|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 91 artiklit
aga. Vastanduses: Tal on palju raha, aga vähe õnne. Ta ei olnud mitte ainult laisk, {aga ka} → vaid ka andetu. Rõhutuses: Astu aga edasi! Oled sina aga naiivne! Aga sa nüüd isa käest saad! Lõhub tööd teha, nii et lase aga olla
Aga [ag`aa] <26: kuhu -sse> haldusüksus (Aga Burjaadi ringkond) Venemaal Taga-Baikali krais
ag`aa <26> (väepealiku, hiljem ohvitseri tiitel Osmani impeeriumis)
ag`it+, parem agitatsiooni-
Agra [aagra] <16: kuhu -sse>, Āgrā hindi linn Indias
Apia <1: kuhu -sse> Samoa pealinn
chia hisp vt tšiia
ega. Ei saa edasi ega tagasi. Ta ei söönud ega joonud. Ega ta (ei) tule. Ega sa täna tööle (ei) lähe?
ega’s argi ega siis. Ega’s ma seda meelega teinud
Ga keem gallium
giga <17> argi gigabait. Kõvaketta maht on 500 giga
giga+ mõõtühikute kordne: 109. Tähis G. Giga+vatt
gis muus sol-diees
Giza [giiza] <16: kuhu -sse>, Al-Jīzah [al-džiiza] ar linn Egiptuses
Goa [g`oa] <26: kuhu -sse> India osariik
iga <17 ja 16: iga; os iga ja igat; mitmus puudub>. Käib siin iga päev, iga reede v igal reedel, iga aasta v igal aastal. On iga minut, iga hetk tulemas tuleb kohe. Töö ei tulnud iga kord välja. Iga poiss teab seda kõik poisid teavad seda. Iga poiss ei tea seda mõni poiss ei tea seda, vrd ükski poiss ei tea seda. Võta igaks juhuks vihmavari kaasa. Tulen igal juhul (kindlasti). Igas suhtes kasulik. Iga teine puudus pooled puudusid. Keetis iga(t) sorti moose. Igal oma(d) nipid argi (igaühel). Igale poole, igal pool, igalt poolt. Iga viimane kui sõna. Aastas valmistatakse kolm paari jalatseid {iga} → ühe inimese kohta. Iga+hommikune, iga+kevadine, iga+kordne, iga+nädalane, iga+puhune
iga <18: `ea, iga, `ikka ja `easse> eluaeg, eluiga; vanus. Pikka iga! Kingad on oma ea ära elanud. Ea poolest, ealt üle kolmekümne. Oma ea kohta kõbus. Küpsesse ikka jõudnud, küpses eas mees. Elu+iga, inim+iga, kasutus+iga, töö+iga. Kesk+iga, kooli+iga, lapse+iga, mehe+iga, murde+iga, pensioni+iga, täis+iga. Ea+kaaslane, ea+kohane
iga+pidi, iga pidi. Asja arutati igapidi v iga pidi. Igapidi v iga pidi tubli inimene
iga+v`iisi, iga v`iisi igati, igapidi
igi+ igavesti, alati: igi+kestev, igi+elav, igi+noor, igi+värske; igavene: igi+jää, igi+lumi; iidne: igi+aeg, igi+aegne; väga, eriti: igi+ammu, igi+kauge, igi+muistne, igi+põline, igi+vana
juga <18: j`oa, juga> mingi aine paiskuv v purskuv voolus; viiruna leviv aisting; järsk vee langus jõesängi astangult. Auru+juga, gaasi+juga, liiva+juga, suitsu+juga, tolmu+juga, tule+juga, valgus+juga, vee+juga, õhu+juga. Liustiku+juga geogr. Juga+dušš, juga+printer info, juga+vihmuti
Jugra <16: kuhu -sse> vt Han'di-Man'si+m`aa; Jugra v`äin vt Jugorski Šar
kugin <2: -a> kugisev, summutatud hääl. Kogeleb midagi kuginal v kuginaga
Luga <16: kuhu -sse>, ka Luuga linn Venemaal
lugija <1> vmo, lugija+v`end vmo palvevend, lahkusu jutlustaja
lugin <2: -a>. Joob luginaga v luginal otse pudelist
maia1 <16>. Indiaani rahvas Kesk-Ameerikas maiad
maia2 <16> (riidesort)
maia k`eel
mugima <27> kuiva toitu närima, sööma. Mugib kuiva leiba. Muudkui mugib süüa
nuga <18e: n`oa, nuga; nuge ja nugasid>. Noa tera, selg ja pea. On ämmaga nugade peal ülek (tülis). Läheb noa alla, käis noa all argi (operatsioonil). Mees sai nuga argi meest haavati noaga. Aedniku+nuga, klaasi+nuga, köögi+nuga, liigend+nuga, tasku+nuga; ketas+nuga. Noa+hoop, noa+teriti, noa+tupp, noa+töö nt vestmine, noa+võll tehn (höövelmasinal). Võrdluses: nuga+terav. Nuga+kala zool
nugi+ biol parasiit-: nugi+loom <-looma>, nugi+putukas, nugi+seen, nugi+taim, nugi+uss
nugis <9: -e> zool (loom). Kivi+nugis, mets+nugis. Nugise+boa. Nugis+silm <-silma> ülek särasilmne neiu
Nuia <16: kuhu -sse ja N`uia> prg Karksi-Nuia
oga <17> terav okas; teravik. Kibuvitsa, kala seljauime, okastraadi ogad. Oga+jätke anat (selgroolülil). bot: oga+putk, oga+melon, oga+õun (rohttaim). zool: oga+hai, oga+rai, oga+siilik (okasnahkne)
`orgia <1> ohjeldamatu prassing; pidustus Dionysose auks Vana-Kreekas. Jooma+orgia, sööma+orgia
pugi <17> pagi. Vihma+pugi, tuule+pugi, rahe+pugi. meteo: pugi+pilv, pugi+joon sooja ja külma õhu kokkupuute joon
pugima <27> sööma, mugima. Pugis süüa, võileibu, kõhu täis
pugin <2: -a>. Naerab puginal. Naeru+pugin
Riia <16: kuhu R`iiga>, Rīga [r`iiga] läti Läti pealinn; Riia l`aht Liivi laht
suga2 <18: s`oa, suga> kangaspuude ja kudumismasina osa koelõngade kinnilöömiseks; harv kamm. Kanga+suga, vöö+suga. Hobuse+suga. Soa+kaaned = soa+laad <-l`ae>, soa+pii, soa+raam piird. Suga+pea bot (rohttaim)
tugi <21: t`oe, tuge, t`ukke ja t`oesse>. Seisab toe najal. Liikus karkude toel. Leiab sõpradelt, sõprusest tuge. On vanematele toeks. Käe+tugi, seina+tugi, selja+tugi; metall+tugi; hark+tugi, liigend+tugi, pukk+tugi; alus+tugi, kald+tugi, rõht+tugi. Toe+reaktsioon toe vastumõju. Tugi+ toetav, toeks olev, toetus-: tugi+ala, tugi+kaar ka eh, tugi+kepp (nt roosidel), tugi+konstruktsioon = tugi+tarind, tugi+müür = tugi+sein, tugi+palk <-palgi>, tugi+post, tugi+puu, tugi+raam, tugi+rõngas, tugi+kude biol, tugi+side <-sideme> bandaaž, tugi+sukad, tugi+õpe, tugi+õpilane. Sotsiaaltöös: tugi+keskus, tugi+liit, tugi+pere, tugi+ema. tehn: tugi+kruvi, tugi+käpp, tugi+laager, tugi+plaat, tugi+ratas, tugi+seib
tugim <2e: -i> tugialus, nt molbert
uba <18e: `oa, uba; ube ja ubasid>. bot: aed+uba, põld+uba, soja+uba. Hundi+uba, ripp+uba, oskuskeeles täpsemad lupiin, sinivihm. Kakao+uba kakaopuu seeme, kohvi+uba kohvipuu seeme. Tina+uba ülek püssikuul. Oa+kaun, oa+kohv, oa+leem, oa+supp, oa+tera, oa+õis. bot: uba+leht, uba+põõsas
ubima <27> upitama. Põnn ubis end jälle püsti
ubin <2: -a> murdes õun. Ubin+hein, oskuskeeles täpsem lõhnav kummel
udi <24e: udja, `utja; `utje ja `utjasid> hudi. Andis hundile utja, udjaga (üle selja)
udima <27> hudima, hutjama
Udria <1: kuhu -sse ja `Utria>
Ufa [uf`aa] <26: kuhu -sse> vn, Öfö baškiiri linn Venemaal, Baškortostani pealinn
ugri keeled
Uhta [uht`aa] <26: kuhu -sse> vn, Ukva komi linn Venemaal Komis
`ui. Ui, mis nüüd saab!
`ui <26> piirits
`uid <22e: uiu, `uidu> murdes oid
`uig <22e: uiu, `uigu> etn rätik pruudi näo katmiseks pulmasõidul
`uih. Uih, küll sa ehmatasid mind! Uih ja aih = uih-aih
`uim <22i: uima, `uima> joobumus, joovastus, joove. Armastuse uim. Õnne+uimast segane. Uimas olema (ka: narkojoobes). Õlle+uim, viina+uim, alko(holi)+uim, narko(otikumi)+uim. Uima+aine uimasti, uima+kaup
`uim <22i: uime, `uime> zool veelooma ujumiselund. Punaste uimedega = puna(se)uimeline ahven. Ei liiguta uimegi ülek ei tee ühtki liigutust, mitte midagi. zool: kõhu+uim, rinna+uim, saba+uim, selja+uim; uime+kiir <-kiire>, uime+kile <-kile>, uime+tugi
`uit+ uitav: uit+mõte, uit+taim bot (kinnitumata taim), uit+vool <-voolu> el (mis on läinud elektriseadmetest pinnasesse v vette)
`uit1 <22e: uidu, `uitu> harv uide, uit(a)mine
`uit2 <22e: uidu, `uitu> peen karvkate, ude
ula vabalt, omapead. Jättis lapsed ula, ula peale. Ulale läinud, ula peal naine (liiderlik). Elab ula+elu. Ula+laps <-lapse> tänavalaps
Ulila <1: kuhu -sse>
uni <20: une, `und, `unne ja unesse>. Kerge, põgus uni = linnu+uni; ülek: une+viirastus = une+kirme. Uni tuleb peale, silma. Uni võttis lapse oma hõlma ülek. Uni läheb ära, mul pole und. Nägi halba und (unenägu). Liigub nagu unes. Magab igavest und = surma+und euf on surnud. Letargiline uni = tard+uni letargia. Hüpnootiline uni = hüpnoos+uni. Hommikune uni = hommiku+uni. Talve+uni, koidu+uni, pool+uni, vägimehe+uni. Une+aeg, une+eelne, une+häire med, une+laul, une+maa ülek = uni, une+mask (silmakate), une+puudus unetus, une+rahu, une+segane, une+soe, une+tarve, une+vaev. bot: uni+magun, uni+ohakas
`unka vt ungas
unna vt `und
unta <16> karusnahkne säärik
UPI ingl United Press International (USA uudiste agentuur)
uri <24e: urja, `urja; `urje ja `urjasid> vmo ohver. Uri+kivi ohvrikivi, uri+tuli folkl ohvrituli
Urmia [`urmia] <1: kuhu -sse>, Orūmīyeh [orumiije] pärsia linn Iraanis
`urr, urra. Urr! uriseb koer. Urra-urra urinal ..
USA ingl United States of America (Ameerika Ühendriigid)
`utma <35: `utta, utan> tehn kuivalt destilleerima, õli, tõrva ajama. Utetakse põlevkivi, turvast
via [viia] ld kaudu. Lend Helsingi‒Amsterdam via Göteborg (Göteborgi kaudu)
õgija <1> ka zool (kala; lind; imetaja). Punaselg-+õgija (lind), helendus+õgija (kala), sipelga+õgija (imetaja)
õgima <27> halv aplalt sööma. Kajakad õgivad uskumatult palju. Õgi aga kõik nahka! Mees õgis naist silmadega ülek
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|