Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 35 artiklit

hüva <17i: hüvi ja hüvasid; keskv parem, üliv kõige parem ja parim>. Hüva roog, märjuke. Hüva leili! Läks hüva kätt, hüvale (paremale). Pakuti süüa, juua ja muudki hüva. Hüva, lähme siis (hea küll)

inimene <12: -se>. Saime inimese moodi süüa (korralikult, hästi). On seltskonnas oma inimene v oma+inimene. Ahv+inimene, kaas+inimene, kunsti+inimene, liht+inimene, linna+inimene, lume+inimene, maa+inimene, masin+inimene, mets+inimene, risti+inimene, teo+inimene, tunde+inimene, täis+inimene, vana+inimene, üli+inimene, ürg+inimene. Inimese+hakatis nalj, inimese+parasiit, inimese+tapja, inimese+toit, inimese+armastus, inimese+pärane, inimese+suurune. Hea inimese+tundja. Inimese+pelglik jt inimpelglik jt. Inimeste+vahelised suhted inimsuhted

ivake[ne] <12: -kese>. Ei ole ivakestki süüa (raasugi). Kas sul on ivake aega (natuke)? Tuli ivake v ivakese hilja. Tangu+ivake, vilja+ivake

jahvatama <27>. Jahvatab otra, terad jahuks, klinkrist tsemendipulbrit. Jahvatab vahetpidamata süüa argi. Jahvatavad tühja juttu argi räägivad tüütuseni palju

j`ao+pärast piiratult, piiratud koguses. Süüa anti jaopärast

j`äl'kus <11 ja 9: -e> vastikus(tunne), ilgus; miski jälk. Jälkus tuleb peale. Ma ei saa seda jälkust süüa

kere+t`äis argi: nahatäis; kõhutäis. Sai keretäie peksa, süüa. Opmani+keretäis tubli keretäis (peksa v süüa)

krompsutama <27> krõmpsutama. Hobune krompsutab kaeru (süüa)

krõmpsutama <27>. Hobune krõmpsutab kaeru (süüa)

kröömike[ne] <12: -kese> argi raasuke. Polnud enam kröömikestki süüa

kuna samal ajal kui; et; sest; argi kunas, millal. Kuna ühed süüa tegid, koristasid teised tube. Sina sõidad ära, kuna (aga) mina jään siia. Kuna aega on vähe, (siis) peame kiirustama (et). Puudus, kuna oli haige (sest, sellepärast et). Kuna me pulmad teeme? argi

kuri <24e: kurja, k`urja; k`urje ja k`urjasid; keskv kurjem, üliv kõige kurjem>. Õpetajad said kurjaks. Ära ole lapse peale v lapse vastu v lapsele v lapsega kuri. Oli kuri vaasi lõhkumise pärast. Näeb kurja vaeva (suurt). Proovis küll heaga, küll kurjaga oma tahtmist saada. Jookseb, nagu oleks kuri kannul (kurat). Vannub (tulist v musta) kurja. Nüüd on kuri karjas v lahti asi on hull, pahandust on palju. Nii palju süüa on kurjast (halb, kahjulik). Vana+kuri

k`õlbama <29: kõlvata, k`õlban>. Tigu kõlbab süüa. Igaüks ei kõlba õpetajaks. Noormees kõlbas igale tööle. Viisakal inimesel ei kõlba nii käituda (ei sobi). Kuhu see kõlbab, et ..!

l`eidma <34: l`eida, leian>. Leidis võtme kätte v üles. Leidis mehe kodunt eest, leidis süüa tegemast. Ei leia (head) nõu. Leidis uue ravimi (leiutas). Leiab kolmnurga pindala (arvutab). Leiab aega v mahti kinos käia. Mis talle süüks leiti? Leiab emalt, ema juurest tröösti. Leidis abi maarohtudest (sai). Sõnavõtus leiab kajastamist .. paberl sõnavõtt kajastab .. Kirjutis leidis toimetaja silmis armu. Leidis oma otsa sai surma. Leidis minuga ühise keele. On teineteist leidnud on teineteisesse armunud. Õnnetusest saadik ei ole ta end leidnud. Leidmis+rõõm. Vt ka aset l`eidma

m`anguma <28: m`anguda, mangun> nuruma, nuiama, lunima. Mangub kommi, süüa. Mangus mind kaasa tulema

matsutama <27>. Sööb ja matsutab, matsutab suud, matsutab midagi süüa

mugima <27> kuiva toitu närima, sööma. Mugib kuiva leiba. Muudkui mugib süüa

mulistama <27>. Siga sööb mulistades, mulistab süüa

nabistama <27> nabinal midagi tegema; näpitsema. Nabistab päevalilleseemneid (süüa). Nabistab vihma (sadada). Nabistab nööbi kallal, nööpe lahti

nohisema <27>. Nohisev nina. Magab nohisedes. Nohiseb omaette süüa

nosima <27>. Nosib süüa, võileiba. Nosib tööd teha (pusib, nokitseb)

nätsutama <27>. Nätsutab midagi süüa, nätsutab närimiskummi. Nätsutas paberi kokku

p`akkuma <28: p`akkuda, pakun>. Pakub külalisele istet, süüa. Pakub korterist v korteri eest head hinda. {Välja pakkuma} pakkuma. Vt ka katust p`akkuma, üle p`akkuma

pugima <27> sööma, mugima. Pugis süüa, võileibu, kõhu täis

puha täiesti, üleni; ainult; kõik. Maja on puha tühi. Kokku tulid puha naised. Lori puha! Seal saab süüa ja puha. Üks(ta)+puha

ragistama <27>. Tuul ragistab oksi, okstes. Ragistab õuna (süüa). Ragistab ajusid mõtleb intensiivselt. Ämm ragistas minia kallal, miniaga (pragas, tülitses)

r`amp <22u: ramba, r`ampa> vettinud puunott; (sõimusõna). Eit ramp v eide+ramp ei anna süüa. Puu+ramp. Ramp+raske, ramp+väsinud

s`upsima <28: s`upsida, supsin>. Supsib maasikaid süüa

s`ööma <38i: s`üüa, s`öön, sööme, s`õin, sõime, s`õi, söögu, s`ööv, söönud, süüakse, s`öödud>. Teeb süüa. Sööb lõunat lõuna(s)tab. Sõi supi ära. Lapsed on söönud, söömata. Saab kahest kartulist söönuks (kõhu täis). Rooste sööb rauda. Sööma minek = sööma+minek, sööma+kutse. Vt ka v`älja s`ööma

s`ün'dima <28: s`ün'dida, sünnin>. Laps sünnib (tuleb ilmale). Mis siin sünnib? mis siin toimub? Tõesti+sündinud lugu. Sündinud juht (kel on juhiannet). Sündimis+aeg jt sünniaeg jt. Kook sünnib süüa (kõlbab). Vt ka `ümber s`ün'dima

vitsutama <27> vitsu ümber taguma (anumale); vitstega peksma; argi rohkesti ja ahnelt sööma. Vitsutab piimapütte. Vitsutab last. Vitsutab süüa, vitsutab viinereid

v`ohmima <28: v`ohmida, vohmin> rohkesti ja ahnelt sööma; klohmima. Vohmib süüa, vohmib putru. Vanamees vohmib eite

volilt priipärast, voli pärast. Saab volilt süüa. Leiba on volilt võtta

vägevalt <keskv vägevamalt, üliv kõige vägevamalt ja vägevaimalt>, vägevasti <keskv vägevamini, üliv kõige vägevamini ja vägevaimini>. Pulmas sai vägevalt, vägevasti süüa

`õhtuti õhtutel. Õhtuti ei maksaks liiga palju süüa. Hilis+õhtuti, laupäeva+õhtuti, argipäeva+õhtuti, talve+õhtuti

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur