|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit
alune1 <10: -se> hrl liitsõna järelosana. Marjapõõsaste alused. Südame+alune, rinde+alune argi, jalge+alune, laua+alune, puude+alune, kuuri+alune, ulu+alune peavari, tuhvli+alune nalj naise valitsuse all olev abielumees; maa+alune, vee+alune, jää+alune, vrd allmaa+, allvee+, alljää+. Vahi+alune, hoole+alune, hooldus+alune, kutse+alune sõj, käe+alune; armu+alune, naeru+alune, kõne+alune
elund <2e: -i>. Meele+elund, nt nägemis+elund silm, kuulmis+elund kõrv. Seede+elund, sugu+elund, eritus+elund, sise+elund, paaris+elund, õõnes+elund, tehis+elund. Elundi+doonor, elundi+siirdamine
j`ung <22i: junga, j`unga> murdes vinn. Paja+jung, kaevu+jung. Jungaga kaev vinnkaev
kl`un'n <22e: klunni, kl`unni> argi väike jõmpsikas. Poisi+klunn
kung fu [k`ung f`uu] hn (Hiina võitluskunst)
l`ang2 <22e: langu, l`angu> langus; kallak; kirj teesis, värsilang. Lehtede lang. Tõus ja lang. Järsu languga tee. Veepinna lang. Vee+lang, temperatuuri+lang, pinge+lang
l`eng <22e: lengi, l`engi> piit. Ukse, akna leng
l`ing <22e: lingu, l`ingu> kiviviskevahend; silmus; murdes kaevuvinn. Heidab, viskab linguga v lingust kive. Sattus, langes jalgupidi lingu. Ling+side <-sideme> med. Lingu+kivi, lingu+kujuline side
LNG ingl liquefied natural gas (veeldatud maagaas). LNG-terminal
long drink ingl (alkohol- ja karastusjoogi segu)
Long Island [l`ong ailand] <2e: -i; kuhu -ile> saar USA idarannikul
luna <17> lunamaks, -raha. Riiast lunaga tellitud raamat. Pruudi+luna. Luna+saadetis lunamaksuga postisaadetis
Lund [l`und] <22e: -i; kuhu -i> linn Rootsis
l`un'n <22e: lunni, l`unni> zool (lind)
l`õng <22u: lõnga, l`õnga>. Kraas+lõng, siid+lõng, puuvill+lõng, tikkimis+lõng = tikke+lõng, koe+lõng, kinda+lõng. ülek: mõtte+lõng, jutu+lõng, juht+lõng. Lõnga+jupp, lõnga+kera, lõnga+tokk, lõnga+viht <-vihi>, lõnga+õli vmo lahjendatud väävelhape
l`äng <22e: längu, l`ängu; seisundivorm l`ängus> kallak. Järsu länguga katus. Aknast langeb õuele läng valguskiir. Kuhi vajub längu (kallakile, poolviltu). Längus õlad. Läng+asend, läng+kriips (\)
oleng <2: -u> koosviibimine, pidu
Plungė [plunge] <16: kuhu -sse> linn Leedus
p`ung <22i: punga, p`unga; seisundivorm p`ungas>. Puud lähevad punga, on pungas, pungad puhkevad. Pärmseente pungad. Õie+pung, ladva+pung, külg+pung, sigi+pung. Pook+pung aiand, maitsmis+pung anat. Raha+pung argi = tengel+pung nalj. Kitsi+pung ülek ihnuskoi
sl`äng <22e: slängi, sl`ängi> mingi ühiskonnarühma kõnepruuk. Varaste, sõdurite, õpilaste släng = varga+släng, sõduri+släng, õpilas+släng. Slängi+sõna, slängi+väljend
sulund <2e: -i> eh laua serva õhem osa, mis käib teise laua soonde. Sulundi+höövel. Sulund+sein, sulund+seotis, sulund+vai
t`ung <22e: tungi, t`ungi>. Tung tegutseda = tegutsemis+tung. Rahva tung kontserdile. Arstiteaduskonda on suur tung. Elu+tung, enesealalhoiu+tung, seksuaal+tung = sugu+tung. Kallale+tung, peale+tung, sisse+tung
`ulg+ väljapoole ulatuv, väljasolev. eh: ulg+aste <-`astme>, ulg+kivi, ulg+trepp konsoolaste, -kivi, -trepp
uluk <2e: -i>, uluk+l`oom <-looma> mets-, jahiloom. Suur+uluk. zool: uluk+eellane = uluk+esivanem, uluk+lammas, uluk+siga metssiga. Uluki+kaitse <-k`aitse>, uluki+liha
ul`us's <22e: ulussi, ul`ussi> rändrahva laager; mõne Siberi rahva asula; ringkond, rajoon, nt jakuutidel; aj mongoli ja türgi rändhõimude liit
ung ungari keeles
usund <2e: -i> religioon. Maailma+usund nt kristlus, islam, hõimu+usund, rahva+usund. Usundi+lugu, usundi+loolane. Usundiline muistend folkl
`uun' <22e: uuni, `uuni> argi (mikro)laineahi
ülang <2: -u> geol murrangute vahel asetsev kerkinud maakooreosa
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|