Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 42 artiklit

gini <17> (endisaegne Inglise kuldmünt)

ini <17> inisev hääl. Ini+häälik keel

K`atšini <1e: kuhu -sse>, Kachin Pyinè birma, Jinghpaw Mungdan katšini Myanmari (Birma) osariik

mini+ ülimalt lühike; väike: mini+kleit, mini+mantel, mini+seelik, mini+mood, mini+pikkus; mini+arvuti, mini+baar hotellitoa baarikapp, mini+golf, mini+korvpall, mini+loomaaed, mini+sõiduk

mini1 <17> argi minia

mini2 <17 ja 16; os mini ja minit> argi minimaalne pikkus, sellise pikkusega rõivas. Üks kannab maksit, teine mini(t)

sini+ sinine: sini+meri, sini+taevas; bot: sini+vihm (vääntaim), sini+värvik (seen); rohttaimed: sini+helmikas, sini+latv, sini+nukk <-nuku>; zool: sini+hai, sini+kala, sini+näär <-nääri>, sini+rind (lind), sini+tihane, sini+vaal <-vaala>; sinakas; sinine ja: sini+hall <-halli>, sini+lilla, sini+punane, sini+roheline

sinine <10: -se>, liitsõnus ka sini+. Sinine leht argi töövõimetusleht. Sinine esmaspäev ülek pohmeluspäev. Ootasime bussi, et silm sinine peas (kaua, pingsalt). Pidin end siniseks vihastama vihastasin väga tugevasti. Rukkilille+sinine, taeva(s)+sinine, türkiis+sinine. Kahvatu+sinine, õrn+sinine, hele+sinine, ere+sinine, sügav+sinine, tume+sinine, rohekas+sinine. Sinise+kirju, sinise+triibuline, sinise+õieline

Šani <17: kuhu -sse>, Shan Pyinè birma, Möng Tai šani Myanmari (Birma) osariik

Taani <16: kuhu -sse ja T`aani>, Danmark taani riik Euroopas

taani k`eel

t`aine <10: t`aise>. Ostab ainult taist liha

teine <12: teise, t`eist, teisesse ja t`eise; teiste, t`eisi, teistesse ja teisisse>. Kahekümne teine. Jäi teiseks, jäi teisele kohale. Teist korda, parem kui teistkordselt. Tule mõni teine kord, tule teinegi kord, vrd teine+kord. Teine sort (kaubal), teine hääl (duos, duetis, kooris), teine käik (autol). Läks v kolis teise ilma suri. Jüri armastab teist (kedagi muud). Räägib üht, aga teeb teist. Jäi üksi, kõik teised lahkusid. Mõtleb samuti kui iga teine (inimene). Pani teised riided selga. Elu on nüüd hoopis teisem (teistsugusem), on teiseks v teisemaks saanud. Läksid teine teisele poole v teine teise (III v) kanti, vrd teine+teise. Ostis arvuti, aga ei oska teist kasutada (seda). Rääkis üht(e) ja teist v üht-teist. Ühed, teised ja kolmandad. Poeg käib teises (klassis). Teise+laadiline = teist laadi, teise+usuline = teist usku, teise+sooline = teisest soost. keel: teise+välteline = teises vältes. Teist+kaudu

teisi+sõnu, teisi sõnu teiste sõnadega, teisiti öeldes

tibi <17> argi ilus intellektita tütarlaps

tihi <17> (kaardimängus). Võttis tihi, sai kolm tihi

t`iin <22e: tiinu, t`iinu> (endisaegne pinnamõõt)

tiine <6: t`iine, tiinet>, t`iine <1: t`iine, t`iinet>. Tiine emasloom. Lõhnadest tiine õhk ülek

tina <17: t`inna ja tinasse> keem (stannum ld); üldkeeles ka tähenduses: plii (plumbum ld). Tinast kuul = tina+kuul. Hall nagu tina = tina+hall <-halli>. Jalad on (nagu) tina täis, on tina+rasked. Täis kui tina argi täiesti purjus. Mehed panid tina argi (jõid, trimpasid). Vaenlasele anti tina, vaenlane sai tina argi vaenlast tulistati. Miski ei aita, tee või tina argi. Kadus nagu tina tuhka (jäljetult). Valavad õnne+tina. Inglis+tina vmo = tina ja sea+tina vmo plii. Joote+tina, sula+tina, trüki+tina. Tina+kaevandus, tina+maak, tina+paber, tina+sõdur, tina+tolm, tina+valaja, tina+lõige <-l`õike> kunst, tina+sulam keem, tina+uba ülek püssikuul. Tina+mürgitus, tina+valge, oskuskeeles täpsemad pliimürgi(s)tus, pliivalge

tine <2: -da> tuhm, kahvatuhall; peenelt ning summutatult kõlav. Tine hämarus, kellahelin. Tinedalt. Tinedus

t`ing <22e: tingu, t`ingu> täimuna

t`ing+ tingitud: ting+refleks; tinglik, arvestuslik, kokkuleppeline, leppe-: ting+märk <-märgi> leppemärk, ting+nimetus, ting+tähis, ting+ühik, ting+trükipoogen; maj: ting+kütus, ting+toos, ting+vagun; põllum: ting+künnihektar, ting+loom <-looma>; tinglikult: ting+tühi mänguruum

tinin <2: -a>. Vedrude tinin. Mängib tininaga, tininal kitarri

t`in't1 <22e: tin'di, t`in'ti> zool (kala). Küünal+tint, meri+tint. Tindi+mõrd, tindi+püük

t`in't2 <22e: tin'di, t`in'ti>. Must, sinine nagu tint = tint+must, tint+sinine. Märk+tint, täitesulepea+tint, viltpliiatsi+tint, sala+tint. Tindi+kiri, tindi+plekk, tindi+pott, tindi+paun zool seepiat sisaldav peajalgsete paun

tipi <16> Põhja-Ameerika indiaanlaste püstkoda

tiri <17>, tiri+asend sport (pea all, jalad ülal). Tiri+ripe

t`ooni `andma domineerima, ilmet andma. Tartu linnas, Tartu linnale annavad tooni üliõpilased. Tooni andev = tooni+andev suund (määrav, tähtsaim). Om-ga: tooni+andja

träni <17> argi trään

ts`ink <22e: tsingi, ts`inki> (keemiline element). Tähis Zn. Tsingi+maak, tsingi+sulam. Tsink+oksiid, tsink+plekk, tsink+salv <-salvi> farma, tsink+valge (valge pigment), tsink+ämber

Tšanõ [tšan`õõ] <26> järv Venemaal Baraba stepis

tšatni <16> vürtsine India puuviljakaste

tšiia <16>, oskuskeeles täpsem õlisalvei. Tšiia+seemned õlisalvei seemned

Tšiili <16: kuhu -sse>, Chile [tšiile] hisp riik Lõuna-Ameerikas

tš`ikk <22e: tšiki, tš`ikki> argi ilus tütarlaps

tšilli <16>, tšilli+pipar vürtspaprika maitseainena

tš`ips <22e: tšipsi, tš`ipsi>, parem krõps

Tšita [tšit`aa] <26: kuhu -sse>, ka Tšit`aa linn Venemaal, Taga-Baikali krai keskus

tänini tänaseni, tänapäevani, senini, siiamaani. Tänini polnud mul sellest aimugi

t`öin <22i: töina, t`öina> töinamine, nutt

t`öine <10: t`öise>. Töine päev (tegus, töörohke). Töine meeleolu, õhkkond töömeeleolu, -õhkkond. Töine (tööst saadav) ja mitte+töine tulu. Aasta algas töiselt

Viini s`ai vanillikreemiga saiake

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur