|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit
h`ülgama <29: hüljata, h`ülgan> maha jätma, ära põlgama. Hülgas mehe, sõbrad. Kõigist hüljatud inimene. {Vett hülgav} → vett tõrjuv v märgumatu v veekindel riie
jutu+märgid (kirjavahemärgid). Sõbrad jutumärkides ajasid pankrotti (kes tegelikult ei olnud sõbrad)
k`okku h`oidma. Sõbrad hoiavad (teineteisega) kokku (hoiavad ühte). Joogivett hoiti kokku. Püüdis palgast 150 eurot kokku hoida (säästa). Ihne mees hoidis kõiges, iga asjaga kokku. Kokku hoitud = kokku+hoitud raha
k`oos. Istuti hulgakesi koos. Lagunenud tool ei seisa v ei püsi enam koos. Elu ei seisa ainult söömisest koos. Hein on koos (tehtud). Kaklejad olid käsitsi, rinnutsi, karvupidi koos. Sõbrad olid kogu aeg ninapidi koos. Elati pead-jalad koos. Lusikas on moosiga koos. Sa oled õnnega koos sul on vedanud, sul oli õnne. Elab koos emaga. Torm rebis puu koos juurtega välja. Koos hoidma, käima. Koos veedetud = koos+veedetud aeg. Koos+mõju, koos+olija, koos+käimine
kunagi. Teen seda kunagi hiljem. Ma olen seal kunagi käinud (millalgi), ei ole seal (mitte) kunagi käinud (mitte iialgi). Käivad nagu sõbrad kunagi
k`utsuma <28: k`utsuda, kutsun>. Kutsus tüdruku tantsima, tantsule. Kutsumata külaline. Sõbrad kutsuvad Juhanit Jussiks. See raamat ei kutsu (end) lugema (ei tõmba, ei ahvatle). Kutsus jõmpsika korrale. Kõiki kutsuti (üles) koostööle. Oled selleks kutsutud ja seatud ülek (välja valitud, määratud). Vt ka `ellu k`utsuma, esile k`utsuma, tagasi k`utsuma, v`älja k`utsuma, üles k`utsuma
lahutamatu <1>. Lahutamatud sõbrad
oma <17i: omi ja omasid>. Ostis omale auto (enesele). Igaühel on (oma) mured (rõhutatud on mured), vrd igaühel on omad mured (rõhutatud on omad). Ajab töö ajal omi asju. Ei saa omaski kodus rahu. Iga asi omal ajal. Omal ajal oli ta kuulus (kunagi). Kutsume kõik oma sõbrad. Kas ta kannab sinu kotti või enda oma? Mari sai Jüri omaks. Töö on talle omaks saanud (tuttavaks, omaseks). Võttis süü omaks. Siin on kõik omad (inimesed) v oma+inimesed. On omadega valmis, mäel, läbi, sees. Sõita on oma viis kilomeetrit (umbes). Oma+ealine, oma+keelne, oma+laadiline = oma+laadne, oma+maine, oma+sarnane, oma+sugune = oma+taoline, oma+suurune. Oma+abi enese aitamine, oma+kohus <-k`ohtu>, oma+kandi+mees = oma+nurga+mees, oma+pinge tehn, oma+sagedus el, oma+tulu. Oma+kasvatatud kodukasvatatud, oma+kootud kodukootud, oma+tehtud kodutehtud. Süü omaks+võtmine = omaks+võtt. Vt ka omast k`äest, omast p`east
r`aksus argi. Sõbrad läksid raksu, on raksus (tülis). Poisid läksid õuna+raksu, käisid õuna+raksus (õunavargil)
t`ellima1 <28: t`ellida, tellin>. Tellib mitut ajakirja. Tellis ettekandjalt kohvi ja koogi. Tellis sõbrad appi kolima (kutsus). Buss tuli nagu tellitud v nagu tellitult v nagu tellimise peale. Tellimis+hind, tellimis+kiri, tellimis+kviitung. Vt ka `ette t`ellima
t`ähtis <2: t`ähtsa, t`ähtsat>. Tähtis sõnum (oluline). Sõbrad on talle rahast tähtsamad. Eluks tähtis v elu+tähtis aine. Tähtis isik, nina ülek (positsioonikas). Peab, teeb end tähtsaks (uhkeks, väärikaks), on tähtsaks läinud. Tähtis nägu peas. Esma+tähtis, üli+tähtis, vähe+tähtis. Tähtsalt
v`aenlane <12 (ja 10): -lase>. Sõbrad ja vaenlased. Võideldi ülekaaluka vaenlase vastu. Sellist saatust ei soovi isegi vaenlasele. Vehib tööd nagu vaenlane (vihaga, ägedalt). Põlis+vaenlane, surma+vaenlane, veri+vaenlane, viha+vaenlane. Vaenlas+leer = vaenlaste leer
vaheldus <11: -e>. Öö ja päeva vaheldus. Uued sõbrad tõid ellu vaheldust. Teeme vahelduseks teisiti. keel: astme+vaheldus, laadi+vaheldus, välte+vaheldus. Vaheldus+rikas
vana <17u: vanu ja vanasid; keskv vanem, üliv kõige vanem ja vanim>. Oli vanana, vanast peast, vanas eas, vanul päevil väga üksik. Laps sai viis aastat vanaks. Memm on vanaks jäänud. Vanaks läinud leib. Vanad akud ja patareid. Vanad eestlased (muistsed, endisajal elanud). Oleme vanad sõbrad (ammust ajast). Vanade ja noorte suhted. Teen, näitan sulle uut ja vana (ähvardus). Vana kuu (kahanev). Igi+vana = ürg+vana, muld+vana. Jõulu+vana; folkl: järve+vana, metsa+vana. Vana+eideke, vana+eit, vana+mammi, vana+memm, vana+moor, vana+mutt argi. Vana+papi, vana+taat, vana+toi argi, vana+ätt. Vana+härra, vana+paar, vana+proua, vana+peremees, vana+perenaine, vana+onu, vana+tädi. Vana+kurat, vana+kuri, vana+pagan, vana+sarvik, vana+tont, vana+tühi, vana+õelus. Vana+metall, vana+paber, vana+raud. Vana+roosa. Vana+poolne, vana+võitu. Vt ka vanem
v`estlema <30: vestelda, v`estlen> jutlema, juttu ajama, rääkima. Vestlen sõbraga autodest. Sõbrad vestlesid omavahel
`üks+vahe ükskord, kord vahepeal. Olime üksvahe head sõbrad
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|