Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit

asetus <11: -e> paiknemine, paigutus; seadmine, seade (seade). Mööbli asetus toas, malendite asetus. Uudne probleemi asetus. Lehe+asetus bot, pea+asetus (lootel), põiki+asetus; rõhu+asetus, sihi+asetus

hingeline <12: -lise> elusolend; inimene; hingeeluline, psüühiline. Toas oli neli hingelist: naine, kaks last ja kass. Hingeline vapustus, kooskõla, tasakaal. Hella+hingeline, puhta+hingeline, õrna+hingeline, tuli+hingeline. Hingeliselt

k`itsalt <keskv k`itsamalt ja k`itsamini, üliv kõige k`itsamalt ja k`itsaimalt, kõige k`itsamini ja k`itsaimini>. Kitsalt erialane küsimus. Elavad väikeses toas kitsalt koos. Vähese toiduga tuli kitsalt läbi ajada

konutama <27> kössis istuma; igavledes, tegevusetult istuma v olema. Konutab tooliserval. Konutas ilusa ilmagagi toas. Metsaserval konutab vana küün ülek

kudema2 <27> argi logelema, olesklema. Kudeb terve päeva toas, ei lähe õue

kössitama <27>, kös'sutama <27> kössis olema; kössi laskuma. Kössitab, kössutab külmas toas. Kössitasin, kössutasin põõsa taha

l`ol'l <22e: lolli, l`olli>. Mängib lolli. Keda sa lolliks tahad teha? Otsi lolli! Toas on nii külm, et mine või lolliks. Näeb lolli moodi välja, vrd lolli+moodi lollisti, lollilt. Lollid naljad. Puru+loll, püsti+loll. Loll+pea halv

l`ukk <22e: luku, l`ukku; seisundivorm l`ukkus ja lukus>. Keerab, paneb ukse lukku. Uks on lukkus v lukus. Keerab, teeb ukse lukust lahti. Istub toas luku taga. Suu jäi üllatusest lukku. Seitsme luku taga ülek eriti salajas. Ukse+lukk, taba+lukk = ripp+lukk, fono+lukk, snepper+lukk, šiffer+lukk = kood+lukk, magnet+lukk, turva+lukk. Tõmb(e)+lukk. Püssi+lukk. tehn: haisu+lukk = vesi+lukk. Rööp+lukk eh (puiduseotis). Raamatu+lukk. Käsivarre+lukk (maadlusvõte). Luku+auk, luku+keel, luku+südamik, luku+kivi eh. Lukku keeratud = lukku+keeratud uks

m`aldama <29: mallata, m`aldan> läbema, kärsima. Ilusa ilmaga ei malda keegi toas istuda

n`iigi. Ära ava akent, toas on niigi jahe. Hea, et niigi läks

olemine <12: -mise>. Viisaka olemisega mees. Pärast sauna oli kohe teine olemine (tunne). Sul on siin toas kena olemine. Ise+olemine. Elamine-olemine. Olemis+laad <-laadi>, olemis+õpetus ontoloogia

p`ilk <22e: pilgu, p`ilku>. Heidab pilgu kellale. Pilgu+heide <-h`eite> = pilgu+heit. Lõi pilgu maha, langetas pilgu. Laskis pilgul toas ringi käia. Pilku köitvad, püüdvad = pilgu+püüdjad sääred. Vaatab asjale teise pilguga suhtub asjasse teisiti. Mõõtis naist pika pilguga. Esimesel pilgul = esma+pilgul tundus, et .. Armastus esimesest (silma+)pilgust. Vaatab neidu armunud pilgul v pilguga. Jäin pilguks (ajaks) mõttesse (hetkeks, natukeseks). Kõõr(d)+pilk, kõrval+pilk; ülek: kala+pilk, kotka+pilk, kulli+pilk. Pilk+kile <-kile> zool (silmal), pilk+kõhr anat (kõris)

p`ilkas+pime pilkane pime. Istusime pilkaspimedas (toas). Pilkaspimedus

p`ool+pime. Poolpime mutike. Istus poolpimedas toas (hämaras)

puger`ik <25: -riku, -r`ikku> väike ruum v hoone; väike, kitsuke. Elab toa+pugerikus, pugerikus toas. Lauda+pugerik, maja+pugerik, poe+pugerik

segadus <11: -e>. Toas on segadus. Küsimus ajas tüdruku segadusse, tüdruk oli segaduses, tüdruk sattus küsimusest segadusse. Meelte+segadus

sibama <27>. Hiir sibab toas ringi

trallitama <27> rõõmsalt laulma, tantsima, käratsema, mürama vms; pidutsema. Trallitab laulda. Kassipojad trallitasid toas

töllutama <27> töllerdama. Töllutas terve päeva niisama toas

`äärmine <12 (ja 10): -mise>. Äärmine tuba paremat kätt. Toas valitseb äärmine segadus (väga suur). Äärmine aeg otsustada (viimane). Äärmisel juhul

`ükski <0: ühegi, `ühtki ja eeskätt rõhuliselt `ühtegi, `ühtegi ja ühessegi>. Toas ei olnud ühtki v ühtegi hinge (mitte kedagi). Ühelgi juhul ei tohiks alla anda. Ühelgi reisijal v ühelgi reisijaist ei olnud palju pakke. Oleks ükski neist kohal olnud. Kõik on kohal, (mitte) ükski ei puudu. Suudab rohkem kui ükski teine inimene (kui teised)

`ümber paigutama. Paigutas kapitali ümber. Paigutas mööbli toas ümber. Direktor paigutas osa töölisi ümber (pani teisele tööle). Vägede ümber+paigutamine lõunarindele. Ümber+paigutus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur