Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

`it's <22e: it'si, `it'si> itsitus, irv

k`its <22i: kitse, k`itse> (loom); (võimlemisriist). Kits kärneriks ülek ametit v ülesannet enda huvides ärakasutav inimene. zool: keerdsarv+kits, kodu+kits, mets+kits, mägi+kits. Kitse+juust, kitse+karjane = kitse+karjus, kitse+kasvatus, kitse+piim <-piima>, kitse+tall <-talle>, kitse+vill <-villa>. bot: kitse+enelas (ilutaim), kitse+mampel (seen), kitse+murakas

l`it's <22e: lit'si, l`it'si> halv: prostituut; liiderdaja; argi: liiderlik; kehv, vilets. On litsiks läinud, lööb litsi (III v) liiderdab, hoorab. Lits naine, mees. Lits lugu. Om-ga: litsi+maja, litsi+löömine

l`uits <22i: luitsa, l`uitsa> murdes lusikas. Viskas luitsa nurka. zool: luits+nokk+-part, luits+nokk+-iibis

p`it's1 <22e: pit'si, p`it'si> mustriline võrkkudum. Õrn nagu pits = pits+õrn. Heegeldatud pits = heegel+pits, niblatud pits = niplis+pits, Brüsseli pits, gipüür+pits gipüür, sõlm+pits makramee. Pitsist pluus = pits+pluus. Siid+pits, pael+pits, vahe+pits, ääre+pits, masina+pits, nõela+pits, süstik+pits. Pits+kardin, pits+kinnas, pits+pesu, pits+tanu. Pitsi+kuduja, pitsi+riba. Vt ka pit'si+m`uster, p`it's+m`uster

p`it's2 <22e: pit'si, p`it'si> napsiklaas v napsiklaasitäis. Kalla pitsid täis! Pits viina, viina+pits. Jäi paarist pitsist v pitsi+täiest purju. Aanis+pits nalj naps. Pits+klaas = pits. Pitsike(ne)

p`it's3 <22e: pit'si, p`it'si> ots; piibulips; sigari-, sigaretihoidik. Korstna+pits, kinga+pits (ninaots). Piibu+pits. Sigareti+pits, suitsu+pits

s`it's <22e: sit'si, s`it'si>. Trüki+sits. Sitsi+trükk, sitsi+vabrik. Sitsi+kangas (riidetükk v -rull), vrd sits+riie = sits (materjal). Sitsi+kardin, sitsi+kleit, sitsi+rätik, oskuskeeles täpsemad sits+kardin, sits+kleit, sits+rätik

s`uits <22e: suitsu, s`uitsu>. Piibu+suits, tubaka+suits, viiruki+suits, väävli+suits, veduri+suits. Teeb, tõmbab, kisub, veab v pahvib suitsu suitsetab. Suitsu+gaas põlemisgaas, suitsu+hais, suitsu+juga, suitsu+koonal ülek, suitsu+loor, suitsu+lõhn, suitsu+pahvak, suitsu+pilv, suitsu+rõngas, suitsu+saba, suitsu+sammas, suitsu+viir, suitsu+vina = suitsu+vine, suitsu+ving. Suitsu+andur, suitsu+auk, suitsu+korsten, suitsu+käik = suitsu+lõõr, suitsu+toru. Suitsu tekitamiseks: suitsu+küünal, suitsu+pomm, suitsu+lõõts aiand. Suitsu+ suitsutatud: suitsu+saadus, suitsu+angerjas, suitsu+juust, suitsu+ribi, suitsu+räim = suitsu+silk. Suitsu+ paberossi-, sigareti-: suitsu+karp <-karbi>, suitsu+pakk <-paki>, suitsu+paber. Suitsu+karva = suitsu+värviline, suits+hall <-halli>. Suits+kvarts geol (kvartsi erim)

t`it's <22e: tit'si, t`it'si> tugipuu. Vanale talale pandi titsid alla

`uit+ uitav: uit+mõte, uit+taim bot (kinnitumata taim), uit+vool <-voolu> el (mis on läinud elektriseadmetest pinnasesse v vette)

`uit1 <22e: uidu, `uitu> harv uide, uit(a)mine

`uit2 <22e: uidu, `uitu> peen karvkate, ude

`un'ts <22e: un'tsi, `un'tsi> vana ravimite ja väärismetallide massiühik; Inglise massiühik

v`its <23u (ja 22u): vitsa, v`itsa; v`itste (ja v`itsade), v`itsu ja v`itsasid>. Sai ema käest valetamise eest vitsa v vitsu. On vitsa väärt. Vilets vitsul õpetatud. Omad vitsad peksavad ülek. Jumala vits = jumala+vits vmo karistus, nuhtlus. Kadus nagu vits vette (jäljetult). Nagu ühe vitsaga löödud väga sarnased. Lepa+vits, kase+vits, paju+vits. Korvi+vits, ratta+vits, tünni+vits, ääre+vits (puunõul), plekk+vits, raud+vits. Nõia+vits folkl (soovi täitmiseks); geol pilda. bot: hane+vits, kuld+vits, maa+vits, mets+vits; vits+kuusk, vits+-piimalill. Orja+vits (üldkeeles) = harilik kibu+vits bot. Vits+korv, vits+mõrd, vits+mööbel. Vitsa+andmine, vitsa+hoop, vitsa+kimp, vitsa+raag

`õits hüüds murdes (sea peletamiseks)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur