|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 142 artiklit, väljastan 100.
aie1 <6: `aie, aiet> aietus. Ei ühtki aiet ega oiet
aie2 <6: `aie, aiet>, aie+`ahv zool Madagaskari poolahv
FIE füüsilisest isikust ettevõtja
Kiel [k`iil] <22e: -i; kuhu -i> linn Saksamaal
new age [nj`uu `eidž] ingl senisele lääne kultuurile vastanduv müstilisem ja looduslähedasem maailmakäsitus
New Brunswick [nj`uu br`anzw`ik] <22e: -i; kuhu -i> Kanada provints
New Delhi [nj`uu deli] <16: kuhu -sse>, Naī Dillī [n`ai d´illii] hindi India pealinn
New Hampshire [nj`uu h`ämpšör] <2e: Hampshire’i; kuhu Hampshire’isse> USA osariik
New Jersey [nj`uu džöö(r)zi] <16: kuhu -sse> USA osariik
New Mexico [nj`uu meksikou] <1: kuhu -sse> USA osariik
New Orleans [nj`uu ´oo(r)li`anz] <22e: -i; kuhu -i> linn USAs
New York [nj`uu j`ork] <22e: Yorgi; kuhu Yorki> linn ja osariik USAs
oie <6: `oige, oiet> oigamine. Valu+oie
riel [ri-el] <2e: -i, -it> Kambodža rahaühik
Siem Reap [s`iem r`eap] <22e: -i; kuhu -i>, Siĕm Réab khmeeri linn Kambodžas
v`ae vt v`aag
v`aeg+ mittetäielik, mitteküllaldane, puudulik: vaeg+info, vaeg+kaal <-kaalu>, vaeg+pingus (nt veresoontel), vaeg+võimeline. fot: vaeg+ilmutus, vaeg+säritus (tehnilised võtted), vrd alailmutus, -säritus (vead). med: vaeg+hääldus, vaeg+kuulja, vaeg+kuulmine, vaeg+liikuja, vaeg+liikumine, vaeg+nägija, vaeg+nägemine, vaeg+piimasus (emal), vaeg+toitumus hüpotroofia. zool: vaeg+moone, vaeg+moondeline putukas. Vaeg+silbiline värss kirj
v`aen <22e: vaenu, v`aenu> sallimatus, vihkamine. Elab vennaga vaenus. Hõimu+vaen, rassi+vaen, usu+vaen, sala+vaen, veri+vaen, viha+vaen. Vaenu+aeg, vaenu+avaldus, vaenu+leer, vaenu+pool <-poole>, vaenu+vahekord, vaenu+väli vmo sõja-, lahinguväli. zool: vaenu+kägu, vaenu+sääsk, vaenu+köis vaenusääse rändavate vaklade rida
v`aev <22u: vaeva, v`aeva>. Liigutamine tegi haigele vaeva. Südames on vaev, süda on vaevas. Marju oli metsas palju, (jäi) ainult korjamise vaev. Ei võtnud vaevaks vastata (ei suvatsenud). Ära näe tulekuga vaeva ära tule. Sai kerge vaevaga, suurema vaevata hakkama. Armu+vaev, hinge+vaev, jala+vaev, mõtte+vaev. Vaeva+higi, vaeva+nägemine, vaeva+palk <-palga> = vaeva+tasu, vaeva+rikas = vaeva+rohke vaevaline. Vaeva+kask bot. Vaevaks+võtmine
vaie <6: v`aide, vaiet> jur vastuväide, vastuvaidlus
v`aier <2e: -i> terastross
VE väikeettevõte
v`ee vt vesi
V`ee <26: kuhu -le>
v`eeb <22e: veebi, v`eebi> omavahel seostatud andmete kogum, nt arvutivõrgus. Veebi+aadress, veebi+arendaja, veebi+arendus, veebi+kaamera, veebi+leht, veebi+pood, veebi+sait, veebi+seminar, veebi+server, veebi+sõnastik, veebi+väljaanne, veebi+värav portaal. Veebi+päevik = aja+veeb blogi. Veebi+ülem = veeb+meister
v`eel. See juhtus siis, kui ta veel laps oli (alles). Elan (ikka) veel samas kohas. Palun veel teed. Ütle seda veel kord. Küll sa veel (kunagi) näed! Eile oli külm ilm, täna on veel külmem. Või veel, see veel puudus! Kas meeldib? ‒ (Ja) kuidas veel (väga)! Vaataksin seda filmi veel ja veel (ikka ja jälle)
v`eel k`ord. Seleta veel kord
v`een' <22e: veeni, v`eeni> anat tõmbsoon. Kaela+veen, kägi+veen, värati+veen, õõnes+veen. Veeni+klapp, veeni+põimik, veeni+veri. med: veeni+laiend, veeni+põletik flebiit, veeni+sisene süst = veeni+süst <-süsti>
v`eer <13: veere, v`eert, v`eerde> äär, serv. Sõitis põllu veerde v veerele, peatus põllu veeres v veerel. Kalda+veer, metsa+veer, taeva+veer, voodi+veer
v`eer <22e: veeru, v`eeru> kallak, nõlv; loojak. Mäe nõlvadel ja oru veerudel. Päeva, päikese veerul v päeva+veerul, päikese+veerul jõuti koju. Laug+veer geogr
v`eo vt vedu
via [viia] ld kaudu. Lend Helsingi‒Amsterdam via Göteborg (Göteborgi kaudu)
viba <17> (õnge)ritv
vibu <17>. Lasi vibu, lasi vibuga v vibust märki. Pani noole vibule; vibult lastud nool. Vibu look ja nöör. Sae+vibu, õnge+vibu õngeritv, vrd vibu+saag, vibu+õng. etn: vibu+häll, vibu+puur
video [-de-o] <1> videotehnika; videofilm. Saade võeti videosse (videolindile), saade tuleb videost. Vaatab videot v videoid, õpib video v videote järgi. Muusika+video, õppe+video, digi(taal)+video
video+ pildi-, kujutis(e)-: video+kaart info, video+mälu info, video+plaat, video+signaal, video+tehnika, video+telefon
videv <2: -a> hämar, udune. Videv õhtu, valgus
viga <18u: v`ea, viga; vigu ja vigasid>. Tegi etteütluses viis viga. Vigade parandus. Sai kukkudes viga (sai haiget v vigastada). Mis sul viga on? Ilmal pole viga(gi) ilm on päris ilus. Mis viga teise seljas liugu lasta. Keele+viga, kirja+viga, trüki+viga, mõõte+viga, arvutus+viga, hooletus+viga. Keha+viga, rühi+viga keha-, rühipuue. Riide+viga. Lennuki konstruktsiooni viga. Viga+saanu. info: vea+avastus, vea+teade <-t`eate>, vea+tõrje. Vigade+rohke
Vigo [viigo] <16: kuhu -sse> linn Hispaanias
viha <17>. Poisi jutt ajas tüdruku vihale, tegi tüdrukule viha. Tüdrukul tõusis poisi vastu viha. Peab naabriga v naabri vastu v naabri peale viha. Ei pea pikka viha. Viha läheb üle, lahtub. Lõhkus vihaga mööblit. Koor läks seistes vihaks (kibedaks). Viha tee (mõru). Maru+viha, vahk+viha, äkk+viha, sala+viha. Humala+viha, küüne+viha argi, maa+viha folkl. Viha+alune, viha+hoog = viha+sööst = viha+vahk, viha+vimm, viha+kisa, viha+pisar, viha+puna. Viha+võitu
v`ihm <22u: vihma, v`ihma>. Sajab, tibutab, rabistab, ladistab, kallab vihma, Hoog+vihm, laus+vihm, padu+vihm, pihu+vihm = udu+vihm, raju+vihm, äikese+vihm, seene+vihm, sügis+vihm, happe+vihm. Vihma+hoog, vihma+piisk, vihma+pilv, vihma+sadu, vihma+sagar, vihma+valing; vihma+eelne, vihma+järgne, vihma+kindel, vihma+rohke, vihma+vaene; vihma+keep, vihma+kuub = vihma+mantel. Vihma+periood meteo, vihma+uss zool
v`iht1 <22e: vihi, v`ihti> kimp (lõnga). Lõng haspeldati vihti. Viht villast lõnga = villase lõnga viht
v`iht2 <22e: vihi, v`ihti> kaalupomm. Kaalu+viht, taatel+viht. Viht+kaal(ud)
viie+k`aupa, viie k`aupa viis korraga
viies <2: viienda>. Kolmekümne viies. Viies osa vett (üks viiendik). Tuli viiendale kohale v viiendaks. Laps käib viiendat (on nelja-aastane). Tütar käib, õpib viiendas (klassis). Viies kolonn ülek vaenlase heaks töötajad riigis endas. Viies ratas vankri all ülek ülearune
v`iig <22e: viigi, v`iigi> viigide partei liige XVII‒XIX saj Inglismaal
v`iik <22e: viigu, v`iiku> viimine; vastav tarind. Sisse+viik, välja+viik, läbi+viik, mööda+viik, üle+viik
v`iik1 <22e: viigi, v`iiki; seisundivorm v`iikis> (pükstel). Pressib pükstele viike (sisse) v pressib püksid viiki. Püksid on viikis. Viikis püksid, vrd viigi+püksid mitm. Püksi+viik
v`iik2 <22e: viigi, v`iiki> tasavõit. Kalev mängis Žalgirise meeskonnaga viiki, Kalevi ja Žalgirise meeskond tegid viigi. Seis on viigis (viigiline, nt 3 : 3), jäi viiki. Viigi+seis, viigi+värav
v`iik4 <22e: viigi, v`iiki> viigimari
v`iik5 <22e: viigi, v`iiki> laht, lahesopp
v`iil <22e: viili, v`iili> (tööriist); argi kõrvalehoidja, looder. Jäme+viil, peen+viil, samet+viil, lame+viil, ümar+viil, kolmkant+viil, romb+viil, nõel+viil. Puidu+viil, küüne+viil. Viili+puru viilmed, viili+raie <-r`aide> (sisseraiutud hambad), viili+raie <-r`aie> = viili+raiumine. Viil+pink viilimispink. Poiss on paras viil argi
v`iil1 <22e: viilu, v`iilu> eh (hoonel). Katuse+viil, kolmnurk+viil, astmik+viil, ehis+viil. Viilu+laud. Viil+katus, viil+hall <-halli>
v`iil2 <22e: viilu, v`iilu> viilukas. Viil leiba = leiva+viil. Viilu+juust, viilu+sink viilutatud juust, sink
v`iin <22u: viina, v`iina>. Mehed võtavad, viskavad viina. Kartuli+viin, kadakamarja+viin, marja+viin vmo marjavein, ploomi+viin, riisi+viin. Pipra+viin. Kosja+viin, kiriku+viin, laua+viin, riigi+viin, sala+viin. Peen+viin. Viina+hais, viina+himu, viina+jumal müt, viina+kauplus = viina+pood, viina+kompress, viina+lõhn, viina+müük, viina+piiritus, viina+pits = viina+klaas, viina+pudel, viina+raha, viina+sokid, viina+tilk, viina+uim <-uima>, viina+vaat <-vaadi>, viina+vabrik, viina+voor <-voori> aj. Viina+ajamine, viina+meister, viina+põletaja, viina+põletamine. keem: viina+kivi, viin+hape
V`iin <22e: Viini; kuhu V`iini>, Wien [v`iin] sks Austria pealinn
v`iip <22u: viiba, v`iipa> info interaktiivse programmi valmisolekumärgis ekraanil
v`iir <22e: viiru, v`iiru> kitsas vöönd, triip; pikk kitsas vimpel. Sünkja kalda viir. Koidu+viir, eha+viir, pilve+viir, udu+viir, suitsu+viir, metsa+viir. Viir+joon trük, viir+külv põllum ribaskülv, viir+papagoi zool, viir+pelargoon bot
v`iis <14: viie, v`iit, v`iide (ja viiesse); viite, v`iisi>. Kakskümmend viis. Viis tuhat. Kell on, saab viis. Pärast (kella) viit. Laud on kaetud viiele. Lehekülg (number) viis viies lehekülg. Poti viis. Sai matemaatikas viie. Viskab viis pihku argi annab kätt. Tunnen teda nagu oma viit sõrme (väga hästi). Viie+haruline, viie+klassiline, viie+kohaline, viie+liikmeline. Viie+tunniline = viie+tunnine tööpäev. Viie+aastane, viie+nädalane. Viie+kilone, viie+liitrine, viie+meetrine. Kella+viie+tee pärastlõunane koosviibimine. Viis+tahukas mat, viis+kõla muus noonakord
v`iis <22e: viisi, v`iisi> komme, mood; laad, moodus; meloodia. Käitu ometi inimese viisi, inimese viisil. Endist, vana, ühte, teist viisi = endist+viisi, vana+viisi, üht(e)+viisi, teist+viisi. Mitmel, muul viisil = mitut, muud viisi = mitut+viisi, muud+viisi. Seda+viisi sedasi. Sunni+viisi = sunni+viisil sundusega. Kuida+viisi argi kuidas, kuidagi+viisi, nii+viisi = nõnda+viisi. Mis+viisi. Elu+viis, mõtte+viis elu-, mõttelaad. Karistus+viis, rakendus+viis, talitus+viis, tegu+viis = tegutsemis+viis, liikumis+viis, uurimis+viis, ütlemis+viis. Peab viisi. Veeretab viisi v viise, võtab viisi üles. Laulab omal viisil. Viisil „Üks kindel linn ja varjupaik“. Laulu+viis, tantsu+viis, rahva+viis, kiriku+viis, leina+viis. Viisi+kannel, viisi+põimik, viisi+rikas laul
v`iit <22u: viida, v`iita> juhatav tähis. Tee+viit, nt eel+viit, suuna+viit. Koha+viit bibl, info, siirde+viit trük
v`iit+ viivitus-: viit+aeg, viit+kapsel (millest ravim läheb seedekanalisse järk-järgult), viit+sütik viivitusega süütav sütik; el: viit+kaitse <-k`aitsme>, viit+lüliti, viit+relee; maj: viit+akreditiiv (võimaldab maksta mingi aja jooksul pärast veodokumentide esitamist eksportija poolt), viit+hind (määratakse kindlaks alles pärast töö lõppemist v toote tarbijale kättetoimetamist)
v`iiv <22e: viivu, v`iivu> hetk, silmapilk. Oota üks viiv. Puhkas viivu. Selsamal viivul kui .. Istu viivuks. Puhke+viiv, vaikus+viiv
viki <16> paljude autorite kestvast koostööst sündiv kollektiivne veebisait
Viki <16: kuhu -le>
v`ikk1 <22e: viki, v`ikki> (söödataim); argi segatis v segavili. Suvi+vikk bot, tali+vikk, oskuskeeles täpsem põld-hiirehernes. Viki+jahu, viki+põhk, viki+segatis
v`iks1 <22e: viksi, v`iksi> korralik, tubli; kärmas. Viks tüdruk. Viks käsku täitma. Viksilt, viksisti
vil! vilistlane (korporatsioonis)
vile <16>. Laseb, lööb, ajab vilet. Oreli+vile, paju+vile pajupill. Vabriku+vile, veduri+vile, rongi+vile, laeva+vile. Udu+vile, hoiatus+vile, häda+vile, lõpu+vile sport. Vile+kontsert ülek = vile+koor <-koori> ülek, vile+mees argi kohtunik, vile+nöör, vile+poi mer, vile+signaal
vili <24u: vilja, v`ilja; v`ilju ja v`iljasid> ka jur igasugune asja kasutamisest saadav kasu. Puu+vili, põllu+vili, köögi+vili; aed+vili, juur+vili, kaun+vili, kõrs+vili, mugul+vili, tera+vili. Suvi+vili = tõu+vili, tali+vili. Sordi+vili, sööda+vili, toidu+vili, sega+vili, seemne+vili, tarbe+vili, leiva+vili, uudse+vili. Jumala+vili vili, toit; õlu, viin. bot: luu+vili, kuiv+vili, lüli+vili, tiib+vili, lend+vili, sulg+vili, ava+vili, lagu+vili, liit+vili. Töö+vili. Õigus+vili jur. Ihu+vili vmo loode; laps. Vilja+kõrs, vilja+pea, vilja+tera; vilja+aun, vilja+hakk <-haki>, vilja+kärbis, vilja+rõuk, vilja+vihk; vilja+põld, vilja+väli; vilja+ikaldus, vilja+saak. Vilja+kohv. bot: vilja+kest, vilja+pung õiepung, vilja+soomus. zool: vilja+koi (liblikas), vilja+kukk (mardikas), vilja+kärbes, vilja+naksur (mardikas), vilja+sääsk
v`ilk1 <22e: vilgu, v`ilku> luul: vilge, vilgatus; hetk; geol vilgukivi. .. ja kauge tähe nõrgal vilgul ei karda pale punastust .. (J. Sütiste) Torm vaikis vilguks. Vilk+tuli vilkuv tuli
v`ill <22u: villa, v`illa>. Lamba+vill, kitse+vill, kaameli+vill. Udu+vill = alus+vill. Jäme+vill, peen+vill; jäme+villa+villa, peen+villa+lammas. Kamm+vill, kraas+vill, uus+vill, taas+vill. Saastas+vill = pesemata vill. Poom+vill vmo = puu+vill. Puit+vill peened puitlaastud. eh: kivi+vill, klaas+vill, mineraal+vill. Villa+heie, villa+kiud, villa+salk <-salgu>, villa+tort, villa+tups, villa+tutt, villa+ude. Villa+kits, villa+küülik. Villa+vabrik, villa+veski vmo. Vill+kate (lambal). bot: jänes+vill; vill+-mesihein, vill+ohakas, vill+takjas; villa+puu
v`il'l <22e: villi, v`illi; seisundivorm v`illis>. Peopesa on villis, läks villi. Jooksis varbad villi. Villis kannad. Külma+vill, rõuge+vill, mäda+vill, vesi+vill, veri+vill, põletus+vill. Villi+mardikas zool
Vil'o <17: kuhu -sse>
v`il't <22e: vil'di, v`il'ti>. Ehitus+vilt, kübara+vilt. Lubja+vildid (vildikud). Vildi+kalossid, vildi+vabrik. Vilt+kübar, vilt+saapad, vilt+säärikud, vilt+tald, vilt+tuhvlid, vilt+tihend. Taimehaigused: vilt+rooste, vilt+tõbi. bot: vilt+karvad (taime pinnal), vilt+-ristirohi. Vilt+lill, oskuskeeles täpsem tsineraaria
vilu <17: vilusse ja v`illu>. Ilm läheb viluks, vilumaks. Vilud ilmad. Laps on vankriga vilus, jätab lapse vankriga vilusse. Põõsa vilus, põõsa villu. Vilu+võitu
v`imm2 <22u: vimma, v`imma; seisundivorm v`immas> kestev viha, vaenulikkus; (haiguse) juur, idu; kühm (seljas). Kisub, veab, haub, peab vimma. Kannab naabri vastu v naabri peale vimma, on naabri peale v naabri vastu vimmas. Selg on vimmas (kühmus), tõmbub vimma. Vimmas nägu (vingus). Sala+vimm, viha+vimm. Vimm v haiguse vimm v haiguse+vimm on sees on tõbine, tõbisevõitu. Gripi+vimm
VIN ingl vehicle identification number (sõiduki identimise number) (tehasetähis)
vine <16>. Udu+vine uduloor v -viir. Põua+vine põuahämu. Naeru+vine naeruvirve(ndus), naeru+vinel näoga. Taevas on vines (vinas), läks v tõmbus vinesse. Mees on vines (vintis)
v`ing1 <22e: vingu, v`ingu> karm (karmu); kibe lehk. Tukid, söed ajavad vingu. Jäi, suri vingu (sisseü) v vingu kätte. Rasva+ving, tubaka+ving, suitsu+ving, söe+ving, tuki+ving. Laki+ving. Humala+ving ülek õlleuim. Vingu+mürgi(s)tus
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|