[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018

Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

ÕS 1918 aplus

`aplus <11 ja 9: -e>. Sõi nälginu aplusega

ÕS 1918 isu

isu <17>. Sõi isu täis. Isu prae järele = prae+isu. Isu tööd teha = töö+isu. Söögi+isu, soolase+isu, õuna+isu; elu+isu, laulu+isu. Hundi+isu ülek = suur isu. Isu+kohane, isu+puudus, isu+täitmatus med

ÕS 1918 kustutus

kustutus <11: -e>. Sõi nälja kustutuseks tüki leiba. Janu+kustutus, nälja+kustutus, patu+kustutus, võla+kustutus. Kustutus+kumm kustukumm. Kustutus+loosimine nõuk (riigilaenu obligatsioonidel), kustutus+töö (tulekahju) kustutamine, kustutus+vahend

ÕS 1918 paljalt

p`aljalt. Võtab paljalt päikest (alasti). Nii paljalt ei tohi õue minna (kerges riides). Sõi moosi paljalt, ilma saiata. Saatis sulase paljalt minema (rahatuna). Need on paljalt sõnad argi (üksnes, ainult). Pool+paljalt, puru+paljalt

ÕS 1918 paljas

paljas <7: p`alja, paljast>. Kooris v võttis enda paljaks. Paljas kui porgand = porgand+paljas. Paljaste säärtega = palja+sääreline. Käib palja+sääri v palja sääri. Paljad kased (raagus). Paljas tõde (ilustamata). Mari varastati, põles paljaks (vaeseks, varatuks). Paljas kui püksinööp. Sõi paljast liha. Pääses palja ehmatusega (ainult). Seda näeb palja silmagagi. Puru+paljas = puu+paljas ülek täiesti paljas, tühi+paljas tühine, pool+paljas = palja+võitu. Palja+sõnaline üldsõnaline

p`ea+p`ool peapoolne ots; pool pead. Kass sõi kala peapoolt. Vasak peapool valutab. Aseme peapoolne ots (peats)

ÕS 1918 peletus

peletus <11: -e> peletamine. Sõi nälja peletuseks tüki leiba. Peletus+aine, peletus+vahend

ÕS 1918 roog¹

ÕS 1918 roog²

r`oog <22e: r`oo, r`oogu; r`ooge ja r`oogusid> rood (roo); kõrkja, bambuse vms tugev kõrs. Sõi kala koos rooga ära. Lind pesitseb roos (roostikus). Selg+roog. Pilli+roog, suhkru+roog; katuse+roog. Roo+padrik = roo+tihnik, roo+puhmas, roo+suhkur sahharoos, roo+tüügas. zool: roo+lind, roo+-loorkull, roo+särg. Roost katus, matt, plaat = roo+katus, roo+matt, roo+plaat, oskuskeeles täpsemad roog+katus, roog+matt <-mati>, roog+plaat. bot: roog+-aruhein, roog+hein

ÕS 1918 sööma

s`ööma <38i: s`üüa, s`öön, sööme, s`õin, sõime, s`õi, söögu, s`ööv, söönud, süüakse, s`öödud>. Teeb süüa. Sööb lõunat lõuna(s)tab. Sõi supi ära. Lapsed on söönud, söömata. Saab kahest kartulist söönuks (kõhu täis). Rooste sööb rauda. Sööma minek = sööma+minek, sööma+kutse. Vt ka v`älja s`ööma

vahe+pala. Vahepala pikemate etteastete vahel. Sõi vahepalaks võileiva (ooteks)

v`älja s`ööma. Sõi meheõe (majast) välja. Sööb hinge seest (välja)

ÕS 1918 üksipäini

üksi+päini üksi. Sõi terve tordi üksipäini ära