Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit

`ekstra argi. Ekstra kange kohv (eriti). Ekstra iludus (eriline). See on ekstra sulle (eraldi, spetsiaalselt)

j`õudu+m`ööda, j`õudu m`ööda jõukohaselt; jõukohane. Tõmba jõudumööda = jõudu mööda. Kas see luuletus oleks sulle jõudumööda = jõudu mööda?

k`aasa. Võta asjad kaasa. Tule minuga kaasa. Elab kaasa oma rahva murele. Õnn kaasa! Tunnen sulle kaasa. Kogu kraam on kaasa võetud, vrd kaasa võetud = kaasa+võetud kraam. Kaasa sündinud = kaasa+sündinud omadus. Kaasa+aitaja ka jur, kaasa+jooksik = kaasa+jooksja, kaasa+minek, kaasa+tegemine, kaasa+tõmbamine. Vt ka kaasas, k`aasa arvatud

k`inkima <28: k`inkida, kingin>. Kinkis sõbrale mälestuseks, sünnipäevaks, kooli lõpetamise puhul raamatu. Vangile kingiti elu, vabadus ülek. Naine kinkis mehele järeltulija ülek (sünnitas). Ei kinkinud mulle ainsatki pilku ülek ei vaadanud mu poolegi. Seda juttu ma sulle ei kingi argi (ei andesta)

k`ohtu+m`õistja ka: valitseja vanaaja Iisraelis. Oma südametunnistus olgu sulle kohtumõistjaks ülek. Igavene, suur, viimne kohtumõistja jumal

k`ook <22e: koogi, k`ooki>. Ebameeldiva üllatuse kohta: Säh sulle kooki moosiga! Biskviit+kook, marja+kook, pipar+kook, pann+kook, vormi+kook. põllum: maisi+kook, õli+kook. Lehma+kook ülek. Koogi+labidas tordilabidas, koogi+tainas, koogi+vorm

kuri+v`aim argi. Mis kurivaim sulle sisse on läinud? Must kui kurivaim väga, eriti must. Kurivaimu uhke elamine. Mis sa tast kurivaimust v kurjavaimust v kurjastvaimust ikka tahad. Vrd Kurjast vaimust vaevatud. Nüüd te siis tulete, kurivaimud v kurjavaimud v kurjadvaimud. Sellele kurivaimu v kurjavaimu koerale v sellele koera kurivaimule v kurjavaimule tuleks õpetust anda

k`üll. Küll ma tulen. Tal on aega küll (küllalt). Palgast saab mulle küll (jätkub, piisab). See kuub on sulle hea küll, käib sulle küll. Hea küll olgu pealegi

l`uiskama <29: luisata, l`uiskan> luisuga ihuma, teritama; valetama. Luiskab vikatit. Ära usu kõike, mida sulle ette, kokku luisatakse

m`aksma <32: m`aksta, maksan>. Maksab kleidi eest 70 eurot, kleit maksab 70 eurot. Maksab natuuras, sularahas, ülekandega, eurodes. Mis see sulle maksab, kui oleksid nõus! Seda filmi maksab vaadata. Seadus hakkab maksma 1. juulil seadus kehtib 1. juulist. Õigus paneb ennast maksma. Pean seda maksku mis maksab teada saama. Ette, juurde, kinni, peale, tagasi maksma. Maksma hakkamine, panek = maksma+hakkamine, maksma+panek. Vt ka k`ätte m`aksma, s`isse m`aksma, v`älja m`aksma

malakas <2: -ka, -kat> malk, madjakas. Malakat oleks sulle tarvis (peksa)

m`eel <13: meele, m`eelt>. Kõik meeled on ärevil. Kuues meel mingi eriline vaist. Äkilise meelega inimene (äkilise loomuga, äkiline). Poole meelega vanamees (poolearuline). Meel läheb kurvaks. Muheleb heast meelest v hea+meelest. Miski pole sulle meele järele, meele järgi, meelt+mööda v meelt mööda, meele+pärast. Õpetused ei jää meelde. Jäta meelde, tuleta meelde. Torkas, turgatas, kargas meelde, et .. Kas sul on kõik meeles? Pea meeles! Mul läks meelest (ära) mul ununes. Olgu sul pikka meelt (kannatlikkust). Ära heida meelt. Tõttab meelt lahutama (puhkama, lõbutsema). Kuulmis+meel, nägemis+meel, huumori+meel, ilu+meel. Paha+meel = meele+paha. Mehe+meel, lapse+meel. Ohvri+meel, üks+meel. Meele+rahu, meele+sõgedus, meele+teravus, meele+tusk, meele+ärevus, meele+ülendus. Meele+rakk <-raku> anat, zool. Meelt+liigutav tegu. Meeli+segav jutt. Meelte+väline taju (parapsühholoogias)

m`eelt+m`ööda, m`eelt m`ööda. Miski pole sulle meeltmööda v meelt mööda (meele järele, meelepärast)

m`oos' <22e: moosi, m`oosi>. Ebameeldiva üllatuse kohta: Säh sulle kooki moosiga! Mustasõstra+moos, maasika-rabarberi+moos. Moosi+pall, moosi+pirukas, moosi+purk, moosi+sai, moosi+suhkur

mure <16>. Must, ränk, raske, suur mure. Mure tervise pärast = tervise+mure. Mis sulle muret teeb, mis mure sul on, miks sa mures oled? Muret tekitav asjaolu, kõige rohkem muret tekitav asjaolu. Hakkas murest, murega jooma. Ole mureta! Jäta see minu mureks (hooleks). Argi+mure, elu+mure, kõhu+mure = leiva+mure, maailma+mure, pisi+mure, raha+mure, riide+mure, sala+mure, töö+mure. Mure+joon = mure+korts = mure+kurd <-kurru>, mure+mõte, mure+päev

n`äitama <29: näidata, n`äitan>. Näitab sõbrale fotot. Eksinu peale hakati näpuga näitama ülek (halvustavalt osutama). Kell näitab kaksteist v kahtteist, südaööd. Ähvardus: Ma sulle näitan! Näitav asesõna keel. Vt ka k`ätte n`äitama, v`älja n`äitama, üles n`äitama

paras <2: paraja, parajat (ka parast)>. Saapad on lapsele parajad. Teeb aega parajaks. Paras raha (täpne). On juba päris paras poiss on üsna purjus. Mari on Jüriga paras paar. Paar parajat koos. Parastavalt: Paras sulle! Paras soe vesi, parajad väikesed tükid. Paras+niiske muld; geogr: paras+kliima, paras+vööde

p`assima <28: p`assida, passin> sobima; sobitama; vahtima, varitsema; (kaardimängus pakkumisest) loobuma; vmo võõras korteris teenijaks käima. See jakk passib sulle. Passib jakki selga. Hiirt passiv kass. Käis õpetajat passimas, õpetaja juures passimas v passijaks. Jupid ei passi kokku, ühte (ei sobi kokku). Vt ka p`eale p`assima

p`il't <22e: pil'di, p`il'ti>. Mustvalge ja värvi+pilt. Tegi, võttis Jürist pilti pildistas Jürit. Näidend kahes vaatuses ja viies pildis. Kujuta pilti! ennäe lugu! Kas sul v sulle on pilt selge? kas sa said aru? Poliitik on pildil ülek (avalikkuse vaateväljas), pürib v pürgib pildile. Pani pildi taskusse ülek, argi kaotas teadvuse. Elavad v liikuvad pildid vmo kinofilm. Loodus+pilt, pulma+pilt, püha(ku)+pilt, vari+pilt siluett, vesi+pilt, kopsu+pilt argi, röntgeni+pilt, valgus+pilt, stereo+pilt. Elu+pilt, koond+pilt, kujutlus+pilt, luule+pilt, mälu+pilt, tänava+pilt, vaate+pilt, võrdlus+pilt, üld+pilt. Haigus+pilt haigusnähtude kogum. Pildi+ajakiri, pildi+keel kujundikeel, pildi+kogu vmo pildigalerii; maalikogu, pildi+loto (mäng), pildi+raam, pildi+raamat, pildi+sari <-sarja> = pildi+seeria, pildi+väli fot. Pilt+mark <-margi>, pilt+mõistatus, pilt+postkaart, pilt+tapeet, pilt+vaip. Pildike(ne)

pipar <8: p`ipra, pipart>. Kibe kui pipar = pipar+kibe <-kibeda>. Tüdruk on igavene pipar argi (pirtsakas). Pipart sulle keelele ülek ära sõnu ära. Paar tera pipart = paar pipra+tera. Jahvatatud pipar = peen+pipar, tera+pipar. Must ja valge pipar, punane pipar vürtspaprika jahu, rosee+pipar. Nelk+pipar = vürts+pipar piment. Puna+pipar, magus+pipar, kibe+pipar, tšilli+pipar, oskuskeeles täpsemad paprika, magus paprika, kibe paprika, vürtspaprika. bot: beetli+pipar, mets+pipar, vesi+pipar; pipar+rohi, pipar+riisikas, pipar+tatik. Pipra+kaun, pipra+põõsas, pipra+toos, pipra+veski, pipra+viin

pirakas <2: -ka, -kat> argi: väga suur; pauk, hoop, löök. Pirakas siga. Sai piraka vastu vahtimist. Vaat sulle pirakas ‒ pidu jääb ära

pr`uulima <28: pr`uulida, pruulin> õlut valmistama. Taat pruulib kange õlle. Ähvardus: Küll ma sulle näitan, kuidas Luukas õlut pruulib!

pärale kohale. Pärale jõudnud = pärale+jõudnud kiri. Kas (sulle) jõudis pärale? argi kas said aru? Pärale+jõudmine, pärale+vedu

riputama <27> rippuma panema; raputama. Riputas mantli nagisse. Riputab toidule soola. Ei taha ennast sulle kaela riputada ülek (külge kleepida)

sina ases <0: sina ja sa, sinu ja su, s`ind, sinusse ja s`usse, sinus ja sus, sinust ja s`ust, sinule ja s`ulle, sinul ja sul, sinult ja s`ult, sinuks, sinuni, sinuna, sinuta, sinuga ja suga; mitm teie ja te, teie ja te, t`eid, t`eisse, t`eis, t`eist, t`eile, t`eil, t`eilt, t`eiks ja teieks, teieni, teiena, teieta, teiega. Pikemad vormid eeskätt rõhulises asendis; lühemad rõhutus, aga (eriti s`ulle, sul) ka rõhulises>. Mis ma sust ikka tahan. Mis suga teha. Sulle jätkub kindlasti. Ega ma sinuks ole, et kartma löön. Võta sa kinni, mis tal viga on. Oh sa poiss, kus kihutavad. {Küll meil sinuga, Joosu, on alles põli} küll meil on alles põli, Joosu. Sinu+aegne, teie+aegne. Sinu+poolne, teie+poolne ülesanne, parem sinu, teie ülesanne

s`isse minema. Lähme tagauksest sisse. Mis sulle sisse on läinud? ülek mis sul viga on? Sisse+minek

sobima <27>. Mari sobib õpetajaks. Mul ei sobi keelduda (ei sünni). Kübar sobib mantliga (kokku) (passib kokku). Prillid sobivad sulle (on näo järgi). Me sobime omavahel. Kas sobib, et tulete homme meile?, parem Kas te saate homme meile tulla?. Vt ka `ühte sobima

s`äh. Säh, võta! Säh sulle kooki moosiga

telefon <19: -i, -i>. Räägib telefoniga. Juhataja kutsuti telefonile v telefoni juurde. Helistage telefonil 631 3731. Sulle on telefon, võta telefon vastu. Meie telefon v telefoni+number on .. Kodu+telefon, töö+telefon, laua+telefon, seina+telefon, sise+telefon, satelliit+telefon, raadio+telefon, mobiil+telefon, nuti+telefon. Erootika+telefon, hädaabi+telefon, usaldus+telefon. Telefoni+abonent, telefoni+arve, telefoni+automaat taksofon, telefoni+helin = telefoni+tirin, telefoni+kaabel, telefoni+kaart, telefoni+kabiin = telefoni+putka, telefoni+kõne, telefoni+kõnelus, telefoni+liin, telefoni+post, telefoni+raamat, telefoni+rike, telefoni+seks, telefoni+teade <-t`eate>, telefoni+toru, telefoni+traat, telefoni+valve, telefoni+võrk, telefoni+ühendus

t`undma <34: t`unda, tunnen, t`undnud>. Tunneb puudutust, nälga, rõõmu. Õhus on tunda kevadet. Tundis tüdrukut vähe v halvasti, õppis teda tundma. Magamatus andis (end) tunda. Küsime temalt, ta tunneb asja. Tundsin poja pärast häbi, poja üle uhkust. Tunnen sulle kaasa. Tundma õppimine = tundma+õppimine. Tunda saamine = tunda+saamine. Vt ka ära t`undma

t`äis <14: täie, t`äit, t`äide (ja täiesse); täite, t`äisi; keskv täiem, üliv kõige täiem ja täisim>. Klaas on pilgeni, triiki, ääreni vett täis. Pungil, tuubil täis sahtel. Päev täis asjatoimetusi. Läks ähmi täis. Tegi, lasi püksid täis. Teeb ennast, oma margi täis argi rikub oma maine. Aeg saab täis. Mees sai, on nelikümmend (aastat) täis. Jõi end v ennast täis (purju). Täis nagu pinal, pomm, pukk, siga, sitikas, tarakan, tatikas, templielevant, tina, tinavile argi (väga purjus). Ennast täis hoopleja. Läks täis v täie kõhuga magama. Pingutab täiest jõust, täie jõuga. Pidu on täies hoos. Tunneb suvest täit mõnu. Täiel määral õnnestunud film. Vaata kui annan sulle ühe täie argi (löön). Käik läks täie ette, oli täie eest käigust oli kasu. Kadus kogu, kõige täiega (üleni, täielikult). Täis ajama, külvama, laadima, pumpama, suitsetama, toppima, valama. Täis kiilutud v tuubitud buss = täis+kiilutud v täis+tuubitud buss. Kere+täis, koti+täis, käpu+täis, lusika+täis, nõela+täis, peo+täis, reha+täis, saali+täis, selja+täis, suu+täis, süle+täis. Täie+kaaluline, täie+mõõduline, täie+ulatuslik, täie+voliline. Täis+automaat, täis+edu, täis+haagis, täis+habe, täis+kiirus, täis+koormus, täis+kuu, täis+liige, täis+mass (sõidukil), täis+nimi, täis+norm, täis+ring, täis+siid, täis+tööpäev, täis+valgus, täis+võimsus, täis+väetis. Täis+vend, täis+õde (vastandina poolvennale ja -õele). Täis+tasuline puhkus. Täis+suitsu+vorst, täis+tera+leib. astr: täis+vari <-varju>, täis+varjutus. keel: täis+häälik vokaal, täis+minevik, täis+alus, täis+sihitis. mat: täis+osa, täis+pindala. muus: täis+noot <-noodi> tervenoot, täis+paus, täis+toon tervetoon. Täis+moone zool, täis+riim kirj, täis+vastutus jur. Vt ka t`äis k`asvama, t`äis puhuma, t`äis t`uiskama

tänu <17>. Avaldan osakonnale tänu suure abi eest, ametlikum kui tänan osakonda suure abi eest. Võttis abi tänuga vastu. Olen sulle tänu võlgu v olen sinu tänu+võlglane. Tänuks toodud ohver = tänu+ohver. Suur tänu! Tuhat tänu! Tänu taevale v jumalale, taevale v jumalale tänu, kõik sai korda. Aitäh! ‒ Pole tänu väärt. Tänu+avaldus, tänu+kiri, tänu+laul, tänu+sõna, tänu+tunne, tänu+võlg. relig: tänu+jumalateenistus, tänu+palve

`uus <14: uue, `uut, `uude (ja uuesse); uute, `uusi>. Uuena, uuelt, uuest peast oli kleit ilus. Mida uuemat kuulukse? Head uut aastat! (vrd uus+aasta). Uue aja vaim (vrd uus+aeg). Asub uue jõuga tööle. Igavene võitlus vana ja uue vahel. Ei midagi uut. Näeb juhtunut uues valguses, uute silmadega. Uue kalendri järgi Gregoriuse kalendri järgi. Teen, näitan sulle uut ja vana (ähvardus). Uued tuuled ülek muutused, uus mõtteviis. Tuli+uus = tutt+uus = uhi+uus. Uus+asukas, uus+asunik, uus+ehitis, uus+trükk. Uus+heebrea, uus+kreeka, uus+ladina keel. Uus+ neo-: uus+fašism, uus+klassitsism, uus+kolonialism, uus+positivism filos, uus+realism, uus+romantism. Uue+moeline, uue+tüübiline

vana <17u: vanu ja vanasid; keskv vanem, üliv kõige vanem ja vanim>. Oli vanana, vanast peast, vanas eas, vanul päevil väga üksik. Laps sai viis aastat vanaks. Memm on vanaks jäänud. Vanaks läinud leib. Vanad akud ja patareid. Vanad eestlased (muistsed, endisajal elanud). Oleme vanad sõbrad (ammust ajast). Vanade ja noorte suhted. Teen, näitan sulle uut ja vana (ähvardus). Vana kuu (kahanev). Igi+vana = ürg+vana, muld+vana. Jõulu+vana; folkl: järve+vana, metsa+vana. Vana+eideke, vana+eit, vana+mammi, vana+memm, vana+moor, vana+mutt argi. Vana+papi, vana+taat, vana+toi argi, vana+ätt. Vana+härra, vana+paar, vana+proua, vana+peremees, vana+perenaine, vana+onu, vana+tädi. Vana+kurat, vana+kuri, vana+pagan, vana+sarvik, vana+tont, vana+tühi, vana+õelus. Vana+metall, vana+paber, vana+raud. Vana+roosa. Vana+poolne, vana+võitu. Vt ka vanem

v`õlgnema <27>. Võlgneb mulle kümme eurot on mulle kümme eurot võlgu. Võlgnetav summa. Võlgnen sulle seletuse olen sulle seletuse võlgu

v`õlgu. Võtab, ostab tooret võlgu. On mulle poole aasta palga võlgu (võlgneb). Olen sulle tänu võlgu. Jäi söögi eest võlgu. Jätab vastuse võlgu. Võlgu+müük, võlgu+olev

õlu <24: õlle, õlut, õllesse; (`)õllede, (`)õllesid, (`)õlledesse>. Hele, tume õlu. Keedab, pruulib, teeb õlut. Õlle+tegu, õlle+joomine. Teeme paar õlut, mõned õlled (joome). Ma sulle näitan, kuidas Luukas õlut teeb v pruulib ülek (ähvardus). Linnase+õlu, nisu+õlu, laagri+õlu; kodu+õlu, poe+õlu, esindus+õlu; pudeli+õlu, purgi+õlu, vaadi+õlu; jõulu+õlu, pulma+õlu, pühade+õlu. Õlle+aur, õlle+hais, õlle+laga = õlle+lake, õlle+uim <-uima>. Õlle+nõud: õlle+aam, õlle+ankur, õlle+kann <-kannu>, õlle+kapp <-kapa>, õlle+klaas, õlle+lähker, õlle+pudel, õlle+purk, õlle+toop, õlle+vaat <-vaadi>. Õlle+baar, õlle+festival, õlle+kelder, õlle+kraan, õlle+kõrts, õlle+pood, õlle+restoran, õlle+tehas. Õlle+koda, õlle+köök, õlle+pärm, õlle+pära, õlle+virre virre, õlle+supp, õlle+suupiste (õlle juurde)

õpetus <11: -e> õpetamine, õpe; teadus, käsitlus; juhatus, nõuanne. Õpetus käis, õpetust anti ladina keeles, õpetus oli ladinakeelne. Immunoloogia on õpetus immuunsusest, immuunsus+õpetus. Õpetus heast ja kurjast. Tegin arsti õpetust mööda, õpetuse järgi (nõuannete järgi). Olgu see sulle õpetuseks (õppetunniks). Alg+õpetus, kooli+õpetus, keele+õpetus, kunsti+õpetus, töö+õpetus, usu+õpetus. Loodus+õpetus, perekonna+õpetus, pärilikkus+õpetus, tugevus+õpetus, vormi+õpetus, ühiskonna+õpetus. Armu+õpetus relig evangeelium, eksi+õpetus, vale+õpetus = väär+õpetus. Tarvitus+õpetus, valmistus+õpetus, lõhna+õpetus odoroloogia, jälje+õpetus trassoloogia. Õpetus+iva ülek õpetlik juhtmõte

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur