Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 44 artiklit

abu <17; hrl mitm> murdes: piht, pihakoht; abaluukoht; etn liistik, naiste pihik. Suurrätik ümber abude. Pani abud selga. Abu+kasukas pihtkasukas

aid`aa argi las käia!; lastek adaa. Uued riided selga ja aidaa linna peale. Tee tädile aidaa

`aitama <29: aidata, `aitan>. Aitab naist v naisel kartuleid võtta. Aitas mehe istuma. Aitas emal(e) mantli selga. Aitab küll! piisab! Kaasa, tagant v takka, välja, üle aitama. Vt ka jalule `aitama, järele `aitama

ajama <27: ajada, ajan; `aetakse, `aetud>. Ajab poissi tööle. Tuulest aetud paat. Ajab pintsaku selga, seljast maha. Ajab end v ennast istukile. Ajas naerma, naeru peale. Ajab kõik joonde, jutti, korda; ajab nurja, nässu, mokka, untsu. Jänes ajab karva, rästik kesta. Koer ajab jälgi, lõhna. Ära aja lora, loba, jama, joba, udujuttu! Kõrvad ajavad pilli. Autod ajavad võidu. Asjad on aetud. Ajab kiusu, jonni, oma tahtmist. Aeti kartulist viina, kartulid viinaks. Ajab habet, habeme maha v ära. Alla, ette, kinni, kokku, ligi, ringi, üle ajama. Vt ka jalule ajama, laiali ajama, läbi ajama, maha ajama, p`eale ajama, s`isse ajama, taga ajama, tagasi ajama, v`älja ajama, ära ajama, üles ajama, `ümber ajama

dr`es's <22e: dressi, dr`essi> (spordiriietus). Pani dressi v dressid argi selga. Sinises dressis jooksja. Suusa+dress, võimlemis+dress, võistlus+dress, treening(u)+dress, spordi+dress. Dressi+pluus, dressi+püksid mitm

h`iivama <29: hiivata, h`iivan> (üles) vinnama, üles v välja tõmbama; argi näppama, sisse vehkima. Laev hiivas ankru. Madrused hiivavad purjed. Hiivab kandami selga, turjale. Hiivab end aeglaselt püsti. Hiivas kuskilt torujupi argi

hobune <10: -se> ka sport (võimlemisriist). Istub hobusele selga v hobuse selga. Pane hobune ette v rakkesse, võta hobune eest v rakkest (lahti). Raudjas hobune raudjas, punakaspruun hobune. Must hobune ka ülek üllatusvõitja v -kandidaat. Mära+hobune, ruun+hobune, täkk+hobune mära, ruun, täkk. Noor+hobune sälg. Ratsa+hobune, veo+hobune, sõidu+hobune, töö+hobune. Hobuse+jõhv, hobuse+kabi, hobuse+lakk <-laka>, hobuse+liha, hobuse+nahk. Hobuse+koorem, hobuse+koppel, hobuse+latter, hobuse+mees, hobuse+tall <-talli>, hobuse+tekk, hobuse+varas, hobuse+varss. Hobuse+kont = hobuse+kronu = hobuse+setukas. ülek: hobuse+kannatus, hobuse+köha, hobuse+naer tugev kannatus, köha, naer. Hobuse+masin, hobuse+reha jt, parem hobumasin, -reha jt

h`oobama <29: hoovata, h`ooban> vinnama, kangutama; murdes tagurpidi sõudma. Hoobab kive, palke. Hoobab koti selga v õlale. Hoobab end istuli, püsti, (toolilt) üles

kehitama <27> natuke kergitama; kohendama, seadma; asutama, ärgitama. Kehitab õlgu. Kehitab pükse, seljakoti selga. Kehitab minekule

kiriku+r`iided vmo paremad riided, pühapäevarõivad. Pani kirikuriided selga, pani end kirikuriidesse

kobe <2: -da> kohev, kohe; argi tubli, kopsakas, korralik. Kobe muld, kivim. Ostis üsna kobeda maja. Pane midagi kobedamat selga!

koolutama <27> kooldu painutama. Koolutab reejalaseid, juukseid, selga. Tuultest koolutatud rannamännid. Koolutab igaühe oma tahte alla ülek

korrast`ikku kordade viisi, kihtidena. Tõmbas korrastikku seitse seelikut selga

k`üür <22e: küüru, k`üüru; seisundivorm k`üürus>. Küür on seljas, kasvab selga. Kass tõmbab küüru selga v selja küüru. Küürus v küüru vajunud = küüru+vajunud selg. Andis poisile vemblaga üle küüru argi (üle turja). Kaks+küür+kaamel = kahe küüruga kaamel. zool: küür+kala, küür+vaal <-vaala>

küürutama <27>. Küürutab selga. Küürutab laua taga (istub küürus)

lämmitama <27> murdes soojendama. Lämmitab vett. Lämmitab tule paistel selga

m`antel <2e: m`antli, m`antlit>. Paneb, ajab mantli selga. Sai niisuguse mantli, et mäletab argi, ülek (nahatäie, keretäie). Puuraugu mantel v mantel+toru. Rehvil on mantel ja lohv. Limuste ja mantelloomade mantlid zool. Hommiku+mantel, talve+mantel, kevad-sügis+mantel, vihma+mantel, telk+mantel, nahk+mantel. Mantel+kleit, mantel+paavian zool (ahv), mantel+raam eh (üleulatuva äärisega). Mantli+riie, mantli+rätsep, mantli+täis riiet

mass`eerima <28: mass`eerida, masseerin>. Masseerib selga. Niikaua masseerisid, kuni ta nõusse jäi ülek (keelitasid). Masseerija

m`üks <22e: müksu, m`üksu>, müksak <2: -u> kerge löök, tõuge. Andis mulle müksu selga

m`üts <22e: mütsu, m`ütsu> mütsatus, mütsatav hoop. Palli+mütsud. Köhijale antakse paar mütsu selga

obadus <11: -e> metallist aas; argi tugev hoop. Paneb haagi obadusse. Sain uksega obaduse selga. Raud+obadus, ukse+obadus

otsakuti. Voodid on otsakuti (koos) (otsapidi). Paneb kaks kuube otsakuti selga (üksteise otsa)

p`assima <28: p`assida, passin> sobima; sobitama; vahtima, varitsema; (kaardimängus pakkumisest) loobuma; vmo võõras korteris teenijaks käima. See jakk passib sulle. Passib jakki selga. Hiirt passiv kass. Käis õpetajat passimas, õpetaja juures passimas v passijaks. Jupid ei passi kokku, ühte (ei sobi kokku). Vt ka p`eale p`assima

p`ea <26i: p`ea, p`ead, p`easse ja pähe; p`eade, p`äid ja p`easid, p`eadesse ja p`äisse>. Kõrvad hoiavad pea(d) ligi, ligi pead. Palja peaga, palja päi v palja+päi. Käib, pea püsti v käib püsti päi = püsti+päi. Pea püsti! ära noruta! Tõmbas pluusi üle pea selga. Tööd kasvavad üle pea tööd on väga palju. See pole üle+pea oluline (üldse). Üle pea ja kaela v üle+pea+kaela kiiresti, räpakalt; uperkuuti. On pea kaotanud, on peatu v nagu peata kana on segaduses. Targa peaga kainena. Võttis pea täis jõi purju; magas pea+täie välja. Peaga löök = pea+löök. Peaga poiss, poisi(l) pea jagab v lõikab poiss on taibukas. Arvutab peast; peast+arvutamine. Mõtles selle oma peaga v omast peast välja (iseseisvalt). Riskis oma peaga (eluga). Jäi oma+pead v oma+päi. Rahva helgemad pead. Vili loob pead. Luust peaga = luu+peaga nuga, luust noa+pea. Kolonni pea (algusosa), tabeli+pea, kirja+pea, ajalehe+pea. Poisi+pea, siili+pea argi, puna+pea, kiilas+pea. Sea+pea (toiduna). Kuke+pea ülek tühiasi. Inimese kohta: kana+pea, oina+pea, loll+pea, jahu+pea, puu+pea, pudru+pea, põik+pea, kant+pea, kaval+pea, tuule+pea, uljas+pea uljur, hall+pea = kulu+pea. Tuulis+pea tuulekeeris. Riigi+pea, perekonna+pea. bot: vill+pea, tolm+pea, kobar+pea, tondi+pea. Rukki+pea, salati+pea, kapsa+pea, vrd pea+salat, pea+kapsas; suhkru+pea. zool: punn+pea (liblikas), madu+pea (kala). tehn: heli+pea, lõike+pea, keermestus+pea, rist+pea. Küünar+pea küünarnukk. Sule+pea; naela+pea ka ülek, nõela+pea, sae+pea, tiku+pea. Lagi+pea = pea+lagi. Pea+alune, pea+asetus (lootel), pea+auk (nt kleidil), pea+ehe <-`ehte>, pea+haav, pea+hoiak = pea+hoid, pea+kolu argi = pea+nupp, pea+nahk, pea+tugi, pea+pööritus, pea+murdmine, pea+vangutus. Vt ka p`eas, p`east, pähe, p`ead k`aotama, p`ead m`urdma, p`ead t`õstma, pähe `andma, pähe h`akkama, pähe s`aama, pähe t`orkama, pähe v`õtma, pähe `õppima

pealekuti pealistikku. Pani kaks kampsunit pealekuti selga

p`ilduma <28: p`ilduda, pillun>. Maha pillutud = maha+pillutud asjad. Hobune pildus peaga, pildus pead selga. Sädemeid pilduvad silmad. Pillub tühje sõnu (tuulde). Ninaga pilduda ülek halvustavalt suhtuda, liialt valida

pr`oovima <28: pr`oovida, proovin>. Proovib uut vikatit. Inimesel v inimese peal proovimata rahusti. Proovib mantlit (selga), kingi (jalga). Proovib oma jõudu vägikaikaveos. Proovis õlut (maitses). Proovib üles tõusta (püüab). Ära proovitud = ära+proovitud abinõu. Järele, läbi proovima. Proovija

p`uhk1 <22e: puhu, p`uhku> kord, juhtum; hetk, viiv; natuke. Helistab mitu(t), mitmendat puhku. Olen mitmel puhul täheldanud, et .. Pani nii tähtsaks puhuks fraki selga. Pidulikel puhkudel. Ootas, vaikis puhu (aega). Puhk maad veel minna. Ühte+puhku. Vt ka puhul

ratas <7: r`atta, ratast>. Sõidab rattaga, jalg+rattaga v mootor+rattaga, istus ratta selga v rattale. Elab, on ratastel reisib palju. Karjub nagu ratta peal (täiest kõrist). Paneb kõik rattad käima ülek kasutab kõiki võimalusi. Viies ratas vankri all ülek ülearune isik. Aja+ratas ülek. Rooli+ratas, vankri+ratas, vaate+ratas, voki+ratas, õnne+ratas, vesi+ratas; esi+ratas, taga+ratas. Linna+ratas, maastiku+ratas, naiste+ratas. Juustu+ratas, päikese+ratas. tehn: hammas+ratas, hõõrd+ratas, hoo+ratas, keti+ratas, rihma+ratas, tigu+ratas. Ratta+kodar, ratta+puks <-puksi>, ratta+pöid, ratta+rehv, ratta+rumm <-rummu>, ratta+vits, ratta+rööbas. auto: ratta+kilp, ratta+klots, ratta+laager. Ratas+ ratastega: ratas+kohver, ratas+tool, ratas+sõiduk, ratas+veok, ratas+traktor; rattakujuline: ratas+hüpe (võimlemises), ratas+liiges anat, ratas+sõlg etn

riie <6: r`iide, riiet>. Käteräti+riie (materjal), vrd käterätikangas (riidetükk v -rull). Müügil on villane riie, parem kui villased kangad. Paneb lapsele riided (rõivad) selga = paneb lapse riidesse. Võtab (end) riidest lahti. Käib hästi riides. Kerge, väikese riidega kergeis rõivais. Gaas+riie, laus+riie, siid+riie, vaha+riie; kleidi+riie, telgi+riie, voodri+riie. Põranda+riie. Hrl mitm: era+riided, leina+riided, rahva+riided, selja+riided, talve+riided, valmis+riided, voodi+riided, vormi+riided, üle+riided. Riide+hari, riide+kapp <-kapi>, riide+nagi = riide+varn, riide+puu. Riide+kangas kangas, riide+liik <-liigi> = riide+sort, riide+materjal = riie, riide+muster, riide+proov, riide+rest, riide+riba, riide+trükk tkst, riide+vabrik, riide+viga, riide+värv. etn: riide+ait, riide+kirst. zool: riide+koi, riide+täi. Riie+filter

rõivas <7: r`õiva, rõivast; mitm sisseü rõivastesse ja r`õivaisse (ja argi r`õivisse), seesü rõivastes ja r`õivais (ja argi r`õivis), seestü rõivastest ja r`õivaist (ja argi r`õivist)> riietusese, kehakate. Paneb rõivad selga, paneb end rõivaisse v rõivisse (rõivastub, riietub). Kergeis rõivais v kergeis rõivis v kerges rõivas suvitajad. Era+rõivas, eri+rõivas, kaitse+rõivas, meeste+rõivas, nahk+rõivas, rahva+rõivas, spordi+rõivas, talve+rõivas, vormi+rõivas, üle+rõivas. Rõiva+parandus, rõiva+pundar, rõiva+tükk argi rõivastusese. Rõiva+hari jt riidehari jt

saba <17u: s`appa ja sabasse; sabu ja sabasid>. Kergitab, liputab saba, tõmbab saba jalgade v jalge vahele, sorgu, rõngasse, tõstab saba selga. Mine kassi saba alla argi. Sai sule sappa argi vallandati. Vagunid haagiti rongile sappa argi. Poiss jõlgub tüdruku sabas argi. Seisab pileti+sabas (piletijärjekorras). Sai sõnal sabast v sõna+sabast kinni. Lennuki, rongkäigu saba. Kalendri+saba vmo kalendrilisa. Suitsu+saba (nt lennukil). Kleidi+saba, seeliku+saba, särgi+saba. bot taimenimetustes: havi+saba, hiire+saba ka ülek, kassi+saba, kuke+saba, rebase+saba. zool: hark+saba, lüüra+saba, siidi+saba (linnud), lint+saba (kala), pääsu+saba (liblikas). Saba+jupp, saba+juur, saba+jõhv, saba+lüli, saba+ots, saba+sulg <-sule>, saba+tutt, saba+uim <-uime>. Saba+kruvi (tisleripingil, püssil), saba+rihm (hobuse leidel). Saba+liputus, saba+löök

sadul <2: -a>. Istub sadulas. Nagu sea selga v sea seljas sadul sobimatu. Puu+sadul, nahk+sadul. Koorma+sadul = kande+sadul. Jalgratta+sadul. Sadula+tasku, sadula+vaip, sadula+vöö. Sadula+kujuline saduljas. Sadul+nina ka med, sadul+selg nõgus selg loomal. Sadul+haagis poolhaagis, sadul+veduk

s`el'g <22i: selja, s`el'ga>. Kleit on seljas, paneb kleidi selga, võtab kleidi seljast. Istub hobuse, jalgratta selga. Elab, sõidab, ratsutab teiste seljas, laseb teiste seljas liugu ülek elab teiste kulul. Kogu aeg sõit seljas (palju tegemist). Ei jookse mööda selga maha ülek ei ole ülearune. Õnn pööras meestele selja ülek (jättis maha). Jüri pani Jaagu selja peale (pani selili, seljatas). Raamatu, vesti selg. Keele+selg, käe+selg, nina+selg, noa+selg. Järve+selg kaugem järvepind, mere+selg avameri. Talve selg talihari. Kumer, nõgus selg; vrd med: kumer+selg, nõgus+selg. Küür+selg. Selja+keelik zool, selja+lihased, selja+nahk, selja+uim <-uime>, selja+valu. Selja+number (võistlejal), selja+lõhik (pintsakul), selja+õmblus. Selja+küürutamine, selja+küürutus, selja+pööramine. Selga+istumine, selga+panek, selga+proovimine, selga+tõmbamine. Seljas kantav v seljas+kantav prits = selg+prits aiand. Selga pidi = selga+pidi

siga <18u: s`ea, siga; sigu ja sigasid>. Karjub nagu siga aia vahel (kõvasti). Vihastab end seaks ülek vihastab kõvasti. Pillub, loobib pärleid v pärle sigade ette ülek pakub kellelegi väärtusi, mida see ei oska hinnata. Siga ka ei söö ülek täiesti sobimatu, kõlbmatu. Nagu sea selga v sea seljas sadul sobimatu. Täis kui siga argi väga purjus. Emis+siga, orik+siga. Liha+siga, peekoni+siga, peki+siga, rasva+siga, nuum+siga, tõu+siga. zool: kodu+siga, mets+siga = uluk+siga; sõralised: hirv+siga babirussa, naba+siga pekaari; närilised: meri+siga, okas+siga, vee+siga kapibaara. Toiduks: sea+jalg, sea+kamar, sea+karbonaad, sea+kints, sea+maks <-maksa>, sea+pea, sea+pekk, sea+praad, sea+rasv, sea+ribi, sea+saba, sea+sool <-soole>, sea+sink, sea+sült. Sea+harjas, sea+põis. Sea+kartulid (sigade söödaks), sea+söök, sea+(söögi)ämber, sea+küna = sea+mold. Sea+sulg <-sulu> = sea+aedik, sea+laut, sea+sõnnik, sea+farm, sea+kasvatus, sea+pidamine, sea+kari <-karja>, sea+karjane = sea+karjus = sea+poiss, sea+talitaja. zool: sea+tigu (nälkjas), sea+täi

sirutama <27>. Siruta selga. Sirutage käed ette, kõrvale, üles. Hoop sirutas mehe maha (lõi pikali). Ette+sirutamine, välja+sirutamine. anat: sirutaja+lihas = sirutaja

teine <12: teise, t`eist, teisesse ja t`eise; teiste, t`eisi, teistesse ja teisisse>. Kahekümne teine. Jäi teiseks, jäi teisele kohale. Teist korda, parem kui teistkordselt. Tule mõni teine kord, tule teinegi kord, vrd teine+kord. Teine sort (kaubal), teine hääl (duos, duetis, kooris), teine käik (autol). Läks v kolis teise ilma suri. Jüri armastab teist (kedagi muud). Räägib üht, aga teeb teist. Jäi üksi, kõik teised lahkusid. Mõtleb samuti kui iga teine (inimene). Pani teised riided selga. Elu on nüüd hoopis teisem (teistsugusem), on teiseks v teisemaks saanud. Läksid teine teisele poole v teine teise (III v) kanti, vrd teine+teise. Ostis arvuti, aga ei oska teist kasutada (seda). Rääkis üht(e) ja teist v üht-teist. Ühed, teised ja kolmandad. Poeg käib teises (klassis). Teise+laadiline = teist laadi, teise+usuline = teist usku, teise+sooline = teisest soost. keel: teise+välteline = teises vältes. Teist+kaudu

t`öö+riie, t`öö+riietus. Pani tööriided v tööriietuse selga

upitama <27>. Upitas koti selga. Upitas riiulilt pudelit. Upitati võimule, kohale hrl halv (aidati, edutati). Upitas end jalule (ajas)

v`astav <2: -a>. Vormile vastav sisu. Metsa minnes pange selga vastav riietus (sobiv, asjakohane, õige). Sageli paberlik ja üleliigne sõna: Hoone ümberehituseks tuleb taotleda vastav luba, parem luba. Vastava+kujuline

viisakas <2: -ka, -kat>. Ostjate vastu viisakas. Pane midagi viisakamat selga pane end korralikumalt riidesse. Viisakas palk, töö. Üli+viisakas

õhem keskv <2: -a; algv õhuke, õhe>. Pane midagi õhemat selga, pane ennast õhemalt riidesse

ületsi ülespoole, ülespidi; harv ülestikku. Paat oli kummuli, põhi ületsi. Ajas mitu jakki ületsi selga

`ürp <22e: ürbi, `ürpi> üleriie. Tõmba ürbid selga ja lähme

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur