmo karistus, nuhtlus. Kadus nagu vits vette (jäljetult). Nagu ühe vitsaga löödud väga sarnased. Lepa+vits, kase+vits, paju+vits. Korvi+vits, ratta+vits, tünni+vits, ääre+vits (puunõul), plekk+vits, raud+vits. Nõia+vits folkl (soovi täitmiseks); geol pilda. bot: hane+vits, kuld+vits, maa+vits, mets+vits; vits+kuusk, vits+-piimalill. Orja+vits (üldkeeles) = harilik kibu+vits bot. Vits+korv, vits+mõrd, vits+mööbel. Vitsa+andmine, vitsa+hoop, vitsa+kimp, vitsa+raag

v`iu <26> zool (lind). Herilase+viu, hiire+viu, karvasjalg-+viu. Viu+part

v`iu, v`iudi. Herilane lendas viu(di) tüdrukule juustesse

vms või muud sellist, või muu seesugune

vs. ld versus (vastu)

`õis <14: õie, `õit, `õide (ja õiesse); õite, `õisi>. Kirsid läksid, lõid, puhkesid õide. Õunapuu on õites, täies õies, õie+ehtes. Valge õiega v valgete õitega lill (valgeõieline). Rohkete õitega = õi(t)e+rohke = õi(t)e+rikas rohkeõieline. Liblikakujuline õis = liblik+õis = õie+liblikas. Paberist õis = paber+õis. Lapsed on elu õied. Need on alles õied ülek see on alles algus. Herne+õis, kummeli+õis, roosi+õis. bot: isas+õis, emas+õis, täidis+õis; rohttaimed: kärbes+õis; õis+luht, õis+uba. Väävli+õis keem pulberväävel, sõnajala+õis folkl. Õie+kate, õie+kroon, õie+kobar, õie+mahl, õie+nupp, õie+pung, õie+põhi, õie+raag, õie+tee, õie+tupp. ülek: õie+lumi, õie+vaht <-vahu>. Õie+kujuline muster = õis+muster, õis+motiiv, õis+ornament. Õieke(ne)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur