Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

kihelema <31: kihelda, kihelen; 27: kiheleda> sügelema; kibelema, kihevil olema. Kratsis kihelevat ihu. Rusikad kihelevad kakluse järele. Kiheleb uudishimust. Uudised kihelevad keelel v keele peal

kr`aamima <28: kr`aamida, kraamin> koristama; kuskilt korjama, välja otsima. Kraamib esikut. Kraami kõik paremad toidud lagedale! Kraami aga uudised välja! argi

murel`ik <25: -liku, -l`ikku> mures olev; muret tegev. Murelik naine. Murelikud uudised. Murelikult. Murelikkus

s`eitsme+t`eist+k`ümnene. Poiss sai seitsmeteistkümneseks poiss sai seitsmeteist(kümne)aastaseks. (Kella) seitsmeteistkümnesed uudised

t`eadma <34: t`eada, t`ean, t`eame, t`eatakse, t`eatud>. Tal on alati kõik uudised teada. Ma ei tea seda, ma ei tea sellest v selle kohta midagi. Teadis rääkida, et .. Minu teada on kõik korras. Tean seda inimest, aga ei tunne teda. Kõik olid teada-tuntud mehed. {Teab} oskab võõrkeeli. Kas muulased {teavad} tunnevad Eesti ajalugu? Tea(b) mis juhtus v mine (sa) tea, mis juhtus. Siin pole teab mis v ei tea mis mugavusi (erilisi). Ta polegi kes teab kui tark (mitte eriti tark). Irooniliselt: teada puha. Teadma+himu = teadma+janu teadmishimu, -janu. Vt ka t`eada `andma, t`eada olema, t`eada s`aama, t`eadev, t`eadmata, t`eatav, t`eatud

t`ooma <38i: t`uua, t`oon, toome, t`õin, tõime, t`õi, toogu, t`oov, toonud, tuuakse, t`oodud>. Käis poest leiba toomas. Reisimine toob (kaasa) vaheldust. Kass tõi pojad. Raadios: {Toome teieni uudised, teate} kohe kuulete uudiseid, nüüd algavad uudised, ütleme edasi teate vms. Esile, ette, juurde, kaasa, tagasi, ära, üle tooma. Ilmale, lagedale, päevavalgele tooma. Vt ka s`isse t`ooma, v`älja t`ooma

t`äis+t`un'd. Uudised igal täistunnil

viie+t`eist+k`ümnene. Tüdruk sai viieteistkümneseks tüdruk sai viieteist(kümne)aastaseks. Kella viieteistkümnesed uudised

v`ärske <1>. Värske õhk. Värske kapsas, värske kurk, vrd värske+kapsa+supp, värske+kurgi+salat. Värsked uudised. Tõi volikogusse värsket verd ülek (uue inimese kohta). Tegi pühadeks värsket (veristas sea vm). Mõtte+värske, tunde+värske, noorus+värske, igi+värske, veri+värske

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur