|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Leitud 1 artikkel
s`arv <22i: sarve, s`arve>. Tegi mehele sarved ülek murdis mehele truudust. On sarved maha jooksnud ülek on noorustulisusest üle saanud. Haarab v hakkab v võtab härjal sarvist (kinni) ülek asub asja kallale. Löövad v panevad sarved kokku ülek tülitsevad, katsuvad jõudu. Meestel on sarved soojad ülek mehed on purjus. (Koos) saba ja sarvedega ülek kogu täiega. Kostitamisel: ega sinugi suu ole sarvest eks sinagi taha (head-paremat) maitsta. Oina sarv. Joogi+sarv, kupu+sarv, püssirohu+sarv. Küllus(e)+sarv ülek. Jahi+sarv, sõja+sarv, metsa+sarv (puhkpill). Umb+sarv, õõnes+sarv. Sarve+juur, sarve+könt, sarve+mügar, sarve+müks, sarve+nukk <-nuki>, sarve+ots, sarve+tohl. Sarve+sai. Sarve+hääl. Sarve+täis veini, püssirohtu. Sarv+aine, sarv+nööp, sarv+raam (prillidel). anat: sarv+kest (silmal), sarv+kiht (nahal). zool: sarv+kabi kabjatohl, sarv+tald (kabjal). bot: sarv+kannike (ilutaim), sarv+magun (rohttaim). Sarv+oks (puidurike). Sarv+makaronid. Sarv+kõva
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|