Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 artiklit

`ei. Kas ei või jaa? Ei söö ja ei joo, parem ega joo. Ei Jüri ega Mari pidanud tõenäoliseks, et .. Kas sa torti ei taha? ‒ Miks ei taha, tahan küll. Mida ma ka ei tee, ikka ei ole hea (mida ma ka teen v ükskõik, mida ma teen). Annaks ei tea mis, et tööd saada. Ei iial mitte iial. Ei-sõna

h`ull <22e: hullu, h`ullu; keskv hullem ja täh-s vaimuhaigem ka hullum, üliv kõige hullem ja hullim>. Hull vanamees. Vaikne, rahutu hull. Oli ärevusest hulluks minemas. Töötab kui hull. Kuhu sa hull v hull+vaim tormad! Hull tuju, lugu, aeg, köha, ilm. Hullud hinnad, parem odavad, soodsad hinnad. On hullematki nähtud. Ega hullu tea uskuda. Näeb hullu moodi välja, vrd hullu+moodi = hullu+pööra. Vaata hullu! ennäe imet! Lugu on hullemast hullem. Pool+hull, püsti+hull. Jooma+hull, usu+hull, suurus+hull. Raamatu+hull bibliomaan, spordi+hull spordifanaatik, arvuti+hull. Hull+ pööraselt: hull+tore, hull+veider. Hull+pea argi, vrd Hull peast! Hullu+särk, hullu+temp <-tembu> = hullu+tükk. Hullu+lehma+tõbi vet

iga <17 ja 16: iga; os iga ja igat; mitmus puudub>. Käib siin iga päev, iga reede v igal reedel, iga aasta v igal aastal. On iga minut, iga hetk tulemas tuleb kohe. Töö ei tulnud iga kord välja. Iga poiss teab seda kõik poisid teavad seda. Iga poiss ei tea seda mõni poiss ei tea seda, vrd ükski poiss ei tea seda. Võta igaks juhuks vihmavari kaasa. Tulen igal juhul (kindlasti). Igas suhtes kasulik. Iga teine puudus pooled puudusid. Keetis iga(t) sorti moose. Igal oma(d) nipid argi (igaühel). Igale poole, igal pool, igalt poolt. Iga viimane kui sõna. Aastas valmistatakse kolm paari jalatseid {iga} ühe inimese kohta. Iga+hommikune, iga+kevadine, iga+kordne, iga+nädalane, iga+puhune

juba. Ööd on juba valged (nüüd on, aga enne polnud). Juba ammu. Tema juba kartma ei löö (kindlasti). Kui juba Jüri ei tea, siis .. (isegi). Kui juba, siis juba kui midagi teha, siis hästi

kahjuks. Kahjuks ei tea keegi sellest midagi

k`ui+v`õrd. Ei tea, kuivõrd õige see jutt on. Kuivõrd asi on otsustatud, ei tasu enam vaielda (et, kuna). Puudu ei olnud niivõrd raha, kuivõrd aega

k`ümnend`ik <25: -diku, -d`ikku>. Kolm kümnendikku. Arvutab kümnendiku täpsusega. Kümnendik saaki v saagist (kümnes osa). Ta ei tea kümnendikkugi seda v sellest, mis mina tean. Kümnendik+sekund

luule <6: l`uule, luulet; argi 16: luule, luulet>. Juhan Liivi luule. Ei tea, mis siin tõsi, mis luule. Antiik+luule, kunst+luule, armastus+luule = lembe+luule, rahva+luule, isamaa+luule, tõlke+luule. Luule+hobu pegasus, luule+huviline, luule+katse(tus), luule+keel, luule+keelne, luule+kogu luuletuskogu, luule+lend fantaasia(lend), luule+looming, luule+meelne luulelise meelelaadiga, luule+põimik, luule+rida värss, luule+tõlge, luule+valimik, luule+vorm, luule+õhtu

lööberdama <27> jalgu järele vedades kõndima; hulkuma. Lööberdab tuhvlitega, tuhvlites ringi. Mine tea, kus ta lööberdab

m`aa <26i: m`aasse ja maha>. Planeedi nimena Maa. Päikesest kolmas planeet on Maa. Jälle on rahu maa peal. Kas tuul on maalt või merelt, maa või mere poolt? Nuga kukkus maha; vesi imbub maasse. Pall on maas, võeti maast üles. Sinna on hulk, tükk, palju maad. Tükk maad kergem elu (tublisti, hulga). Kolis linnast maale, elas maal, naasis maalt linna. Ihkab näha kaugeid maid. Tuhande järve maa Soome, tõusva päikese maa Jaapan, püha maa Palestiina, külmale maale Siberisse. Käisime Rakvere mail (Rakvere kandis). Maaga ühetasa = maa+tasa. Kirus, vandus oma nõrkust maa põhja. Pidin häbi pärast maa alla vajuma. Seda ma poleks maa peal arvata osanud (mitte iialgi). Seisab kahe jalaga maa peal ülek on praktiline inimene. Kuulasin maad, kust tööd saada (hankisin infot). Peremees vandus maa ja taeva kokku. Jagavad puid ja maid ülek jagelevad, klaarivad vahekordi. Kus oli pahandust maa ja ilm (palju pahandust)! Vatrab maad ja ilmad kokku. Ei tema tea maast ega ilmast, maad ega ilma. Ilma+maa, mais+maa. Aia+maa, heina+maa, karja+maa, põllu+maa; liiva+maa, jäät+maa, raat+maa, uudis+maa. Küngas+maa, lausk+maa, mägis+maa. Songer+maa, taller+maa. Edu+maa, vahe+maa. Agraar+maa = põllumajandus+maa, industriaal+maa = tööstus+maa. Hommiku+maa vmo = ida+maa, õhtu+maa vmo = lääne+maa; lõuna+maa, põhja+maa. Asu+maa, ema+maa, isa+maa, kodu+maa, sünni+maa. Naaber+maa, liikmes+maa, välis+maa, ülemere+maa, eikellegi+maa. Maa+lahmakas, maa+tükk, maa+lapp; maa+omand, maa+valdus, maa+rent. Maa+rahvastik, maa+noor, maa+laps <-lapse>, maa+õpetaja, maa+kool <-kooli>, maa+kolgas, maa+õhk, maa+leib. jur: maa+kohus <-k`ohtu>, maa+õigus. põllum: maa+sort, maa+tõug. bot rohttaimed: maa+jalg, maa+mõõl, maa+sapp, maa+vits. zool: maa+kirp, maa+kotkas kaljukotkas, maa+krabi (vähk), maa+lutikas, maa+öölane (liblikas). aj: maa+krahv (Saksamaal), maa+marssal, maa+raha. Maade+uurija. Maad+võttev veendumus. Maale minek = maale+minek. Maata+rahvas

minema <36: m`inna, lähen, läksin, l`äks, mingu, minev, läinud, minnakse, m`indud; käskiv: ains 2. p mine, mitm 1. p mingem ja läki ja lähme, ärgem mingem ja ärme lähme>. Mine (nüüd) ikka, mine’nd ikka. Mine (sa) tea v mine võta kinni, mis ta mõtleb. Läheb joob kogu raha maha. Mine minema (ära)! Kuidas läheb? ‒ Läheb ka, mis seal ikka. Minema kihutamine = minema+kihutamine. Alla, edasi, ette, järele, kaasa, kinni, tagasi, vastu, üle minema. Vt ka `alt minema, k`okku minema, l`ahku minema, l`ahti minema, läbi minema, maha minema, m`ööda minema, p`eale minema, p`õhja minema, s`isse minema, v`iltu minema, v`älja minema, ära minema, `ümber minema; läinud

m`itte. Polnud mitte milleski süüdi. Teadsin, mida teha ja mida mitte. Poiss ei olnud mitte ainult v üksnes laisk, vaid ka andetu. Aitan küll, miks mitte. Tuleb valida teine, kui mitte kolmas tee. Mitte ei tea, mida teha. Mitte sugugi, tuhkagi, põrmugi, mitte üks põrm. Tsüklon {liigub mitte kirdesse} ei liigu kirdesse, vaid itta. Nooruk ei suuda {mitte kirjutada} kirjutamata jätta. Näitus korraldatakse {mitte harvemini kui} vähemalt kord aastas. Tasu maksta {mitte hiljem kui} hiljemalt 15. juunil. {Mitte vähem keerukas ülesanne} (vähemalt) niisama keerukas ülesanne

m`uhvigi argi mitte midagi, tuhkagi. Ei tea autost muhvigi

nina+t`ark. Ninatark laps, küsimus. See ninatark ei tea tegelikult midagi. Ninatarkus

palju <keskv r`ohkem ja enam, üliv kõige r`ohkem ja kõige enam ja enim>. Vastand vähe. Palju tööd, lapsi. Palju tervisi v terviseid! Võta nii palju kui võimalik, võta võimalikult palju. Kui palju see maksab? Ei tea, kui palju raha kulub. Palju kiirem jooksja. Jookseb palju kiiremini. Hirm+palju v hirmus palju, lõpmata palju. Ühe+palju. Niisama palju. Palju kuuldud, räägitud, kiidetud lugu. Palju+kõneleja, palju+lugeja (palju lugev), palju+teadev, palju+teadja, palju+võitu

p`ool1 arvs <13: poole, p`oolt>. Kolm ja pool aastat. Pool+sada aastat = pool sajandit. Kell on pool neli, tule poole kaheksaks. Poole hinnaga pilet. Laps on pool aastat vana = poole+aastane. Pool raha v rahast, üle poole raamatutest on minu. Poole aruga = poole+aruline, poole meelega = poole+meelne, pool+hull inimene. Räägib poole häälega, poolel häälel, pooli hääli v pooli+hääli; poole+häälne jutt. Pole poolt sõnagi öelnud. Pool kirjadest v pooled kirjad on kirjutamata. Sa ei tea pooli asjugi. Valas klaasi pooleni, poolest saadik täis. Pooles vardas lipp. Jutt jäi poole pealt katki. Sai poolest päevast tulema. Müts maksis poole rohkem kui kindad, kinnastest poole rohkem, müts oli poole kallim (kaks korda). Poole+kilone, poole+meetrine, poole+päevane, poole+tolline, poole+tunni(li)ne. Vt ka p`ool+

pr`aegune <12 ja 10: -se>. Mari praegune mees. Praeguseks on võlg makstud. Ei tea seda praeguseni

p`äev <22i: päeva, p`äeva>. Päeval, päise päeva ajal. Nagu öö ja päev vastandlikult erinevad. Ootab päev(ad) otsa v läbi, päevad ja ööd (läbi), terve päev(a). Jäi terveks päevaks, päevaks otsaks. Magab poole päevani. Keset päeva. Ei tea ööd ega päeva (mitte midagi). Head päeva! Haige jäi iga päevaga, päev-päevalt nõrgemaks. Päevast päeva, päev päeva järel v kõrval üks ja seesama. Päeva jooksul. Mõni päev tagasi, mõne päeva eest. Neil päevil. Käis siin iga päev. Ühel (heal, ilusal) päeval, ükspäev argi kunagi. Sööb kolm korda päevas. Homne päev, vrd tee seda homme+päev (homme). Tänane päev, vrd täna+päev. Seitsmenda päeva adventistid. Kahe päeva teekond (kahepäevane). Päevade kaupa v viisi. Üks päev korraga = päeva+kaupa v päeva+viisi = päeva kaupa v viisi. Hoiab mustadeks päevadeks = häda+päevadeks. (Pahad) päevad argi menstruatsioon. Lahtiste uste päev. Adamsonide suguvõsa päevad. Peetakse vanalinna päevi. Tuttav ülikooli päevilt. Meie päevil praegusajal. Elab mõtetega eilses päevas (minevikus). Päev on juba suures kõrges (päike). Pole ammu selget v valget päeva näinud (kaine olnud). Talve+päev, suve+päev, sügis+päev, vihma+päev, pakase+päev, polaar+päev, öö+päev, kesk+päev = süda+päev. Töö+päev: inim+päev, masina+päev, normi+päev nõuk; mõisas: teo+päev, jala(mehe)+päev, hobuse+päev. Argi+päev = äri+päev, puhke+päev, nädala+päev, esmas+päev, kalendri+päev, kuu+päev, pööri+päev; haigus(e)+päev, kohtu+päev, kooli+päev, palga+päev, puhkus(e)+päev, sauna+päev, laulu+päev, spordi+päev, pere+päev, avamis+päev, ärasõidu+päev, nälja+päev, rõõmu+päev. Elu+päevad, noorus+päevad. Täht+päev: aasta+päev, au+päev, leeri+päev, nime+päev, pidu+päev, pulma+päev, sünni+päev, surma+päev; jaani+päev, kadri+päev, kolmekuninga+päev, emade+päev, naiste+päev. Päri+päeva ja vastu+päeva. Päeva+ päevane: päeva+kuumus, päeva+kool <-kooli>, päeva+õpe, päeva+teenistus, päeva+toodang; aktuaalne: päeva+teema, päeva+mure <-mure>; päikese-: päeva+tõus, päeva+paiste, päeva+vari <-varju>, päeva+poolne. Päev+selge. Vt ka päeva lõpuks, p`äevi nägema

t`eadma <34: t`eada, t`ean, t`eame, t`eatakse, t`eatud>. Tal on alati kõik uudised teada. Ma ei tea seda, ma ei tea sellest v selle kohta midagi. Teadis rääkida, et .. Minu teada on kõik korras. Tean seda inimest, aga ei tunne teda. Kõik olid teada-tuntud mehed. {Teab} oskab võõrkeeli. Kas muulased {teavad} tunnevad Eesti ajalugu? Tea(b) mis juhtus v mine (sa) tea, mis juhtus. Siin pole teab mis v ei tea mis mugavusi (erilisi). Ta polegi kes teab kui tark (mitte eriti tark). Irooniliselt: teada puha. Teadma+himu = teadma+janu teadmishimu, -janu. Vt ka t`eada `andma, t`eada olema, t`eada s`aama, t`eadev, t`eadmata, t`eatav, t`eatud

teine+k`ord mõnikord, vahel. Teinekord ei tea, mida teha. Vrd Tule teine kord

tema ases <0: tema ja ta, tema ja ta, teda, temasse ja t`asse, temas ja tas, temast ja t`ast, temale ja t`alle, temal ja tal, temalt ja t`alt, temaks, temani, temana, temata, temaga ja taga; mitm nemad ja nad, nende, n`eid, nendesse ja n`eisse, nendes ja n`eis, nendest ja n`eist, nendele ja n`eile, nendel ja n`eil, nendelt ja n`eilt, nendeks ja n`eiks, nendeni, nendena, nendeta, nendega. Pikemad vormid eeskätt rõhulises asendis; lühemad rõhutus, aga (eriti t`alle, tal) ka rõhulises>. Osutab esimesena mainitule: Juhan ütles Jürile, et ta (= Juhan) ei tea midagi, vrd Juhan ütles Jürile, et see (= Jüri) ei tea midagi. See metall meenutab vaske, aga ta on sellest tugevam. Osutab juba tuntule: Kes see on? ‒ Jüri. ‒ Kes ta on? ‒ Üliõpilane. Mis sa tast kiusad. Ära taga riidle. Anna talle tema raamat. Tema+ealine, tema+nimeline, tema+sarnane, tema+suurune, tema+taoline. Tema+poolne, nende+poolne abi, parem tema, nende abi

t`uhk <22i: tuha, t`uhka>. Ei tea (mitte) tuhkagi (mitte midagi). Tuhka(gi) ta tulla oskab niikuinii ei oska ta tulla. Kadus kui tina tuhka (jäljetult). Tormas tuhk ja tolm minema (kiiresti). Viha jäi kestma nagu tuli tuha all (varjatult). Raputab endale tuhka pähe ülek (kahetseb avalikult). Linn sai, tehti tuhaks (hävis, hävitati), tõusis tuhast (ehitati uuesti üles). Kivisöe+tuhk, kondi+tuhk, lõkke+tuhk, puu+tuhk, sigareti+tuhk, turba+tuhk; lend+tuhk, tolm+tuhk; lume+tuhk. Tuha+hunnik, tuha+labidas, tuha+leelis, tuha+mägi, tuha+pilv, tuha+rest, tuha+ruum, tuha+sadu (vulkaanipurskel), tuha+sisaldus tuhasus, tuha+toos, tuha+urn, tuha+vesi, tuha+ärastus. Tuha+rikas, tuha+vaene kütus. tehn: tuha+kamber, tuha+luuk, tuha+punker. Võrdlustes: tuhk+hall <-halli>, tuhk+kuiv, tuhk+peen = hall, kuiv, peen kui tuhk. Tuhk+lumi, tuhk+muld. Tuhk+laiksus (taimehaigus), tuhk+pihlakas bot, tuhk+valgus (Kuu pinnal)

v`õi sides. Ei tea, kas nutta või naerda. Pesta käsitsi või masinaga. Eitavas lauses hrl ega: Telerit ei tohi asetada kütteseadme juurde {või} ega sektsioonkappi. Parandavas täh-s ka samamõisteliste vahel: Ta kõneles ühel koosolekul või (õigema sõnaga) miitingul (vrd metall roostetab ehk korrodeerub). Asi sai korda või? argi kas asi sai korda? Või sina oledki see poiss? Või sa ise parem oled ega sa ise parem (ei) ole. Jäta (kas) või minemata. Tule kohe, või (muidu) ma lähen ära. Ära mulle torti pane, või kui (just), siis õige natuke (ehk olgu siis)

vähem keskv <2: -a; algv v`äike(ne)>. Võta riideid vähemaks. Ei lepi vähemaga. Ta ei tea asjast (kõige) vähematki v vähimatki, tal pole asjast (kõige) vähematki v vähimatki aimu. Vähemad lapsed. Vähemad vennad ülek (nõrgemate, kehvemate kohta). Iga vähem kui hääl kajab selgelt vastu

v`ääks <22e: vääksu, v`ääksu> imiku nutuhäälitsus; argi imik. Kisa jäi vääksu pealt v vääksu+pealt vakka. Mine sa tea, kes Marile selle vääksu tegi

`õhka[gi] argi sugugi. Ma ei tea ta asjust (mitte) õhkagi

`äkki. Äkki kostis kaks pauku. Mine tea, äkki läheb tarvis (võib-olla). Üht+äkki. Äkki rikastunud, varisenud äkkrikastunud, -varisenud

üksi+sõnu, üksi sõnu samu sõnu ikka ja jälle korrates. Poiss raius üksisõnu vastu, et tema ei tea

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur