|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 151 artiklit, väljastan 100.
`auk <22e: augu, `auku; seisundivorm `aukus>. Aias on auk, aia+auk. Kahe auguga nööp (kaheauguline). Auk augu kõrval, auke täis auklik. Kukkus auku, istub augus, vrd silmad vajusid auku, on aukus. Aukus v auku+vajunud silmad. Aukus+silmine nägu. Must auk astr. Rääkis mulle augu pähe ülek meelitas mind oma nõusse. Lasti maha ja aeti auku vulg (maeti maha). Tunniplaanis on auk ülek (aken, tühik). Hamba+auk, püksi+auk, luku+auk, mälu+auk argi, kulla+auk ülek, pori+auk, õhu+auk, ussi+auk, kuuli+auk. Nööp+auk, puur+auk. Vrd võtme+auk (lukul) ja võtmeava (võtmel); silma+auk (nt kirvel); argi silmakoobas ja silmaava pupill. Auk+huulik (nt flöödil), auk+tikand broderii. Augu+rida, augu+tangid mitm mulgutangid
h`ang <22i: hange, h`ange; seisundivorm h`anges>. Tee on hanges, on hange tuisanud. Hange tuisanud = hange+tuisanud tee. Liiva+hang, lume+hang. Hange+lind zool. Hange+hari, hange+joom <-joome>
h`ark <22e: hargi, h`arki; seisundivorm h`arkis>. Ajab jalad harki. Seisab, jalad harkis v seisab harkis jalu = harkis+jalu. Ahju+hark, poti+hark, võrgu+hark. Sõnniku+hark. Tule+hark ülek tige naine. Heli+hark muus kammertoon. Kõrva+hark zool (putukas). Hargi+kujuline. Hark+ader, hark+elund anat = hark+nääre van.t, hark+püss sõj, aj arkebuus; hark+jalg, hark+tugi (hargikujuline). sport: hark+hüpe, hark+iste <-`iste>, hark+seis; harki+hüplemine (harki-kokku), harkis+hüplemine (harkisjalu)
h`ing2 <22i: hinge, h`inge; seisundivorm h`inges ja hinges>. Tolm matab hinge. Hais lõi, pani, võttis, mattis hinge kinni. Pidasin, hoidsin hinge kinni. Õlu on ankrus hinge all (õhutihedalt kinni). Pani kolm kannu õlut, kausitäie suppi hinge alla (jõi v sõi ära). Mehel on veel hing sees, mees on veel hinges (elus). Haige heitis hinge (suri). Jäta mu hing rahule! Sõnad läksid hinge. Hinge põhjas uskusin, et .. (südame põhjas). Kahetsen hinge põhjani (südamest). See patt on minu hingel, hinge peal. Räägib kõik viimseni hingelt, hinge pealt, hinge tagant ära. Tal pole sentigi hinge taga. Püüdsin ihust ja hingest, ihust-hingest (kõigest väest). Inim+hing, mees+hing, nais+hing. Orja+hing. Kaunis+hing (eluvõõras) esteeditseja. Hinge+sugulane = sugulas+hing. Hinge+ahastus, hinge+hoole, hinge+aur, hinge+õhk, hinge+elu, hinge+jõud, hinge+lähedane, hinge+rahu, hinge+valu, hinge+soojus, hinge+suurus, hinge+teadus psühholoogia
h`ärg <22i: härja, h`ärga; seisundivorm h`ärgas>. Noor härgas mees (tugev, turske, jõuline). Töö+härg, veo+härg, künni+härg; kohi+härg, nuum+härg. Pühvel+härg, piison+härg. Meri+härg zool (kala). Härg+mullikas, härg+vasikas. Härg+hein bot, härg+konn zool. Härja+värss noor härg, härja+kara = härja+soor <-soora>, härja+liha, härja+nahk. Härja+ajaja, härja+rakend, härja+vanker. ülek: härja+kael tugev, jäme kael, härja+turi
h`ärm1 <22i: härma, h`ärma; seisundivorm h`ärmas ja härmas> härmatis. Puud lähevad härma, on härmas. Härmas aknad. Härma+rüüs mets ülek. Härma+kord, härma+valged kulmud (härmatisest valged)
j`okk1 <22e: joki, j`okki; seisundivorm j`okkis> argi vintis-olek, (kerge) joove. Tuli koju kenakese jokiga. Sul on veel väike jokk sees. Jäi jokki, oli õllest jokkis. Jokkis peaga = jokkis päi = jokkis+päi
j`omm <22e: jommi, j`ommi; seisundivorm j`ommis> argi purjus-olek, vintis-olek. Tuli koju paraja jommiga. Jäi jommi, võttis ennast jommi, oli jommis. Jommis mees, pea. Poru+jomm
j`ut't <22e: juti, j`utti; seisundivorm j`uttis ja jutis> joon, triip; hoog; sööst, vahk. Ajab asja jutti, asi on juttis v jutis (joones, korras). Ühe jutiga jutilt, ühe hooga, peatumata. Oi v oh sa (tuline) jutt! Pliiatsi+jutt, tahma+jutt, tule+jutt. Valu+jutt. Ühte+jutti argi üht(e)järge. Jutt+selg+-hiir <-hiire> zool
j`õõr <22u: jõõra, j`õõra; seisundivorm j`õõras> murdes ind (inna), kiim, tiirasus. Jõõras kassid
j`än'n <22e: jänni, j`änni; seisundivorm j`ännis ja jännis> ummik, kitsikus, kimbatus, häda. Kaardid ei jooksnud, aga vähemalt jännist sain välja, olen väljas. Ei jää ühegi tööga jänni (kimpu, hätta). Olen omadega jännis (kimpus, hädas)
k`ahl <22e: kahlu, k`ahlu; seisundivorm k`ahlus> salk, kimp, tuust. Kahl heinu = heina+kahl. Juuksed langevad kahludes, kahludena silmile. Juuksed on kahlus. Juukse+kahl, oksa+kahl, pilve+kahl
k`alts <22e: kaltsu, k`altsu; seisundivorm k`altsus>. Kaltsus mees. Kaltsu+hunt tehn, kaltsu+kaupmees, kaltsu+kott <-koti>, kaltsu+lõng tkst, kaltsu+paber, kaltsu+vaip
k`amp2 <22u: kamba, k`ampa; seisundivorm k`ampas> salk, rühm. Kamp poisse = poiste+kamp, kamp vargaid = varga+kamp. Tulid kambaga, kambas, kampas kallale. Lõi varastega kampa. Ei saanud kedagi kinnominekuks kampa. Said kamba peale kinoraha kokku. Jooma+kamp, röövli+kamp. Kamba+vaim
k`an't <22e: kan'di, k`an'ti; seisundivorm k`an'tis>. Kuue kandiga mutter = kuus+kant+mutter. Raius palgid kanti, palk on kantis (täisnurkne). Asja arutati mitmest kandist, mitut kanti, mitme kandi pealt. Siia kanti, siin kandis, siit kandist. Põlva kandi mees, oma+kandi+mees. Kaunistus+kant, palistus+kant, ääre+kant, rull+kant, diagonaal+kant. Kodu+kant. Poom+kant mets. Kant+ kanditud, tahutud: kant+kivi, kant+palk <-palgi> pruss. vmo: kant+süld, kant+jalg, kant+mõõt kuupsüld, -jalg, -mõõt
k`arp <22u: karba, k`arpa; seisundivorm k`arpas> kare koorik, korp. Puu, nahk läheb karpa, on karpas (krobeline, karbaga kaetud)
kiber <24u: kibra, k`ipra; k`ipru ja k`iprasid; seisundivorm k`ipras> peen korts, kurrukene. Peened kibrad silmanurgis. Laup tõmbub kipra, on kipras
k`ihv <22u: kihva, k`ihva; seisundivorm k`ihvas ja kihvas> zool suur silmahammas. Metssea kihvad. Keeras plaani kihva argi (rikkus ära, ajas untsu), plaan on kihvas
k`iim <22u: kiima, k`iima; seisundivorm k`iimas> sugukihu, sugutung, ind (inna), inimese kohta hrl halv. Kiimas loom. Kiimas mees = kiima+kott <-koti> argi. Hunt läks kiimale, on kiimal
k`imp <22e: kimbu, k`impu; seisundivorm k`impus ja kimbus>. Kimp astreid = astrite kimp = astri+kimp. Seob ajalehed kimpu, kimbuks. Jäi vastusega kimpu (hätta, kimbatusse), oli kimpus v kimbus. Jäi süngete luulude kimpu (võimusse, kätte, küüsi), oli luulude kimpus v kimbus. Köie+kimp, lihase+kimp, lille+kimp, raamatu+kimp, vitsa+kimp, võtme+kimp. Leina+kimp, pruudi+kimp. Kiirte+kimp. Kimp+piilar eh, kimp+toestik mäend
k`irts <22e: kirtsu, k`irtsu; seisundivorm k`irtsus> kiber, korts. Tõmbab nina kirtsu, nina on kirtsus. Kirts+nina ninakirtsutaja, peenutseja
kl`imp <22e: klimbi, kl`impi; seisundivorm kl`impis ja klimbis>. Puder läks v jäi klimpi, on klimpis. Erutusest tõusis klimp kurku ülek. Jahu+klimp. Klimbi+tainas
kl`omp <22e: klombi, kl`ompi; seisundivorm kl`ompis ja klombis> kämp, tomp. Veri läheb v tõmbub klompi, on klompis. Kahjutundest tõusis klomp kurku. Lume+klomp, vere+klomp
k`ohr <22e: kohru, k`ohru; seisundivorm k`ohrus> üleskerkinud, alt õõnes moodustis; kok suflee, kohev vormiroog. Jää tõmbub kohru, on kohrus. Jää+kohr, lume+kohr. Kohru+jää kohrus jää
k`onks <22e: konksu, k`onksu; seisundivorm k`onksus>. Riputas paja konksu otsa. Sõrmed tõmbuvad konksu, on konksus (III v). ülek: konksuga küsimus keerdküsimus; selles see konks ongi selles ongi asi. Kartuli+konks, tõste+konks, õnge+konks, raud+konks. Konks+luu anat (randmes), konks+peitel aiand tarupeitel, konks+seong sport
k`oot' <22e: koodi, k`ooti; seisundivorm k`ootis> koib; sääreluu (loomal); etn pint (endisaegne rehepeksuriist). Pori oli lehmale poolde kooti. Koodi vars, kolk, nui. Püksid on kootis (ripakil, alla vajunud)
k`orp <22i: korba, k`orpa; seisundivorm k`orpas> karp, kärn; bot puukoore väline surnud osa. Puutüvi on korbaga kaetud v korpas. Nahk läheb korpa. Kase+korp, männi+korp, rõngas+korp, soomus+korp; mustuse+korp, värvi+korp, vere+korp. Korp+lööve
k`orts <22e: kortsu, k`ortsu; seisundivorm k`ortsus>. Kleidil on kortsud sees v kleit on kortsus (III v). Triigib kortsud välja. Tõmbas kulmu kortsu. Mängib v tõmbab kortsu argi (lõõtspilli). Vanadus+korts. Kortsu+rägu, kortsu+võrk, kortsu+riie. Kortsu+kreem = kortsu+vastane kreem. Korts+neer med. Korts+teraline hernes, oskuskeeles täpsem üdihernes
k`ot't <22e: koti, k`otti; seisundivorm k`ottis>. Kott suhkrut = suhkru+kott. Püksid on kotti vajunud, on kottis. Kotti vajunud = kotti+vajunud püksid. Väeosa jäi kotti argi (piiramisrõngasse). Magab nagu kott (raskelt). Heidab v läheb koti peale (magama). Elab nagu kotis (eralduses, teadmatuses). Lund sajab nagu kotist (palju). Jahu+kott, raha+kott. Käe+kott, randme+kott, kaela+kott, selja+kott, kõhu+kott, vöö+kott, õla+kott. Kande+kott, magamis+kott. Kile+kott, paber+kott. ülek: patu+kott, une+kott, õeluse+kott. Loote+kott bot, pisara+kott anat. Koti+riie, koti+suu, koti+täis. Koti+mees, koti+poiss (toitu kerjav, varastav v toiduga hangeldav sissesõitnu 1940. aastate lõpus). Kott+kleit, kott+püksid mitm. Kott+vähk zool, kott+haue <-h`audme> (mesilaste haigus)
kr`amm <22e: krammi, kr`ammi; seisundivorm kr`ammis> kriimustus, täke. Rauatükil on krammid ja mõlgid sees, rauatükk on krammis ja mõlkis
kr`amp2 <22e: krambi, kr`ampi; seisundivorm kr`ampis ja krambis>. Kramp lõi jalga. Haige sai krambid, haigele tulid krambid peale, haigel käisid krambid peal. Suu kisub v tõmbub krampi, on nutust krampis v krambis. ülek: mõte, näitleja on krambis. Kirjutus+kramp, lihase+kramp, naeru+kramp, surma+kramp. Lava+kramp, esinemis+kramp. Kramp+tõbi
kr`iim <22e: kriimu, kr`iimu; seisundivorm kr`iimus, keskv kriimum ja kriimem, üliv kõige kriimum ja kõige kriimem> kriimustus; triip, vööt; kriimuline. Pääses õnnetusest ühegi kriimuta (täiesti vigastamata). Sääred on kriimu (III v) v kriimuks kraabitud, on kriimul v kriimus (III v) v kriimud. Mustikatest kriim suu. Meie kiisul kriimud silmad. Jää+kriim, küüne+kriim. Pori+kriim, tahma+kriim
kr`imps <22e: krimpsu, kr`impsu; seisundivorm kr`impsus> kiber, korts. Tõmbab, kisub otsaesise krimpsu. Nägu läheb v tõmbub krimpsu, on krimpsus. Krimpsus õunapabulad
kr`onks <22e: kronksu, kr`onksu; seisundivorm kr`onksus> argi krõnks. Sõrmed kisuvad v tõmbuvad kronksu, on külmast kronksus. Eide+kronks
kr`oop <22i: krooba, kr`oopa; seisundivorm kr`oopas> argi koorikutaoline (mustuse)kiht. Jalad läksid kroopa, on kroopas
kr`ous <22e: krousi, kr`ousi; seisundivorm kr`ousis> argi krooge. Tõmba varrukaotsad krousi. Varrukad on krousis
kr`un'n <22e: krunni, kr`unni; seisundivorm kr`unnis ja krunnis> pealaele v kuklasse kokku keeratud juuksed. Tegi krunni kuklasse. Keerab juuksed krunniks v krunni, juuksed on krunnis. Juukse+krunn
kr`un't <22e: krun'di, kr`un'ti; seisundivorm kr`un'tis> piiristatud maatükk; kattekihi alus, alusvärv. Maad aeti krunti, on kruntis. Ehitus+krunt, elamu+krunt, suvila+krunt. Värnits+krunt. Krunt+värv alusvärv
kr`us's <22e: krussi, kr`ussi; seisundivorm kr`ussis> argi kihar, keerd. Habe hoiab krussi, laastud tõmbuvad krussi. Oled mu närvid krussi ajanud v keeranud, närvid on krussis ülek. Juukse+kruss
kr`õnks <22e: krõnksu, kr`õnksu; seisundivorm kr`õnksus> argi: kõverus, käänd; kuivetu vana inimene. Krõnksudega allkiri. Sõrmed tõmbuvad krõnksu, on krõnksus (konksus, kõveras). Eide+krõnks, vanamehe+krõnks
kubel <24i: kubla, k`upla; k`upli ja k`uplasid; seisundivorm k`uplas> muhuke, rakk. Sääsed sõid jalad kupla, jalad on sääsehammustustest kuplas. Nõgese+kubel, sääse+kubel
kuhi <24e: kuhja, k`uhja; k`uhje ja k`uhjasid; seisundivorm k`uhjas>. Kuhi kartuleid = kartuli+kuhi. Hein pandi kuhja, on kuhjas. Marjakorvil on kuhi peal, korv on kuhjaga v kuhjas (III v) marju täis. Maksis kõige eest kuhjaga kätte (ohtralt, küllaga). Kuhja+lava (heina)kuhja alus, kuhja+malk, kuhja+varras, kuhja+tegija. Sisseü-ga: kuhja+panek
k`umm2 <22e: kummi, k`ummi; seisundivorm k`ummis> võlv, kumer pind. Purgi kaas on kummi tõmbunud v läinud, on kummis. Pliidi+kumm, vankri+kumm, taeva+kumm. Kumm+vanker
kur`aas' <22e: -raasi, -r`aasi; seisundivorm kur`aasis ja kuraasis> argi (ärplev) julgus, uljus. Meestel on kuraas sees, mehed on kuraasi täis v kuraasis. Poisil jätkus kuraasi vastu vaielda. Võtab pudelist kuraasi
k`urd <22e: kurru, k`urdu; seisundivorm k`urdus> volt, korts, krooge, ka anat, geol. Laup tõmbub kurdu, on kurdus. Naeru+kurd, naha+kurd, riide+kurd. Hääle+kurd anat. Kurru+pael krookpael. Kurd+ääris kurrutatud ääris. Kurd+lehine kibuvits bot, kurd+mäestik geogr
k`õõm <22u: kõõma, k`õõma; seisundivorm k`õõmas>. Pea läks kõõma, on kõõmas. Kõõmas krae. Kõõma+ravi, kõõma+šampoon
k`ämp <22e: kämbu, k`ämpu; seisundivorm k`ämpus> tükk, tomp, klomp. Kämp verd = vere+kämp. Kämpus jahu (tombuline). Lumi läks kontsa all kämpu (kamakaks kokku), on kämpus
k`ärn <22i: kärna, k`ärna; seisundivorm k`ärnas>. Haaval, kartulil on kärn v kärnad peal. Nahk läks kärna, on kärnas. Kärnas koer
köber <24e: köbru, k`öpru; k`öpre ja k`öprusid; seisundivorm k`öprus> hrl anat kühm. Otsmiku+köber, kiiru+köber
k`ön'n <22e: könni, k`önni; seisundivorm k`önnis> niru inimene, loom vm. Sulane on peremehe kõrval könn. Põrsas jäi könni (kasvus kängu), on könnis. Kuuse+könn äbarik kuusk
k`ön't <22e: kön'di, k`ön'ti; seisundivorm k`ön'tis> tömbistatud kehaliige. Jala+könt, käe+könt, sarve+könt. Naba+könt (imikul)
k`ös's <22e: kössi, k`össi; seisundivorm k`össis> (kes v mis on kössi vajunud v kössis). Vajub kössi (kühmu, kõveraks). On hirmust, külmast kössis. Maja+köss, koera+köss
k`ühm <22e: kühmu, k`ühmu; seisundivorm k`ühmus> konarus, kõrgend, küngas, mõhn; ka geogr. Laubal, peopesas on kühmud. Mulla+kühm. Tõmbub kühmu, on kühmus (küürus). Kühmus nina, õlad. Kühmu tõmbunud = kühmu+tõmbunud selg
k`ükk <22e: küki, k`ükki; seisundivorm k`ükkis ja kükis>. Teeb kükke. Laskub kükki, on kükkis v kükis. Pool+kükk, toeng+kükk. Kükk+asend, kükk+tants
k`üür <22e: küüru, k`üüru; seisundivorm k`üürus>. Küür on seljas, kasvab selga. Kass tõmbab küüru selga v selja küüru. Küürus v küüru vajunud = küüru+vajunud selg. Andis poisile vemblaga üle küüru argi (üle turja). Kaks+küür+kaamel = kahe küüruga kaamel. zool: küür+kala, küür+vaal <-vaala>
l`aam <22u: laama, l`aama; seisundivorm l`aamas> suur lai tükk v lahkam, avar pind v väli. Pilve+laam, udu+laam. Metsa+laam, jää+laam, parem kui metsa-, jäämassiiv. Laama (III v) küntud põllud. geol: Euraasia, Vaikse ookeani laam (litosfääri hiigelplokk)
l`as't <22e: las'ti, l`as'ti; seisundivorm l`as'tis> koorem, laadung. Laev pandi lasti, on lastis, laeval on last peal. Täis lastis = täis+lastis. Soola+last. Tükk+last, puist+last, vedel+last. maj: lasti+kiri, lasti+raha
l`eht <22i: lehe, l`ehte; seisundivorm l`ehtes ja lehes>. Puu läheb lehte, on lehtes v lehes. Tüli lööb rahva kahte lehte (jagab kaheks). Leht paberit = paberi+leht. Raamatu leht. Sinine leht argi = töövõimetus+leht. Sünnib valge v puhta lehena (inimese kohta). Mängib laia lehte argi uhkeldab. Kapsa+leht, puu+leht. Kroon+leht (õiel). bot taimenimetustes: korts+leht, paise+leht, tee+leht. Aja+leht, lend+leht, müüri+leht. Päeva+leht, nädala+leht, maakonna+leht, valla+leht, kooli+leht, kliendi+leht, info+leht. Teras+leht, vrd leht+teras; kulla+leht, vrd leht+kuld; tubaka+leht, vrd leht+tubakas; sae+leht, vrd leht+saag. Lehe+hunnik, lehe+kujuline lehtjas, lehe+kõdu kõdunenud lehed. bot: lehe+alge <-`algme>, lehe+laba, lehe+langus, lehe+pung, lehe+roots <-rootsu>. aiand: lehe+mesi, lehe+muld. zool: lehe+konn, lehe+täi. Lehe+ ajalehe-: lehe+kiosk = lehe+putka, lehe+müüja, lehe+veerg. Lehe+pööraja (nt klaverimängijal). Leht+kapsas, leht+peet, leht+petersell, leht+seller. bot: leht+liilia, leht+adru (pruunvetikas). Leht+vedru (teraslehtedest). Lehte läinud = lehte+läinud puu. Lehte+minek. Leht-lehelt
l`eil <22e: leili, l`eili; seisundivorm l`eilis>. Viskab, võtab leili. Olin eksami pärast leilis argi (ärevuses, ähmis). Sauna+leil. Leili+kulp, leili+ruum, leili+saun, leili+viskaja
l`ohk <22e: lohu, l`ohku; seisundivorm l`ohkus> nõgu; lõik, tükk. Vesi koguneb lohku, lohusse. Tõmbas mind lohku ülek pettis, tüssas mind. Katus vajub lohku. Põsed on lohkus. Lõikab kapsapea lohkudeks (pooleks v neljaks). geogr: ava+lohk, sulg+lohk. Naeru+lohk, põse+lohk. Kapsa+lohk, kaalika+lohk. Lohku vajunud = lohku+vajunud diivan. Lohklik
l`okk <22e: loki, l`okki; seisundivorm l`okkis>. Teeb lokid (pähe). Keerab juuksed lokki (nt lokitangidega). Juuksed on lokkis, hoiavad lokki. Tapeet kisub seinal lokki. Loomulikud, keemilised lokid. Auru+lokid, elektri+lokid, happe+lokid, püsi+lokid, tangi+lokid, spiraal+lokid, vahvel+lokid, kohevus+lokid. Loki+kamm, loki+rull, loki+vedelik (lokikeeramiseks). Lokkis+juukseline, lokkis+karvaline, lokkis+päine
l`on't <22e: lon'di, l`on'ti; seisundivorm l`on'tis> vmo: köis, nöör; tõrvik; zool (nt elevandil). Tõmbas londi täis argi tõmbas nina täis, jõi end purju. Kõrvad on lontis (lõdvalt, ripakil). Laps on väsimusest lontis (longus, norgus). Sukad ei seisa üleval, vajuvad lonti. Imi+lont zool (nt liblikal). Tule+lont, tõrva+lont
l`ood' <22e: loodi, l`oodi; seisundivorm l`oodis> (loodimisvahend). Põrand, sein on loodis (III v) (täpses rõht- v püstasendis). Rihib, ajab müüri loodi. Kaja+lood, nöör+lood = ripp+lood, vesi+lood. On püst+loodis, rõht+loodis. Loodi+nöör, loodi+pomm. Lood+joon. eh: lood+latt, lood+laud
l`oog <22e: l`oo, l`oogu; l`ooge ja l`oogusid; seisundivorm l`oogus> mahaniidetud hein. Läheb loole v loogu võtma, tal on kuiv loog maas. Ei saanud loogu üles, vihm lõi loo märjaks. Hein langeb vikati all loogu, hein on loogus. Rahvast suri loogu ülek. Loo+reha, loo+võtja, loo+võtmine. Loole minek = loole+minek
l`ook <22i: looga, l`ooka; seisundivorm l`ookas>. Selg vajub koorma all looka. Laud on roogadest, roogade all lookas ülek. Looka vajunud = looka+vajunud puu. Looga+puu, looga+kujuline. Look+rakend
l`ot't2 <22e: loti, l`otti; seisundivorm l`ottis> (nt inimesel, kalkunil). Lott lõua all. Võtab, tõmbab loti täis argi joob end purju. Kalkuni lott (lokuti). Püksid vajuvad lotti. Lõug on lottis. Lõua+lott, rasva+lott. Rinna+lott (nt veisel). Lott+lõug, lott+müts <-mütsi>
l`ukk <22e: luku, l`ukku; seisundivorm l`ukkus ja lukus>. Keerab, paneb ukse lukku. Uks on lukkus v lukus. Keerab, teeb ukse lukust lahti. Istub toas luku taga. Suu jäi üllatusest lukku. Seitsme luku taga ülek eriti salajas. Ukse+lukk, taba+lukk = ripp+lukk, fono+lukk, snepper+lukk, šiffer+lukk = kood+lukk, magnet+lukk, turva+lukk. Tõmb(e)+lukk. Püssi+lukk. tehn: haisu+lukk = vesi+lukk. Rööp+lukk eh (puiduseotis). Raamatu+lukk. Käsivarre+lukk (maadlusvõte). Luku+auk, luku+keel, luku+südamik, luku+kivi eh. Lukku keeratud = lukku+keeratud uks
l`õks1 <22e: lõksu, l`õksu; seisundivorm l`õksus ja lõksus> (püünis); (kinnitusvahend). Hiir läks, langes lõksu. Luuraja on lõksus ülek. Hiire+lõks, roti+lõks; vedru+lõks, kast+lõks. Juukse+lõks, pesu+lõks. ülek: turisti+lõks, vaesus+lõks. Lõks+püünis ka kal, lõks+side <-sideme> (suusal). Sisseü-ga: lõksu+langemine
l`õnks <22e: lõnksu, l`õnksu; seisundivorm l`õnksus> lonks; jonks. Rüüpab lõnksu vett. Rada teeb järsu lõnksu. Laseb põlved lõnksu (nõtku), põlved on lõnksus
l`äng <22e: längu, l`ängu; seisundivorm l`ängus> kallak. Järsu länguga katus. Aknast langeb õuele läng valguskiir. Kuhi vajub längu (kallakile, poolviltu). Längus õlad. Läng+asend, läng+kriips (\)
m`es't <22e: mes'ti, m`es'ti; seisundivorm m`es'tis> argi kamp, kild (killa); liik, sort. Lõi sulidega mesti, on sulidega mestis. Liigub siin igat mesti mehi
m`ukk <22e: muki, m`ukki; seisundivorm m`ukkis> argi: kena, nägus; meik. Mukid v mukkis näitsikud. On ennast mukki pannud v löönud. Näitsikul on mukk peal
m`uks <22e: muksu, m`uksu; seisundivorm m`uksus> (kõva) kühmuke, mügar; müks. Muksus rindadega = muks+rindadega tüdruk. Oksa+muks, rinna+muks, sarve+muks
m`õl'k <22e: mõl'gi, m`õl'ki; seisundivorm m`õl'kis> lohk, sissemuljutud koht. Autouksel on mõlk (sees). Mõlki löödud, mõlkis ämber
n`ahk <22u: naha, n`ahka; seisundivorm n`ahkas ja nahas>. Nahast ese = nahk+ese. Nahka köidetud v nahk+köites raamat. Pani v pistis toidu nahka, toit on nahkas v nahas. Päev läks toimetuste nahka, on toimetuste nahkas v nahas. Sain seda omal nahal tunda. Päästis oma naha, pääses terve nahaga. Ei taha nahka turule viia ülek (riskida, end ohtu seada). Paksu nahaga inimene ülek (kriitika, solvangute jms vastu tundetu). Sai teiselt naha peale (peksa), andis teisele naha peale, küttis teisel naha kuumaks. Sellest ei tule v ei saa head v õiget nahka (ei saa asja). Mehelt taheti seitse nahka võtta, mitut nahka koorida ülek (nõuti ülemäära palju). Ähvardus: Hoia oma nahk! Tõmbas ostjal naha üle kõrvade tüssas ostjat. Ajas mulle hirmu nahka v naha vahele, mul on hirm nahas v naha vahel. Ei tahaks tema nahas olla (tema olukorras). Poeb (kas või) nahast välja on ülipüüdlik. Naha ja karvadega ülek kõige täiega. On alles nahk halv (inimese kohta). Mis nahka mees ta on (missugune)? Alus+nahk, marrask+nahk, päris+nahk, näo+nahk. Inim+nahk, kala+nahk, naaritsa+nahk. Juht+nahk, karus+nahk, park+nahk, pastla+nahk, seemis+nahk, tehis+nahk, toor+nahk. Piima+nahk, vorsti+nahk. Neitsi+nahk anat. Kuri+nahk, saatana+nahk, sindri+nahk (kirumissõnad). Ahvi+nahk, kuradi+nahk, tondi+nahk (riidesordid). Naha+kiht, naha+kurd <-kurru>, naha+käärid mitm (maniküürivahend), naha+poor, naha+salv <-salvi>, naha+sügelus, naha+vigastus. Naha+kaup, naha+nuga (nt kingsepal), naha+parkal = naha+parkija parkal, naha+toode, naha+töö, naha+tööline, naha+tööstus, naha+vabrik. Naha+aisting psühh, naha+hooldus, naha+lõige <-l`õike> kunst, naha+parasiit. anat: naha+näsa, naha+pigment. füsiol: naha+hingamine, naha+rasu rasunäärmete eritis, naha+refleks. med: naha+lööve, naha+mädanik, naha+põletik, naha+seentõbi. Nahk+galanterii = nahk+pudu, nahk+jalatsid, nahk+jope, nahk+mööbel, nahk+selg (raamatul), nahk+tald, nahk+tihend. zool: nahk+kilpkonn, nahk+korall (õisloom). Nahka+panek
n`aks <22e: naksi, n`aksi; seisundivorm n`aksis> tragi, traks, kraps. Tõi naksi nooriku majja. Naksis vanamees
n`aps <22e: napsi, n`apsi ja napsu, n`apsu; seisundivorm n`apsis ja n`apsus>. Naps viina. Võtab tihti napsi v napsu pruugib tihti alkoholi. Võeti, visati, tehti väikesed napsid v napsud. Tuli napsis v napsus peaga koju (purjus, jokkis, jommis). Lepitus+naps, tervise+naps. Napsi+armastaja, napsi+klaas, napsi+pudel, napsi+mees = napsi+sõber = napsi+vend argi
n`org <22e: noru, n`orgu; seisundivorm n`orgus ja norus> psühh norutunne, rõhutus, nukrus. Norg tuleb peale. Jäi solvumisest norgu, on norgus v norus. Lasi nina norgu argi laskis tujul langeda. Pea vajub norgu (alla, ripakile), on norgus v norus. Noru+hoog. Norgus+päi = norus+päi v norgus päi = norus päi
n`ul'l <22e: nulli, n`ulli; seisundivorm n`ullis ja nullis>. Null koma null null kaks 0,002. Null kraadi. Tuju on nullis, alla nulli ülek (kehv). Ülemus on meeste silmis ümmargune v tühipaljas null ülek. Null+punkt, null+energia füüs, null+juhe <-j`uhtme> el, null+koht mat (funktsioonil), null+meridiaan geogr algmeridiaan, null+rühm füsiol (vererühm)
n`upp <22e: nupu, n`uppu; seisundivorm n`uppus ja nupus>. Õis on nuppus v nupus (puhkemata). Kirjutab ajalehele nuppe (lühisõnumeid). Kõike saab, kui oskad õige nupu peale vajutada ülek (õiget taktikat kasutada). Poisil on keelte peale nuppu, poisil nupp lõikab v jagab v nokib (poiss on taibukas). Nupust nikastanud ülek peast põrunud, arust ära. Kella+nupp, suru+nupp, male+nupp, mängu+nupp, õie+nupp, pea+nupp. Nupu+võte (maadluses). Nupp+käepide, nupp+lüliti
n`ärv <22e: närvi, n`ärvi; seisundivorm n`ärvis>. argi närvitsemise, ärrituse kohta: närvid on pingul v krussis, närvid ei pea vastu, närv on must; läks närvi, on närvis; käib mulle närvidele, ajab mind närvi; närvide mäng. Lava+närv = esinemis+närv, võistleja+närv. Kaela+närv, kolmik+närv, liigutus+närv, maitsmis+närv, naha+närv, sega+närv, tunde+närv. Närvi+haige, närvi+haigla, närvi+haigus, närvi+mürk, närvi+pinge, närvi+šokk = närvi+vapustus. füsiol: närvi+impulss, närvi+talitlus = närvi+tegevus. anat: närvi+haru, närvi+juur, närvi+kiud, närvi+kude, närvi+lõpe <-l`õpme>, närvi+rakk <-raku>, närvi+sõlm ganglion. med: närvi+nõrkus neurasteenia, närvi+põletik, närvi+valu neuralgia. Närve+sööv töö
`ork <22e: orgi, `orki; seisundivorm `orkis ja orgis>. Lendas v läks v kukkus tehinguga orki ülek (kukkus sisse), on (omadega) orkis v orgis. Hamba+ork, hundi+ork, piibu+ork, tule+ork; puu+ork, raud+ork
p`aak <22u: paaga, p`aaka; seisundivorm p`aakas> kõvaks kuivanud kamp, tükk, paagas. Paagaks v paaka tambitud muld. Paakas lumi. Paak+jää geogr kuhjuv ajujää polaarmeres
p`aar1 <22e: paari, p`aari; seisundivorm p`aaris ja paaris>. Paar saapaid, silmi, käsi = saapa+paar, silma+paar, käte+paar. Paar pesu = pesu+paar särk ja püksid. Paar nuge ja kahvleid nuga ja kahvel. Paar pükse = püksi+paar ühed püksid. Sokid on ühest v samast paarist. Töötati paaridena, paarides, paaris. Paariks loe! Paras paar, paar parajat. Armunud v armunute paar, armu+paar. Vanale paarile v vana+paarile pakuti istet. Pruut+paar, armastaja+paar. Vrd abielu+paar ja paar+abielu. Ajas paar sõna juttu. Helistas paar korda, korda paar, paaril korral, kord või paar. Tegi paar õlut v paarid õlled. Jäi paariks-kolmeks päevaks. Paari tunniga, tunni paariga. Jüril oli mitu v sada paari jalgu all ülek Jüri kiirustas. Paari+aastane, paari+kilone, paari+tunnine = paari+tunniline, paari+kuine = paari+kuune laps, vrd paari+kuuline kursus. Paari+suhe. Vt ka p`aari, p`aaris
p`ank2 <22u: panga, p`anka; seisundivorm p`ankas> kamp, tükk. Jää hakkas pankadena liikuma. Lumi tõmbub panka. Pankas muld. Mulla+pank, savi+pank, kivi+pank, kalju+pank, pae+pank, jää+pank, austri+pank zool koos elavate austrite asund
p`arv <22i: parve, p`arve; seisundivorm p`arves ja parves>. Lapsed hoidusid parve, parvena kokku, olid parves õpetaja ümber. Kure+parv, heeringa+parv, kala+parv, linnu+parv, tirtsu+parv. astr: galaktika+parv, tähe+parv, haju(s)+parv, keras+parv. Palgi+parv, propsi+parv, pääste+parv. Parv+vundament eh. Parve+elu, parve+juht <-juhi>, parve+kala, parve+latt mets, parve+mees, parve+poiss, parve+ühendus
p`ekk <22e: peki, p`ekki; seisundivorm p`ekkis>. Soola+pekk, suitsu+pekk. Pekiga pirukad = peki+pirukad. Peki+kaste <-k`astme>, peki+siga, peki+tükk, peki+viil <-viilu>. Asi on pekkis euf asi on pers(s)es
pl`at's <22e: plat'si, pl`at'si; seisundivorm pl`at'sis ja plat'sis>. Kirikuesine plats. Näitas mulle platsi kätte (istekoha). Võta platsi! istu! Plats puhtaks! Tule varakult platsi (kohale). Kuldnokad on platsis. Palli+plats, mängu+plats, spordi+plats, laada+plats, turu+plats, haua+plats, iste+plats, lüpsi+plats, ehitus+plats, laadimis+plats, parkimis+plats, muru+plats. Platsi+mäng sport. Platsi+näitaja vmo kohanäitaja
p`omm <22e: pommi, p`ommi; seisundivorm p`ommis>. Maja sai pommiga pihta, sai pommi+tabamuse, pomm tabas maja. Autole pandi pomm. Pommidega kell. Tõstab pomme. Mängib laia pommi argi suurustab. Täis kui pomm argi purupurjus. Jäi pommi, on päris pommis argi (purjus). Aatomi+pomm = tuuma+pomm, termotuuma+pomm, süvavee+pomm, süüte+pomm, kild+pomm, fugass+pomm, auto+pomm, kirja+pomm. Kaalu+pomm, kella+pomm, loodi+pomm, sang+pomm, tõste+pomm. Haisu+pomm. ülek: energia+pomm kaloririkas söök v jook, vitamiini+pomm vitamiinirikas söök v jook. Seks+pomm argi. Pommi+heitja aj bombard, pommi+koer, pommi+lehter, pommi+lennuk pommituslennuk, pommi+rünnak, pommi+varjend, pommi+kindel. Pomm+uudis
pr`ink <22e: pringi, pr`inki; seisundivorm pr`inkis> pinguldatud, pingul. Prinkide v prinkis rindadega v pringi+rinnaline piiga. Pringilt. Prinkus
pr`uut' <22e: pruudi, pr`uuti; seisundivorm pr`uutis> mõrsja; kallim. Mari ja Jüri on pruut ja peigmees, pruuti-peigmeest, pruut+paar. Pruutis tüdruk. Peab pruudi+põlve. Pruudi+annid mitm etn, pruudi+ealine, pruudi+kimp, pruudi+kirst etn kaasavarakirst, pruudi+loor mõrsjaloor, pruudi+luna mõrsjaluna, pruudi+rööv. Pruudi+kleit = pruut+kleit. Pruudi+poolsed pulmalised
p`uhv <22e: puhvi, p`uhvi; seisundivorm p`uhvis> krookides saadud puhevil osa (hrl rõival). Ajas juuksed puhvi (puhevile). Puhvis püksid = puhv+püksid mitm. Puhv+käis, puhv+seelik
p`ulk <22i: pulga, p`ulka; seisundivorm p`ulkas>. Sirge, kange nagu pulk = pulk+sirge, pulk+kange. Pea on pulki täis ülek (segaduse v erutuse kohta). Silmad on pulkas peas (jõllis). Raud+pulk. Reha+pulk, trummi+pulk, huule+pulk, teate+pulk, pesu+pulk, keedu+pulk, tolli+pulk. Higi+pulk = pulk+desodorant. Söögi+pulgad = söömis+pulgad. Kala+pulgad, maisi+pulgad, köömne+pulgad. argi: asja+pulk, jonni+pulk. Pulga+jäätis, pulga+kujuline, pulga+vahe <-vahe> (nt redelil). Pulk+bakter, pulk+kinnitus
p`ul'l1 <22e: pulli, p`ulli; seisundivorm p`ullis> sõnn. Tige kui pull. Pullis mehed (elujõulised, sugujõulised). Sugu+pull, tõu+pull, põdra+pull, kunst+pull argi seemendaja. Pull+vasikas, pull+mullikas. Täitsa pull lugu argi (veider, tore). Tegi kõvasti pulli argi (midagi vahvat)
p`ul'st <22e: pul'sti, p`ul'sti; seisundivorm p`ul'stis> vanunud villa-, vildi-, sule-, karvatort; riideräbal. Karva+pulstid. Koera karv läks pulsti, on pulstis. Kannab vanu pulste
p`ung <22i: punga, p`unga; seisundivorm p`ungas>. Puud lähevad punga, on pungas, pungad puhkevad. Pärmseente pungad. Õie+pung, ladva+pung, külg+pung, sigi+pung. Pook+pung aiand, maitsmis+pung anat. Raha+pung argi = tengel+pung nalj. Kitsi+pung ülek ihnuskoi
p`un't <22e: pun'di, p`un'ti; seisundivorm p`un'tis ja pun'dis> kimp; argi: salk, kamp; ansambel, bänd. Punt porgandeid. Lina+punt, võtme+punt. Lõi meiega (ühte) punti. Sulidega puntis, ühes pundis. Mängib pundis kitarri
p`urk <22e: purgi, p`urki; seisundivorm p`urkis ja purgis>. On omadega purkis v purgis ülek (täbaras olukorras). Klaas+purk, plast+purk, plekk+purk. Moosi+purk, konservi+purk, õlle+purk. Purgi+avaja, purgi+kaas, purgi+supp, purgi+õlu, purgi+täis mett
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|